Kui m\u00f5ni putukas teadlaste pilgu alt ligi 150 aastaks kaob, t\u00f5detakse enamasti, et liik on selles piirkonnas l\u00f5plikult h\u00e4\u00e4bunud. N\u00fc\u00fcd aga leidsid uurijad Saksamaalt Baieri Alpidest haruldase seenes\u00e4\u00e4se, keda kohati Kesk-Euroopas viimati 1877. aastal.<\/p>\n
Eesti, Saksamaa ja Norra teadlased, kelle seas on ka Olavi Kurina Eesti Maa\u00fclikoolist, uurisid Baieri Alpides vanasse metsa paigutatud putukap\u00fc\u00fcniste saaki. Kaasaegse DNA-anal\u00fc\u00fcsi ja mikroskoopide abil tuvastasid nad neli pisikest putukat, kel pikkust 4,6 millimeetri ja kes kuuluvad liiki Boletina kowarzi.\u00a0<\/p>\n
Tegu on niiv\u00f5rd harvaesineva s\u00e4\u00e4sega, et Kesk-Euroopast oligi temast siiani teada vaid \u00fcksainus isend. Selle p\u00fc\u00fcdis poolteist sajandit tagasi Saksamaalt T\u00fc\u00fcringi piirkonnast toonane putukateadlane Ferdinand Kowarz. Sama putukas on t\u00e4nap\u00e4evani hoiul Peterburi zooloogiainstituudis. Liiki kohati eelmise sajandi l\u00f5pus ka Norras,\u00a0ent isegi seal ei ole viimaste aastak\u00fcmnete intensiivsed putukaotsingud enam uusi leide andnud.\u00a0<\/p>\n
Miks on see leid teadusele nii m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne? Esiteks kuuluvad seenes\u00e4\u00e4sed teadlaste s\u00f5nul niinimetatud tumedate taksonite hulka. See t\u00e4hendab elur\u00fchmi, mille tegelikku liigirikkust planeedil tuntakse \u00e4\u00e4rmiselt puudulikult ja kus avastamata liike on tohutult palju. N\u00e4iteks hiljutine uuring v\u00e4ikesel alal Singapuris paljastas lausa 115 teadusele t\u00e4iesti tundmatut seenes\u00e4\u00e4se liiki.\u00a0<\/p>\n
Teiseks toimib see 4,6 millimeetri pikkune putukas omamoodi v\u00e4\u00e4rtusliku p\u00f5lismetsa indikaatorina. Uued s\u00e4\u00e4sed p\u00fc\u00fcti Totengrabeni looduskaitseala iidsest metsatukast, kus kasvavad kuni 450-aastased puud ja maas vedeleb ohtralt k\u00f5dunevat puitu. Tingimused loovad suurep\u00e4rase elukeskkonna puitu lagundavatele seentele, millest s\u00e4\u00e4sed s\u00f5ltuvad. \u00a0<\/p>\n
Uuringust koorus v\u00e4lja t\u00f5siasi, et putukas suudab ellu j\u00e4\u00e4da vaid sarnastes puutumatutes p\u00f5lismetsades, mida Kesk-Euroopas on metsamajanduse t\u00f5ttu j\u00e4rele j\u00e4\u00e4nud vaid \u00fcksikute tukkadena.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Leitud isendite abil said teadlased s\u00e4\u00e4ske esimest korda detailselt kirjeldada ning kanda tema geeniandmed rahvusvahelisse andmebaasi. Geenij\u00e4rjestuste k\u00f5rvutamine l\u00e4hisugulastega n\u00e4itas lausa 10- kuni 15-protsendilist lahknevust, mis kinnitab selgelt, et tegu on evolutsiooniliselt v\u00e4ga kaugele arenenud ja t\u00e4iesti eraldiseisva liigiga.\u00a0<\/p>\n