Eestis on Statistikaameti andmetel 2025. aasta seisuga meeste keskmine brutotunnitasu 13,0 eurot ning naistel 11,4 eurot, st sooline palgal\u00f5he<\/a> on 12 protsenti. Kas tegu on iganenud seksistlike maailmavaadete j\u00e4relm\u00f5juga v\u00f5i on tegu kahetsusv\u00e4\u00e4rse faktiga, et naised lihtsalt ise valivadki madalama palgaga t\u00f6\u00f6kohti tihedamini kui mehed? Kas naiste l\u00fchema karj\u00e4\u00e4riredeli p\u00f5hjustab ajale jalga j\u00e4\u00e4nud seadustik v\u00f5i naiste f\u00fcsioloogia?<\/p>\n “Majanduslikult k\u00f5ige otstarbekam viis”<\/p>\n Kapitalistlikus \u00fchiskonnas kirjeldab ametikoha palk t\u00f6\u00f6taja v\u00e4\u00e4rtuslikkust t\u00f6\u00f6andjale. Lihtsustamiseks piirdume hetkel erasektoriga. Kasu, mida erasektori t\u00f6\u00f6andja konkreetselt ametikohalt saab v\u00f5i v\u00e4hemalt ootab, on kindlasti suurem kui palk, mida ta sellel ametikohal t\u00f6\u00f6tajale pakub \u2013 vastasel juhul poleks tal p\u00f5hjust seda inimest t\u00f6\u00f6l hoida. Mida k\u00f5rgem on palk, seda suurem on kasu t\u00f6\u00f6andjale ja vastupidi \u2013 kui k\u00f5rge palgaga t\u00f6\u00f6taja peaks mingil p\u00f5hjusel t\u00f6\u00f6lt lahkuma, kannatab t\u00f6\u00f6andja suuremat kahju.\u00a0<\/p>\n Statistikaameti andmetel moodustavad isad 2024. aasta seisuga jagatava vanemapuhkuse kasutajatest pisut alla 20 protsendi. Nagu kirjutavad Eesti rahvastikuteadlased Sanan Abdullayev ja Allan Puur oma v\u00e4rskes uuringus<\/a>, kasutavad vanemapuhkust suurema t\u00f5en\u00e4osusega isad, kelle palk on lapse ema omast m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suurem. Seejuures teenib isa tihtilugu h\u00fcvitist ja k\u00e4ib t\u00f6\u00f6l edasi, samal ajal kui ema lahkub t\u00f6\u00f6kohalt ning j\u00e4\u00e4b lapsega koju.<\/p>\n Kui t\u00f6\u00f6andja seda uuringut n\u00e4eb, tekib tal k\u00fcsimus, miks ta peaks palkama k\u00f5rgele ametikohale kahe eri soost, aga muus m\u00f5ttes samav\u00e4\u00e4rse kandidaadi vahel valides naissoo esindaja? On ju naise puhul t\u00f5en\u00e4olisem, et mingil hetkel lahkub ta sellelt k\u00f5rge palga ehk suure kasuteguriga t\u00f6\u00f6kohalt t\u00fckiks ajaks vanemapuhkusele. Kui sellel kohal t\u00f6\u00f6tab aga mees, siis isegi kui ta vanemah\u00fcvitise v\u00e4lja v\u00f5tab, on \u00fcsna hea v\u00e4ljavaade, et ta j\u00e4tkab t\u00f6\u00f6tamist ilma t\u00f6\u00f6andjat kahjustavate t\u00f6\u00f6pausideta.<\/p>\n See t\u00e4hendab, et v\u00e4hemalt aktsiaseltsidena tegutsevad ettev\u00f5tted on sunnitud eelistama konkreetsele t\u00f6\u00f6kohale mehi, mitte naisi. Nimelt on aktsiaseltside juhatus “kohustatud tegutsema majanduslikult k\u00f5ige otstarbekamal viisil<\/a>“. Teisis\u00f5nu peavad nad maksimeerima ettev\u00f5tte tulusid ning minimeerima kahjusid: seega palkama mehi ning loobuma naistest. Kui nad seda ei tee, eiravad nad oma kohustusi oma aktsion\u00e4ride ees ja rikuvad seega seadust.