{"id":233075,"date":"2026-07-21T09:12:21","date_gmt":"2026-07-21T09:12:21","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/233075\/"},"modified":"2026-07-21T09:12:21","modified_gmt":"2026-07-21T09:12:21","slug":"mitukummend-uut-leidu-aitavad-selgitada-arevuse-kujunemist-psuuhika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/233075\/","title":{"rendered":"Mituk\u00fcmmend uut leidu aitavad selgitada \u00e4revuse kujunemist | Ps\u00fc\u00fchika"},"content":{"rendered":"

Rahvusvaheline teadlasr\u00fchm anal\u00fc\u00fcsis pea 700 000 Euroopa p\u00e4ritolu inimese geeniandmeid ja tuvastas seni suurima arvu \u00e4revuss\u00fcmptomite taga olevaid geneetilisi seoseid. Uuringu<\/a> koostamisel osalesid ka Tartu \u00dclikooli teadlased ja anal\u00fc\u00fcsides kasutati Eesti geenivaramu andmeid.<\/p>\n

\u00c4revush\u00e4ired on maailmas k\u00f5ige levinumad vaimse tervise mured ja nende esinemissagedus kasvab. Uus uuring keskendus aga mitte niiv\u00f5rd kliinilise diagnoosi olemasolule, vaid \u00e4revuss\u00fcmptomite raskusastmele. See v\u00f5imaldas teadlastel uurida \u00e4revust kogu selle ulatuses, alates tavap\u00e4rastest muretsemisest kuni t\u00f5siste \u00e4revush\u00e4ireteni.<\/p>\n

Uuringu kaasautori, neurops\u00fchhiaatrilise genoomika kaasprofessori Kelli Lehto s\u00f5nul aitab m\u00f5\u00f5dukas muretsemine m\u00e4rgata riske, teha paremaid otsuseid ja valmistuda v\u00e4ljakutseteks. “Probleem tekib siis, kui mure ei ole enam ajutine k\u00fclaline, vaid muutub p\u00fcsivaks ja v\u00e4ltimatuks kaaslaseks,” selgitas ta.<\/p>\n

Tegu oli genoomi\u00fclese seoseuuringuga (GWAS), milles autorid v\u00f5rdlesid 693 869 inimese DNA-andmeid. T\u00f6\u00f6r\u00fchma eesm\u00e4rk oli leida geneetilisi erinevusi, mis on seotud tugevamate \u00e4revuss\u00fcmptomitega. Uuringu k\u00e4igus leidsid nad genoomis 74 piirkonda, kus geneetilised variatsioonid olid seotud \u00e4revusega. Neist 39 piirkonda polnud varem kirjeldatud.<\/p>\n

Teadlaste hinnangul aitab uuring v\u00e4hendada mahaj\u00e4\u00e4must \u00e4revuse bioloogiliste ja geneetiliste p\u00f5hjuste m\u00f5istmisel v\u00f5rreldes teiste sagedaste vaimse tervise h\u00e4iretega. Autorite s\u00f5nul on eriti oluline m\u00f5ista \u00e4revuse riskitegureid ajal, mil \u00e4revusprobleemid sagenevad, eriti noorte t\u00e4iskasvanute seas. Samuti loodavad nad, et tulemused innustavad tegema uusi mahukaid uuringuid, mis aitavad paremini kaardistada \u00e4revuse kujunemise mehhanisme.<\/p>\n

Geneetiline risk ei t\u00e4henda \u00e4revush\u00e4ire v\u00e4ljakujunemist<\/p>\n

Anal\u00fc\u00fcs t\u00f5i esile mitme geeni v\u00f5imaliku osaluse \u00e4revuse kujunemisel: sh n\u00e4rvirakkude omavahelises suhtluses osalevate geenide PCLO ja SORCS3 rolli. Paljud tuvastatud geenid olid aktiivsed ajukoes ning seotud s\u00fcnaptiliste protsesside ja n\u00e4rvisignaalide edastamisega.<\/p>\n

