\u00d5petajaharidust omandavad tudengid saavad juba praegu koolis t\u00f6\u00f6tada, ent tugispetsialisti haridust omandajad mitte. Kuna spetsialistidest on koolides suur puudus, peab haridusministeerium eri osapooltega n\u00f5u, kas edaspidi v\u00f5iks samasugune mudel kehtida ka tugispetsialistidele.<\/p>\n
Haridusministeerium saatis eelmisel n\u00e4dalal asjasse puutuvatele osalistele kirja, milles palutakse neilt tagasisidet tugispetsialiste puudutavatele k\u00fcsimustele.<\/p>\n
R\u00f5hk on aga eelk\u00f5ige k\u00fcsimusel, kas edaspidi v\u00f5iks ka spetsialistid \u2013 \u00a0eripedagoog, logopeed, sotsiaalpedagoog, koolips\u00fchholoog \u2013 t\u00f6\u00f6tada hariduss\u00fcsteemis juba erialase hariduse omandamise ajal.<\/p>\n
Seni peab nendes ametites t\u00f6\u00f6tamiseks olema erialane magistrikraad. Kuigi see n\u00f5ue on kehtestatud seaduses, tundub see HTM-i kaasava hariduse osakonna n\u00f5unik\u00a0Piret Liba s\u00f5nul liiga range ning tugispetsialistide puuduses haridusasutused v\u00f5tavad sellest olenemata t\u00f6\u00f6le inimesi, kes n\u00f5udmistele ei vasta.<\/p>\n
“N\u00e4iteks poolel teel logopeediks p\u00fcrgija vormistatakse k\u00f5nearenguspetsialistiks, ps\u00fchholoogia\u00f5pingute keskel olija vaimse tervise toetajaks v\u00f5i n\u00f5ustajaks vm nimetusega t\u00f6\u00f6tajaks, mis on reguleerimata ja kus \u00fclesanded sisustatakse \u00fcsna hoomamatu loogika j\u00e4rgi,” \u00fctles Liba.<\/p>\n
Haridusministeerium t\u00e4pselt puuduvate spetsialistide arvu ei teagi. K\u00fcll aga on selge, et hetkel ei vasta umbes 10 kuni 15 protsenti spetsialistidest haridusn\u00f5uetele.<\/p>\n
Nii on n\u00e4iteks Eesti koolis\u00fcsteemis koguni \u00fcks sotsiaalpedagoog, kelle k\u00f5rgeim haridusaste on p\u00f5hiharidus. Mehi on enam kui 2100 tugispetsialisti seas 37.<\/p>\n
Pea iga viies ehk umbes 29 000 Eesti \u00fcldhariduskooli \u00f5pilast vajab \u00f5ppimisel lisatoetust ja t\u00f5hustatud tuge vajab umbes 9000 \u00f5pilast.\u00a0<\/p>\n
M\u00f6\u00f6dunud aastal t\u00e4ideti soovitud teenustest veidi \u00fcle kolmveerandi. Kui teha lihtne arvutus, t\u00e4hendaks see, et sajaprotsendiliseks teenuste katmiseks l\u00e4heks juurde vaja 570 tugispetsialisti.<\/p>\n
Samas m\u00f5jutab tugiteenuste k\u00e4ttesaadavust ka n\u00e4iteks asjaolu, et paljud neist t\u00f6\u00f6tavad koolides osalise koormusega. Seega \u00fcleriigilist andmestikku, kui palju tugispetsialiste juurde vaja oleks, polegi.<\/p>\n
HTM on nii \u00f5petajaid kui ka tugispetsialiste proovinud \u00f5ppima meelitada mitmesuguste toetustega.<\/p>\n
Nii saab t\u00e4iskohaga \u00f5petajaks \u00f5ppija riigilt 400 eurot toetust ning osakoormusega \u00f5ppija 250 eurot. Lisaks sellele on nii \u00f5petajal kui ka tugispetsialistil v\u00f5imalik saada l\u00e4htetoetust, mis on 2026. aastal 15 979 eurot. Sellega kaasneb saajale ka kohustus t\u00f6\u00f6tada haridusasutuses viis j\u00e4rjestikust aastat v\u00e4hemalt poole kohaga.<\/p>\n
Samuti tahaks ministeerium t\u00e4pselt s\u00e4testada, millise kvalifikatsiooniga spetsialist v\u00f5iks missuguseid \u00fclesandeid t\u00e4ita. Sealt ka projekti nimi \u2013 tugispetsialistide teenuse astmeline l\u00e4henemine.<\/p>\n
HTM-ile annavad asja kohta tagasisidet sotsiaalministeerium, Eesti koolips\u00fchholoogide \u00fching, Eesti linnade ja valdade liit, Eesti logopeedide \u00fching, Eesti alushariduse juhtide \u00fchendus, Tartu \u00fclikooli haridusteaduste instituudi eripedagoogika ja logopeedia osakond ning Eesti sotsiaalpedagoogide \u00fchendus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00d5petajaharidust omandavad tudengid saavad juba praegu koolis t\u00f6\u00f6tada, ent tugispetsialisti haridust omandajad mitte. Kuna spetsialistidest on koolides suur…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":233293,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,93270,34,36,31,32,2507,21,20032,28,29,93267,19,93269,25,41880,23,24,93268,22,20,30],"class_list":["post-233292","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eripedagoog","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haridusministeerium","tag-headlines","tag-koolipsuhholoog","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-logopeedid","tag-news","tag-piret-liba","tag-populaarseimad-lood","tag-sotsiaalpedagoogid","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tugispetsialist","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116958155508589517","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/233292","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=233292"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/233292\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/233293"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=233292"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=233292"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=233292"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}