{"id":233042,"date":"2026-07-21T08:38:09","date_gmt":"2026-07-21T08:38:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/233042\/"},"modified":"2026-07-21T08:38:09","modified_gmt":"2026-07-21T08:38:09","slug":"uus-arvutus-ule-viiendiku-oistaimede-parandist-on-kadumas-loodus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/233042\/","title":{"rendered":"Uus arvutus: \u00fcle viiendiku \u00f5istaimede p\u00e4randist on kadumas | Loodus"},"content":{"rendered":"

Rahvusvaheline teadlasr\u00fchm hindas esimest korda maailma \u00f5istaimede seisundit meetodiga, mis v\u00f5tab arvesse liikide evolutsioonilist erip\u00e4ra. Tulemustest<\/a> selgub, et inimtegevuse tagaj\u00e4rjel \u00e4hvardab v\u00e4ljasuremine enam kui viiendikku \u00f5istaimede geenip\u00e4randist.<\/p>\n

V\u00e4ljasuremine ohustab \u00fchtviisi nii enamikule inimestele tundmatuid kui ka tuttavaid taimi. N\u00e4iteks leiab ohustatud liikide nimekirjast vanilliorhidee (Vanilla planifolia) ehk maailma populaarseima j\u00e4\u00e4tisemaitse allika. Samuti \u00e4hvardab kadumine botaanikaaedades rahvamasse k\u00f6itvat hiid-titaanjuurt ehk laibalille (Amorphophallus titanum) ja maailma v\u00e4ikseimat vesiroosi.<\/p>\n

Haruldased ja ohustatud<\/p>\n

Looduskaitse on aastak\u00fcmneid kannatanud n\u00e4htuse all, mida bioloogid kutsuvad taimepimeduseks. See t\u00e4hendab, et \u00fchiskonna t\u00e4helepanu ja raha kulub sageli karismaatiliste loomade, n\u00e4iteks pandade v\u00f5i ninasarvikute p\u00e4\u00e4stmisele. Paljud inimesed n\u00e4evad taimi \u00f6kos\u00fcsteemides vaid liikumatu taustana. Ometi moodustavad just need rohelised organismid kogu eluslooduse toiduahelate vundamendi.<\/p>\n

Olukorra parandamiseks kasutasid Londoni Zooloogia Seltsi bioloog Rikki Gumbs ja kolleegid oma t\u00f6\u00f6s taimeriigi k\u00e4ek\u00e4igu uurimiseks EDGE-skoori s\u00fcsteemi. Looduskaitsjad v\u00f5tsid selle m\u00f5\u00f5diku kasutusele juba 2007. aastal, kuid seni on t\u00f6\u00f6riist aidanud kaardistada peamiselt ohustatud loomaliike. V\u00e4rskes teadust\u00f6\u00f6s kohandasid uurijad mudeli esimest korda \u00f5istaimedele ehk katteseemnetaimedele.<\/p>\n

Ingliskeelne l\u00fchend EDGE t\u00e4histab liike, mis on korraga nii evolutsiooniliselt eristuvad (evolutionary distinctiveness, ED) kui ka kogu maailmas v\u00e4ljasuremisohus (global endangerment, GE). Pelgalt ohustatud asurkondade loendamise asemel hindab mudel organismide paiknemist n-\u00f6 evolutsioonipuul. Mudelist saadud matemaatiline skoor aitab bioloogidel leida ja esile t\u00f5sta liike, mis esindavad m\u00f5nd pikka ja ainulaadse p\u00e4randiga evolutsiooniharu.<\/p>\n

Kui niisugune liik kaob, ei lange evolutsioonipuult piltlikult \u00f6eldes \u00fcksik leht, vaid maha saetakse terve j\u00e4me oks. See kadunud oks k\u00e4tkeb endas miljonite aastate vanust ja asendamatut geneetilist teavet. Tuntuim n\u00e4ide sellisest muistsest elavast fossiilist on h\u00f5lmikpuu (Ginkgo biloba), mille esivanemad kasvasid Maal v\u00e4hemalt 300 miljonit aastat tagasi.<\/p>\n

