Rimi Eesti juht Kristel Mets r\u00f5hutab, et kui pakendite v\u00e4hendamisel ei arvestata toiduainete s\u00e4ilivust ja erip\u00e4rasid, v\u00f5ib soov v\u00e4hendada pakendij\u00e4\u00e4tmeid l\u00f5ppeda hoopis suurema toiduraiskamisega.<\/p>\n
Metsa s\u00f5nul toetab Rimi pakendij\u00e4\u00e4tmete v\u00e4hendamist ja ringmajanduse edendamist, kuid sama oluline on tagada, et keskkonnaeesm\u00e4rkide saavutamine ei tooks kaasa suuremat toiduraiskamist. Eriti puudutab see v\u00e4rskeid puu- ja k\u00f6\u00f6givilju, kus toidukadu on juba praegu \u00fcks suuremaid kogu toidutarneahelas.<\/p>\n
Aitab s\u00e4ilitada v\u00e4rskust<\/p>\n
\u201ePakend ei ole alati lihtsalt pakend. Paljudel juhtudel aitab see s\u00e4ilitada toote v\u00e4rskust, pikendada s\u00e4ilivusaega ning v\u00e4hendada toidu riknemist. Kui pakendeid v\u00e4hendada l\u00e4bim\u00f5tlemata, v\u00f5ib selle tulemusena hoopis suureneda toidukadu, mis omakorda t\u00e4hendab suuremat keskkonnam\u00f5ju kui pakend ise,\u201c \u00fctles Mets.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul investeerivad nii tootjad kui ka kaupmehed t\u00e4na m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt sellesse, et v\u00e4rske toit j\u00f5uaks kliendini v\u00f5imalikult kvaliteetsena ning et riknenud kaupade hulk oleks v\u00f5imalikult v\u00e4ike. Seet\u00f5ttu tuleb iga pakendimuudatuse m\u00f5ju hinnata kogu toote eluts\u00fckli vaates, mitte ainult pakendij\u00e4\u00e4tmete hulga p\u00f5hjal.<\/p>\n
Lisaks v\u00f5ib pakendite kasutamise piiramine kaasa tuua muudatusi kogu tarneahelas. Kui toodete s\u00e4ilivusaeg l\u00fcheneb, tuleb neid kauplustesse tarnida sagedamini, mis suurendab transpordivajadust, t\u00f6\u00f6j\u00f5uressursse ja muid kulusid.<\/p>\n
\u201eKeskkonnam\u00f5ju ei s\u00f5ltu ainult sellest, kui palju pakendit kasutatakse. Sama oluline on, et toit ei rikneks enne, kui see j\u00f5uab tarbijani. Kui pakendite v\u00e4hendamise tulemusel tuleb kaupa sagedamini transportida v\u00f5i rohkem toitu \u00e4ra visata, v\u00f5ib l\u00f5plik keskkonnam\u00f5ju olla hoopis suurem,\u201c lisas Mets.<\/p>\n
Lisaks sisulistele muudatustele tekitab ettev\u00f5tjates k\u00fcsimusi ka m\u00e4\u00e4ruse rakendamise ajastus. Osa n\u00f5udeid hakkab kehtima juba augustis, kuid mitme olulise n\u00f5ude puhul ei ole Euroopa tasandil veel l\u00f5plikke juhiseid ega \u00fchtseid metoodikaid. N\u00e4iteks vajavad t\u00e4psustamist mitmed pakendite m\u00f5\u00f5tmise ja n\u00f5uete hindamise p\u00f5him\u00f5tted.<\/p>\n
Peavad saama kohaneda<\/p>\n
Mets leiab, et ettev\u00f5tetel peaks olema v\u00f5imalus uute n\u00f5uetega kohaneda enne sanktsioonide rakendamist ning \u00fcleminekuperioodil tuleks keskenduda eelk\u00f5ige juhendamisele.<\/p>\n
\u201eToetame k\u00f5iki samme, mis aitavad v\u00e4hendada keskkonnam\u00f5ju ja edendada ringmajandust. Selleks, et muudatused ka p\u00e4riselt soovitud tulemuse annaksid, peavad need olema h\u00e4sti l\u00e4bi m\u00f5eldud, p\u00f5hinema selgetel reeglitel ning andma ettev\u00f5tetele piisavalt aega protsesside \u00fcmberkujundamiseks, investeeringute tegemiseks ja koost\u00f6\u00f6ks kogu tarneahelas,\u201c \u00fctles ta.<\/p>\n
Euroopa Liidu pakendite ja pakendij\u00e4\u00e4tmete m\u00e4\u00e4rus seab eesm\u00e4rgiks v\u00e4hendada pakendij\u00e4\u00e4tmeid, suurendada korduskasutust ning parandada pakendite ringlussev\u00f5ttu kogu Euroopa Liidus. Esimesed n\u00f5uded rakenduvad alates 12. augustist 2026, j\u00e4rgnevad muudatused j\u00f5ustuvad j\u00e4rk-j\u00e4rgult kuni 2040. aastani.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (3)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Rimi Eesti juht Kristel Mets r\u00f5hutab, et kui pakendite v\u00e4hendamisel ei arvestata toiduainete s\u00e4ilivust ja erip\u00e4rasid, v\u00f5ib soov…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":232501,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,9020,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-232500","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-pakend","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116952568074069387","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/232500","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=232500"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/232500\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/232501"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=232500"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=232500"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=232500"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}