Uuring n\u00e4itas, et levinud geneetilised variatsioonid selgitavad ligikaudu kuut protsenti inimeste erinevustest \u00e4revuss\u00fcmptomite raskusastmes. See viitab, et lisaks geneetikale m\u00e4ngivad olulist osa keskkonnategurid, elukogemused ja nende koostoime geneetilise eelsoodumusega.<\/p>\n

Teadlased r\u00f5hutavad, kuidas geneetiline risk ei t\u00e4henda tingimata, et inimesel kujuneb v\u00e4lja \u00e4revush\u00e4ire. Iga inimese risk kujuneb tema bioloogiliste, ps\u00fchholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite koosm\u00f5jul. Samal ajal v\u00f5ib geneetiliste riskitegurite parem m\u00f5istmine aidata tulevikus tuvastada inimesi, kes on keskkonnam\u00f5jude suhtes tundlikumad. Lisaks toetab see ennetus- ja ravistrateegiate arendamist.<\/p>\n

Uuringus hinnati ka inimeste geneetilist eelsoodumust \u00e4revusele, koondades selle \u00fcheks riskin\u00e4itajaks. Tulemused viitasid, et osa \u00e4revusega seotud geneetilistest m\u00f5judest on \u00fchised eri p\u00e4ritoluga rahvastikur\u00fchmades. Siiski on teadlaste hinnangul vaja rohkem uuringuid ka Euroopa-v\u00e4liste inim\u00fchiskondade kohta, et m\u00f5ista paremini rahvastikust tingitud riskitegureid.<\/p>\n

Lisaks ilmnes uuringus m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid geneetilisi seoseid \u00e4revuse ning mitmete vaimse ja f\u00fc\u00fcsilise tervise probleemide vahel. Nende hulka kuulusid depressioon, \u00e4rritunud soole s\u00fcndroom, krooniline valu, s\u00fcdame isheemiat\u00f5bi, endometrioos ja migreen. Teadlaste s\u00f5nul peegeldavad sellised seosed vaimse ja f\u00fc\u00fcsilise tervise tihedat p\u00f5imumist. K\u00fcll aga ei v\u00f5imalda uuring veel \u00f6elda, kas \u00fcks seisund p\u00f5hjustab teist v\u00f5i milline on nende seoste t\u00e4pne suund.<\/p>\n

Eestist osalesid uuringus Tartu \u00dclikooli genoomika instituudi teadlased Kelli Lehto, Kadri K\u00f5iv, Kristi Krebs ja Lili Milani. Eesti panus p\u00f5hines Eesti geenivaramu andmetel, mis kuulusid 14 rahvusvahelist kohorti \u00fchendavasse meta-anal\u00fc\u00fcsi.<\/p>\n

Muu hulgas kasutas t\u00f6\u00f6r\u00fchm viis aastat tagasi Eestis tehtud heaolu ja vaimse tervise uuringu andmeid. T\u00e4navu kevadest on geenidoonoritel v\u00f5imalik osaleda selle j\u00e4tkuuuringus, mis aitab hinnata vaimse tervise ja heaolu muutusi ajas.<\/p>\n

Uuring ilmus ajakirjas Nature Human Behaviour<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Rahvusvaheline teadlasr\u00fchm anal\u00fc\u00fcsis pea 700 000 Euroopa p\u00e4ritolu inimese geeniandmeid ja tuvastas seni suurima arvu \u00e4revuss\u00fcmptomite taga olevaid…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":233076,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[20423,20425,26,27,37,33,35,34,36,31,32,1863,11350,309,21,66914,28,29,19,44805,25,2424,23,24,22,20,4213,30],"class_list":["post-233075","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-arevus","tag-arevushaire","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-geenid","tag-geenivaramu","tag-geneetika","tag-headlines","tag-kelli-lehto","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-parilikkus","tag-populaarseimad-lood","tag-tartu-ulikool","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vaimne-tervis","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116957200006518452","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/233075","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=233075"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/233075\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/233076"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=233075"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=233075"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=233075"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}