Uue uuringu autorid anal\u00fc\u00fcsisid kokku 335 497 teadaolevat \u00f5istaimeliiki. Arvutused n\u00e4itasid, et neist ligi 10 000 kuulub EDGE-liikide hulka. Seega on umbes kolm protsenti k\u00f5igist teadaolevatest taimedest samal ajal nii haruldast p\u00e4ritolu kui ka t\u00f5sises v\u00e4ljasuremisohus.<\/p>\n

Kuhu suunata looduskaitse raha?<\/p>\n

Uuringu juhtivautor ja Kew’ botaanikaaia taimeevolutsiooni bioloog F\u00e9lix Forest m\u00e4rkis, et kogutud andmed annavad looduskaitsjatele v\u00e4ga vajaliku t\u00f6\u00f6riista. Tema s\u00f5nul pakuvad EDGE-skoorid asendamatut teavet, millega t\u00f5sta esile sageli t\u00e4helepanuta j\u00e4\u00e4vaid ohustatud liike.<\/p>\n

Tuntud s\u00fcmboltaimede k\u00f5rval vajavad t\u00f6\u00f6r\u00fchma s\u00f5nul kaitset liigid, millest suurem osa avalikkusest pole kuulnudki. Sei\u0161ellidel kasvab n\u00e4iteks meduuspuu (Medusagyne oppositifolia), mis sai nime omap\u00e4raste viljade j\u00e4rgi. Samuti t\u00f5i mudel esile puuliigi Hondurodendron urceolatum, mis on oma perekonna ainus elusolev esindaja.<\/p>\n

Selliste harulduste kaitsmine m\u00f5jutab uurijate s\u00f5nul otseselt inimkonna heaolu. Pikkade evolutsiooniharude h\u00e4\u00e4budes on inimkonnal oht kaotada v\u00e4\u00e4rtuslikud ja asendamatud ressursid. Uuringu autori, Kew’ botaaniku Matilda Browni s\u00f5nul v\u00f5ib m\u00f5ne evolutsioonipuu s\u00fcgava haru kadumine j\u00e4tta inimkonna j\u00e4\u00e4davalt ilma j\u00e4tta j\u00e4rgmisest murrangulisest v\u00e4hiravimist v\u00f5i antibiootikumist.<\/p>\n

Kuigi pilt on t\u00f6\u00f6r\u00fchma s\u00f5nul murettekitav, pakub uus andmestik botaanikutele v\u00f5imalust tegutseda nutikamalt. Teadlaste hinnangul on praegu ohus ligi kaks viiendikku taimeliikidest, mist\u00f5ttu ei jagu looduskaitsjatel ressursse korraga k\u00f5igi p\u00e4\u00e4stmiseks. EDGE-mudel aitabki suunata nappi raha ja t\u00e4helepanu sinna, kus see kaitseb liigirikkust k\u00f5ige t\u00f5husamalt.<\/p>\n

Uuringu autorite s\u00f5nul hakkab tegutsemisaeg otsa saama. Nende kinnitusel on k\u00e4es viimane v\u00f5imalus algatada uue p\u00f5lvkonna looduskaitse ja seire, et p\u00e4\u00e4sta paljud erip\u00e4rased, seni t\u00e4helepanuta j\u00e4\u00e4nud ja ohustatud taimeliigid.<\/p>\n

Uuring avaldati ajakirjas Science<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Rahvusvaheline teadlasr\u00fchm hindas esimest korda maailma \u00f5istaimede seisundit meetodiga, mis v\u00f5tab arvesse liikide evolutsioonilist erip\u00e4ra. Tulemustest selgub, et…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":233043,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[37804,61482,26,27,37,33,35,14620,34,36,31,32,21,28,29,47756,15099,15882,95,19,93192,25,10974,93193,23,24,22,20,7215,30,92,93,94],"class_list":["post-233042","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-bioloogiline-mitmekesisus","tag-botaanika","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elurikkus","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-liigikaitse","tag-liigirikkus","tag-looduskaitse","tag-maailm","tag-news","tag-oistaimed","tag-populaarseimad-lood","tag-taimed","tag-taimeliigid","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valjasuremine","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116957066212840812","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/233042","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=233042"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/233042\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/233043"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=233042"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=233042"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=233042"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}