T\u00e4nap\u00e4eval teavad ilmselt k\u00f5ik, et malaariat levitavad s\u00e4\u00e4sed, kuid sada ja enam aastat tagasi uskusid Kaukaasiasse kolinud eestlased, et surmava haiguse taga on hoopis niiske maapind, toored marjad v\u00f5i koguni liigne t\u00f6\u00f6kus.<\/p>\n
V\u00e4rske ajalooline \u00fclevaade n\u00e4itab, kuidas\u00a0Musta mere \u00e4\u00e4rde elama asunud Eesti asunikud p\u00fc\u00fcdsid uues ja v\u00f5\u00f5ras keskkonnas malaariaga toime tulla, toetudes nii kodu-Eestist toodud ebausule kui ka tollastele teaduslikele arusaamadele.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Pildi pani kokku Eesti Rahva Muuseumi vanemteadur Aivar J\u00fcrgenson, kes uuris 19. sajandi l\u00f5pu ja 20. sajandi alguse asunike kirjavahetusi, memuaare ja tolleaegseid ajaleheartikleid.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Kui Abhaasiasse 1880. aastatel Linda, Estonia, Salme ja Sulevi k\u00fclad asutati, sai malaariast \u00f5ige pea uute elanike jaoks k\u00f5ige surmavam vaenlane. Esialgu suri asundustes ligi 16 protsenti elanikest ja malaariasse haigestus \u00fcle poole saabunud v\u00e4ljar\u00e4ndajatest.<\/p>\n
Kuna teadus polnud s\u00e4\u00e4skede ja malaaria seost veel avastanud, uskusid asunikud kehtivat meditsiiniteooriat. Selle kohaselt immitses haigus m\u00fcrgise auruna niiskest maapinnast ja soodest. Seet\u00f5ttu hakati maju ehitama vaiadele, et \u00f5hk p\u00e4\u00e4seks p\u00f5randa alt l\u00e4bi k\u00e4ima.\u00a0<\/p>\n
Lisaks asuti maapinna kuivatamiseks istutama eukal\u00fcptipuid ja soid kuivendama. T\u00f6\u00f6 kandis vilja, sest \u00fchtlasi h\u00e4vitati sellega s\u00e4\u00e4skede paljunemispaigad, isegi kui putukate rolli toona veel ei m\u00f5istetud.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Kirjeldustest koorus v\u00e4lja seegi, kuidas malaaria p\u00f5rkus eestlaste rahvusliku uhkusega ehk\u00a0t\u00f6\u00f6kusega. Kuna varajased kolonistid pidasid kohalikke elanikke laiskadeks, arvasid nad alguses, et p\u00f5hjamaine keha ei pea palavas kliimas tugevale rahmeldamisele lihtsalt vastu ja j\u00e4\u00e4b seet\u00f5ttu haigeks. Alles hiljem m\u00f5isteti, et inimesi kurnab hoopis malaaria ise. Lisaks m\u00e4rjale maapinnale ja liigsele t\u00f6\u00f6kusele n\u00e4hti haiguse taga ka toorete marjade s\u00f6\u00f6mist ja keetmata vett.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Malaaria raviks kasutatud v\u00f5tetest joonistub v\u00e4lja v\u00e4rvikas segu rahvap\u00e4rimusest ja tollasest meditsiinist. Eestist v\u00f5eti kaasa uskumus, et malaaria ehk hallt\u00f5bi on halli vanamehe kujuga vaim, keda peab eemale peletama v\u00f5i ehmatama. Nii p\u00fc\u00fcdsid asunikud end ravida n\u00e4iteks koera kombel sealauda \u00f5lgedes p\u00fcherdades v\u00f5i hoidsid magades vasaku k\u00fclje all surnuaialt korjatud ristit\u00fckke.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Kuigi arstid jagasid ametliku ravimina hiniini, pelgasid paljud asunikud selle kibedat maitset ja uskusid ekslikult, et rohi on m\u00fcrgine. Nii eelistas osa inimesi juua s\u00fcmptomite leevendamiseks hoopis kohalikku veini.\u00a0\u00a0<\/p>\n