Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) soovib l\u00f5pule viia 1991. aastal alanud maareformi ning esitas ettepanekud, kuidas l\u00f5petada l\u00e4hiaastatel olukord, kus ligi 10 000 maat\u00fckil ei ole siiani omanikku.<\/p>\n
“Arvestades maareformi algusest m\u00f6\u00f6dunud ajaperioodi ja seaduses s\u00e4testatud t\u00e4htaegu, peab maareformi l\u00f5puleviimine saama eraldiseisvaks eesm\u00e4rgiks,” \u00f6eldakse ministeeriumis koostatud seaduse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsuses (VTK). Selles t\u00f5detakse senisele praktikale viidates, et kui seadusandlikul tasandil mitte sekkuda, v\u00f5ib maareform veel pikaks ajaks venima j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n
Maareformi seaduse (MaaRS) j\u00f5ustumisega 1. novembril 1991 alanud reformi eesm\u00e4rk on kujundada n\u00f5ukogude ajast j\u00e4\u00e4nud riiklikul maaomandil rajanevad suhted \u00fcmber peamiselt maa eraomandil p\u00f5hinevateks suheteks. Selle juures tuleb aga l\u00e4htuda endiste omanike \u00f5iguste j\u00e4rjepidevusest ja praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huvidest, luues eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks, seisab seaduses.<\/p>\n
MKM t\u00f5des riigikogule saadetud VTK-s, et maareformiga tegelema m\u00e4\u00e4ratud kohalikel omavalitsustel ning maa- ja ruumiametil ei ole piisavalt ressurssi, et pooleliolevad menetlused kiiremas korras l\u00f5pule viia. Sageli on pooleli j\u00e4\u00e4nud keerukamad menetlused, kus haldusorganil oleks vaja j\u00f5ulisemalt sekkuda, kuid see v\u00f5ib kaasa tuua vaidlusi, mis on omakorda ressursikulu. Seaduse muutmine looks eeldused maareformi l\u00f5puleviimiseks s\u00f5ltumata sellest, kas asutused on valmis kohtuvaidlustega riskima.<\/p>\n
“Kavandatava seadusemuudatuse eesm\u00e4rk on luua \u00f5iguslik mehhanism, mis v\u00f5imaldab pooleliolevad ja objektiivselt takerdunud menetlused l\u00f5petada seaduse alusel, v\u00e4hendades seel\u00e4bi nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste pikaajalist halduskoormust,” selgitatakse dokumendis.<\/p>\n
Samas meenutatakse, et 2013. aastal j\u00f5ustusid maareformi seaduse muudatused, milles seati konkreetsed t\u00e4htajad reformi toimingute tegemiseks, millest k\u00f5ige hilisem oli 30. juuni 2016, kuid hoolimata sellest ei ole maareform endiselt l\u00f5ppenud.\u00a0<\/p>\n
Ministeerium toob ka v\u00e4lja, et riigikohus on juba 2020. aastal leidnud, et maareformi l\u00f5puleviimise vastu on avalik huvi.<\/p>\n
“2020. aastal said valdavalt k\u00fcll k\u00f5ik reformimata maad ruumikuju ja katastritunnuse ning need kanti riigi kinnisvararegistrisse maareformi menetluse osana, kuid nende omandi liik ja ulatus selgub l\u00f5plikult siiski alles p\u00e4rast maareformi l\u00f5puleviimist,” t\u00f5des ministeerium VTK-s.<\/p>\n
Kuna varasemad lahendused ei ole toonud kaasa maareformi l\u00f5puleviimist, tuleks rakendada senisest t\u00f5husamaid ja p\u00f5him\u00f5ttelisemaid meetmeid, leiab ministeerium, lisades, et senisel viisil j\u00e4tkates v\u00f5ivad pooleliolevad maareformi menetlused kesta edasi veel aastaid, kulutades \u00fchiskondlikke ressursse ja hoides \u00f5hus \u00f5iguslikku ebaselgust.<\/p>\n
“Eesm\u00e4rk on t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja t\u00f5hus, \u00f5iguskindel ja selge \u00f5igusraamistik, mis aitab saavutada maareformi l\u00f5petamise m\u00f5istliku aja jooksul ning v\u00f5imalikult v\u00e4ikese halduskoormusega. Maareformi saab konkreetse maa\u00fcksuse osas lugeda l\u00f5ppenuks siis, kui maa on kantud maakatastrisse ja kinnistusraamatusse ning see on saanud omaniku,” \u00f6eldakse VTK-s. Omanikuks v\u00f5ib olla nii riik, kohaliku omavalitsuse \u00fcksus kui ka era\u00f5iguslik isik.<\/p>\n