<\/p>\n Rootsi isapuhkuse n\u00e4ide<\/p>\n Aasta 2016 andmete seisuga on t\u00f6\u00f6h\u00f5ive Rootsi naiste seas ligi 80 protsenti, mis on Euroopa suurim. Rootsis on ka \u00fcks maailma k\u00f5ige k\u00f5rgematest isapuhkuse v\u00e4lja v\u00f5tmise m\u00e4\u00e4radest: \u00fcheksa isa k\u00fcmnest kasutavad isapuhkust ning seda keskmiselt kolm\u2013neli kuud. Nagu ka Eestis, ei v\u00f5ta samas OECD riikides keskmiselt 80 protsenti isadest \u00fcldse isapuhkust v\u00e4lja.<\/p>\n Seejuures enne 1995. aastat oli Rootsis isapuhkust v\u00e4lja v\u00f5tnud isade osakaal umbes kuus protsenti, vaatamata asjaolule, et v\u00f5imalus oli neil juba aastast 1974. Nimelt 1995. aastal v\u00f5imaldati isadele kuuajaline lapsepuhkus, mida ei ole v\u00f5imalik lapse emale \u00fcle kanda. 2002. aastal suurendati selle pikkus kahe kuuni ning 2016. aastal kolme kuuni. Kui sarnane seadus v\u00f5eti vastu Islandil ja L\u00f5una-Koreas, mitmekordistus nendes riikides lapsepuhkust v\u00f5tvate isade arv ja\/v\u00f5i v\u00e4lja v\u00f5etud puhkuse pikkus.<\/p>\n \u00dches 2010. aasta Rootsi uuringus leiti, et ema tuleviku sissetulek suurenes keskmiselt seitsme protsendi v\u00f5rra iga kuu eest, mida lapse isa lapsepuhkust v\u00f5ttis. Seda v\u00f5ib p\u00f5hjendada asjaolu, et isad, kes lapsepuhkust v\u00f5tavad, kipuvad ka tulevikus ennast rohkem kaasama oma lapse kasvatamisega. Nii vabastavad nad emasid sellest n\u00e4htamatust t\u00f6\u00f6koormusest<\/a>, mis neid meestest rohkem koormab.<\/p>\n Pilk ajalukku<\/p>\n L\u00f5puks arutleme k\u00fcsimuse \u00fcle: kas naised \u00e4kki v\u00e4\u00e4rivadki ikkagi madalamat palka, kuna nende t\u00f6\u00f6 tulemused on kehvemad? See v\u00f5iks n\u00e4iteks \u00fche p\u00f5hjusena selgitada Ameerika \u00dchendriikide 1950.\u20132000. aasta rahvaloenduse andmetest avanevat pilti<\/a>. Sealt n\u00e4htub, et kui naiste osakaal meeste \u00fclekaaluga valdkonnas suureneb, kipuvad palgad selles valdkonnas langema ning sama juhtub selle valdkonna \u00fcldise lugupeetavusega.<\/p>\n Enamikul 20. sajandist ei m\u00e4nginud New Yorki Filharmooniaorkestris peaaegu mitte \u00fchtegi naist. 1970. aastatel<\/a> hakkas \u00e4kitselt naiste osakaal uute orkestrisse v\u00e4rvatute seas j\u00f5udsalt kasvama: 1980. aastate alguseks oli uute liikmete seas naiste osakaal 50 protsent. Praeguseks on aga New Yorki Filharmooniaorkestri koosseisust 45 protsenti naised. Mis juhtus: kas naised \u00f5ppisid 1970. aastatel esimest korda instrumente m\u00e4ngima?<\/p>\n Juhtus see<\/a>, et New Yorki Filharmooniaorkestri v\u00e4rbamisprotsess muutus meritokraatseks. Nimelt peale \u00fchte 1970. aastate kohtuasja paigaldati orkestrisse v\u00e4rbamisettem\u00e4ngude ajal v\u00e4rbamiskomisjoni ja ettem\u00e4ngija vahele kuliss. T\u00f6\u00f6andja ei n\u00e4inud enam, kas m\u00e4ngija on mees v\u00f5i naine, vaid pidi t\u00f6\u00f6otsija v\u00e4rbamise otsuse tegema vaid oskuste p\u00f5hjal.