rahandusministeeriumi statistika<\/a> kohaselt oli Eesti inimeste keskmine teise pensionisamba maht eelmise aasta l\u00f5pu seisuga veidi alla 14 000 euro ning 35-aastastel keskmiselt 11 000 eurot.<\/p>\nK\u00f5rvutades seda keskmise kodulaenu summa ehk ca 145\u202f000 euroga, saaks noor pere sellest kasu juhul, kui pensioni tagatis ja rahaline sissemakse t\u00e4iendaksid \u00fcksteist. Nooremate ehk 25\u201330-aastaste inimeste puhul on sellise tagatisskeemi lisandumine siiski marginaalse m\u00f5juga ja saab toimida ainult koos teiste toetuste v\u00f5i garantiidega, n\u00e4iteks EISA pakutava kodulaenu k\u00e4endusega.<\/p>\n
Pensionivara ei tohiks saada t\u00e4ies mahus realiseerida<\/p>\n
Seega kui selline v\u00f5imalus ellu kutsuda, tuleks kaaluda selle laiemat, \u00fchiskondlikku m\u00f5\u00f5det ja panust inimeste tuleviku heaolusse. Toimiva ja tulevikku kindlustava lahenduse tarvis tuleks k\u00f5igepealt paika panna, kui suures ulatuses v\u00f5iks pensionivara tagatisena arvestada.<\/p>\n
Kindlasti ei tohiks olla v\u00f5imalik pantida kogu teise samba vara. Kui laenu tagasimaksmisel tekib t\u00f5sine probleem ja tagatis realiseeritakse t\u00e4ies mahus, v\u00f5ib inimene j\u00e4\u00e4da pensionieaks s\u00e4\u00e4studeta.<\/p>\n
“Ei ole m\u00f5istlik avada v\u00f5imalust, et vanemad v\u00f5i vanavanemad panevad oma pensionis\u00e4\u00e4stud panti laste v\u00f5i lastelaste kodulaenu nimel.”<\/p>\n
Samuti peaks olema selge, et inimene saab kasutada ainult enda pensionivara ja endale kodu soetamiseks. Ei ole m\u00f5istlik avada v\u00f5imalust, et vanemad v\u00f5i vanavanemad panevad oma pensionis\u00e4\u00e4stud panti laste v\u00f5i lastelaste kodulaenu nimel. Sellisel juhul nihkuks risk inimesele, kes vajab seda vara pensionieas k\u00f5ige rohkem, samal ajal kui laenu teenindamise kohustus oleks kellegi teise k\u00e4es.<\/p>\n
\u00dcks keskseid k\u00fcsimusi on ka vanuseline piirang ja selle selge m\u00e4\u00e4ratlemine. Meede peaks olema suunatud eelk\u00f5ige aktiivselt t\u00f6\u00f6turul olevatele inimestele, kellel on veel aega pensionivara kasvatada ja kelle koduost aitab pikaajalist finantskindlust parandada.<\/p>\n
Oluline on l\u00e4bi m\u00f5elda, kuidas lahendus toimib ka siis, kui inimene j\u00e4\u00e4b laenumaksetega h\u00e4tta. Millises ulatuses ja millistel tingimustel on \u00f5igus vara realiseerida? Kuidas v\u00e4ltida seda, et m\u00fc\u00fck toimub k\u00f5ige kehvemal turuhetkel? Need ei ole tehnilised detailid, vaid osa lahenduse tuumast.<\/p>\n
Muudatus oleks analoog riigi garantiile<\/p>\n
Ma ei saa n\u00f5ustuda kriitikute hirmuga, et selline meede v\u00f5ib t\u00f5sta kinnisvarahindu v\u00f5i kuumendada \u00fcle laenuturgu. Luminori kogemusest \u00fctlen, et kui meetmest kujundada mitte laiap\u00f5hjaline populistlik h\u00fcve, vaid piisavalt selgete ja kitsaste reeglitega lahendus, on selle m\u00f5ju turuhindadele t\u00f5en\u00e4oliselt piiratud. Tegelik m\u00f5ju oleks pigem v\u00f5rreldav lisagarantii v\u00f5i k\u00e4endusmeetmega, see ei tee kindlasti kodu ostmist k\u00f5igile automaatselt k\u00e4ttesaadavaks, kuid aitab aktiivset t\u00f6\u00f6ealist koduostjat.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes on lisatagatise ideel kahtlemata jumet, kui detailid selgelt ja k\u00f5iki osapooli kaasavalt paika pannakse. Selle suurim ja kaugem v\u00e4\u00e4rtus on kindlasti laiem kui \u00fcksik v\u00f5etud kodulaen. Kui inimesed teavad, et pensionisambasse kogutud vara v\u00f5ib tulevikus aidata ka kodu soetamisel, v\u00f5ib see motiveerida neid sambast raha mitte v\u00e4lja v\u00f5tma ning isegi sissemakseid suurendama. Selline samm toetaks korraga nii kodu k\u00e4ttesaadavust kui ka pikaajalist pensioniks kogumist. L\u00f5puks on m\u00f5lemad investeeringud vanadusp\u00f5lve.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00dcha kuuldavamalt astutakse riigikogu liikmete eestvedamisel samme suunas, mis lubaks inimeste teises pensionisambas olevaid s\u00e4\u00e4ste kodulaenu tagatisena kasutada.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":232229,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,1431,83174,16313,50976,3724,777,41139,8936,26111,92938],"class_list":["post-232228","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-kodulaen","tag-kodulaenu-tagatis","tag-laenud","tag-pangadus","tag-pangandus","tag-pension","tag-pensioni-ii-sammas","tag-pensionisambad","tag-pensionivara","tag-tanel-rebane"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116951306064724718","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/232228","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=232228"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/232228\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/232229"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=232228"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=232228"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=232228"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}