Ministeerium t\u00f5i ka p\u00f5hjenduse, miks oleks vaja olukorra lahendamiseks seadusi muuta: “Kuna eeldatavalt on pooleli keskmisest keerukamad menetlused, kus ei ole v\u00f5imalik olukorda lahendada n\u00e4iteks \u00fchtsete juhendmaterjalide loomisega, sest igas menetluses on oma spetsiifilised probleemid, ei saa mitteregulatiivseid lahendusvariante pidada praegusel juhul efektiivseteks. Seet\u00f5ttu tuleb eelistada regulatiivseid lahendusvariante.”<\/p>\n
V\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsuses esitatakse kaks v\u00f5imalust maareformi l\u00f5puleviimiseks.<\/p>\n
Esimese kohaselt tuleks muuta kehtivat MaaRS-i ning s\u00e4testada selles t\u00e4htajad, mille saabumisel j\u00e4\u00e4vad seni veel reformimata maad, v.a iseseisva kasutusv\u00f5imaluseta maa\u00fcksused (nn ribad), riigi omandisse. Ehitistega ja ehitisteta maid k\u00e4sitletakse eraldi, andes ehitistega maat\u00fckkide puhul pikema t\u00e4htaja senise korra alusel menetluse l\u00f5petamiseks.<\/p>\n
Teise lahendusvariandina pakub ministeerium v\u00e4lja v\u00f5imaluse kehtestada eraldiseisev maareformi l\u00f5petamise seadus ja tunnistada hetkel kehtiv maareformi seadus ning selle alusel antud \u00f5igusaktid kehtetuks.<\/p>\n
M\u00f5lema variandi puhul tuuakse VTK-s v\u00e4lja ka plussid, miinused ja riskid ning pakutakse v\u00e4lja v\u00f5imalikud lahendused ja leevendusmeetmed.<\/p>\n
V\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisekavatsus koostamisel kaasas MKM ka justiits- ja digiministeeriumi, kohalike omavalitsuste, maa- ja ruumiameti ning Tartu \u00dclikooli ja Eesti Maa\u00fclikooli esindajaid ning ootab n\u00fc\u00fcd koostatud VTK-le koosk\u00f5lastamise k\u00e4igus huvigruppide arvamusi.<\/p>\n
V\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsuse lisas on esitatud ka Eesti topograafia andmekogu (ETAK) andmetel p\u00f5hinevad reformimata maa\u00fcksuste arv, mida on kokku 9840. Ehitisteta maat\u00fckke on kokku 1963, ehitistega maat\u00fckke 2695 ning iseseisva kasutusv\u00f5imaluseta maid (nn ribad) on 5182.<\/p>\n
K\u00f5ige rohkem reformimata maa\u00fcksusi on Ida-Virumaal. Ehitisteta maa\u00fcksusi on Sillam\u00e4el 177, Kohtla-J\u00e4rvel 129, Narvas 84, J\u00f5hvi vallas 83, Kastre vallas 78 ja Narva-J\u00f5esuu linnas 71. Reformimata ehitistega maa\u00fcksusi on Kohtla-J\u00e4rvel 377, Narva-J\u00f5esuus 262, J\u00f5hvi vallas 200, Valga vallas 116, Viljandi vallas 100. Nn ribasid on enim Tallinnas (267), kuid neid on v\u00f5rdsemalt laiali \u00fcle Eesti erinevates omavalitsustes.<\/p>\n
Majandus- ja t\u00f6\u00f6stusministri Erkki Keldo k\u00e4skkirjaga t\u00e4navu veebruaris kinnitatud maa- ja ruumiloome programmis aastateks 2026-2029\u00a0on maareformi teenuse eelarve 2026. aastal 2 475 004 eurot ja aastatel 2027-2029 igal aastal 2 434 962 eurot.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) soovib l\u00f5pule viia 1991. aastal alanud maareformi ning esitas ettepanekud, kuidas l\u00f5petada l\u00e4hiaastatel olukord,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":233131,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,2197,34,36,31,32,21,28,29,27973,93221,2656,19,25,93220,23,24,22,20,30],"class_list":["post-233130","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-erkki-keldo","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maareform","tag-maauksus","tag-mkm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-reformimata-maad","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116957459719691167","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/233130","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=233130"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/233130\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/233131"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=233130"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=233130"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=233130"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}