<\/p>\n Siiski ei ole naiste t\u00f6\u00f6h\u00f5ive suurendamine t\u00e4ielik lahendus v\u00f5rdsuse suunas liikumiseks. Nimelt on mitmetes uuringutes leitud, et kui naised sisenevad t\u00f6\u00f6turule ja suurendavad seega oma tasustatud t\u00f6\u00f6tundide arvu, ei suurenda mehed tingimata selle t\u00f5ttu t\u00f6\u00f6aega, mida nad kulutavad kodus nende t\u00f6\u00f6de tegemiseks, mis varem olid vaid naise vastutus.<\/p>\n Naised hakkavad sel juhul rohkem t\u00f6\u00f6d tegema, suurema kogut\u00f6\u00f6tundide arvuga kui mehed \u2013 nad lihtsalt ei saa osade tundide eest palka<\/a>. Keegi peab ju ometi vastutama lastekasvatuse ja eakate vanemate eest hoolitsemise, s\u00f6\u00f6gitegemise ja -ostmise, koristamise ja kodut\u00f6\u00f6de ja arstivisiitide eest.<\/p>\n Niisiis viitavad asjaolud, et naised on hoopis keskmiselt v\u00f5imekamad kui mehed, mitte vastupidi. V\u00e4hemalt on nad hakkama saanud, tehes rohkem t\u00f6\u00f6d v\u00e4iksema rahasumma eest.<\/p>\n Mehed, v\u00f5tkem vastutus<\/p>\n Kas suitsetamine p\u00f5hjustab kopsuv\u00e4hki, v\u00f5i on nendevaheline statistiline seos ammendavalt p\u00f5hjendatav suitsulembeste n\u00f5rgema tervisega? Kas naiste orkestrisse v\u00e4rbamist tugevalt v\u00e4lditakse, v\u00f5i ongi nad kehvema viisipidamise ja ebakindlama k\u00e4ega? Kas naisi diskrimineeritakse v\u00e4rbamisel ja ametik\u00f5rgenduste m\u00e4\u00e4ramisel, v\u00f5i valivadki nad ise madalama palgaga t\u00f6\u00f6kohad?<\/p>\n Need on matemaatilises m\u00f5ttes identsed k\u00fcsimused. Praktikas on neile vastuse leidmine v\u00e4ga erinev, aga Rootsi edukas kogemus “kohustusliku” isapuhkusega n\u00e4itab, et on lootust liikuda sellise \u00fchiskonna poole, kus palgal\u00f5he k\u00fcsimus saab kunagi samuti vaid \u00fcheks minevikus ravitud haavaks.\u00a0<\/p>\n Kui see ei t\u00f6\u00f6ta, v\u00f5iksid ka Eesti naised kaaluda Islandi nn pika reede \u00fclev\u00f5tmist. Nimelt kuulutas \u00dcRO 1975. aasta naiste aastaks. Islandi viis suurimat naisorganisatsiooni panid kokku komisjoni, kes otsustas, et selle markeerimiseks korraldavad Islandi naised 24. oktoobril 1975 streigi. Nad ei l\u00e4inud t\u00f6\u00f6le, ei teinud s\u00fc\u00fca, ei k\u00e4inud poes, ei koristanud, ei tegelenud lastekasvatusega.<\/p>\n Islandi naistest v\u00f5ttis streigist osa 90 protsenti. Kui n\u00fc\u00fcd Islandi mehed pidid esimest korda silmitsi seisma naiste n\u00e4htamatuks j\u00e4\u00e4nud t\u00f6\u00f6ga ning sellega ise hakkama saama, olid sellel kaugele ulatuvad tagaj\u00e4rjed. Aasta hiljem v\u00f5eti Islandil vastu<\/a> soolise v\u00f5rdsuse seadus, viis aastat hiljem sai Islandil maailmas esimesena demokraatlikult valitud naissoost riigipeaks Vigd\u00eds Finnbogat\u00f3ttir.<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3712981h0e43t24.png\"\/)
Joonis: Eesti majandusprofiil Globaalse Sool\u00f5he Indeksis 2025. Autor\/allikas: Andmed: Global Gender Gap Report 2025. World Economic Forum 2025.<\/p>\n