![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3714874hf9c9.jpg\")
<\/p>\n<\/p>\n
Kui mulle antaks euro iga kord, kui Kanada v\u00e4liseestlased avavad T\u00f5nu \u00d5nnepalule oma ukse ja tema kirjutab seepeale raamatu, kus need v\u00e4liseestlased omamoodi tobedad tunduvad, oleks mul kaks eurot. Mida ei ole just palju, aga on siiski imelik, et selline asi juhtus lausa kaks korda.<\/p>\n
Raamatut “Aaker” (2019) kirjutades k\u00e4is \u00d5nnepalu k\u00fclas v\u00e4liseestlastel Kanadas Kotkaj\u00e4rvel, tekitades nende seas paraja pahameeletormi. Iga hinna eest Eesti asja ajavad kanadalased paistsid kirjanikule veidi naiivsed ja elukauged oma m\u00fc\u00fctilise kodumaa igatsusega, mis ei hooli Eesti elu tegelikkusest. V\u00f5\u00f5rustajad olid \u00d5nnepalu peent irooniat lugedes aga pettunud\u00a0\u2013 nad ilmutasid talle k\u00fclalislahkust, pakkusid voodikohta, s\u00fc\u00fca-juua, ning mis oli kirjaniku t\u00e4nuks?1\u00a0Teha neist peaaegu karikatuursed tegelased. Olgu see \u00f5ppetunniks iga\u00fchele, kes kirjaniku oma ellu laseb.<\/p>\n
\u00d5nnepalu uusima raamatu “T\u00f6\u00f6p\u00e4ev” \u00fcheks v\u00f5tmetegelaseks on H\u00f5bekuuse puukooli omanik, v\u00e4liseestlasest Peremees. Kui natukene internetis ringi kolada, leiab ilma suurema vaevata \u00d5nnepalu t\u00f6\u00f6kohaks olnud puukooli ning ka Peremehe enda p\u00e4risnime. Muidugi ei saa kindel olla, kui palju (kas \u00fcldse midagi) \u00d5nnepalu kirjeldatust ka p\u00e4riselt juhtus, aga kas see ongi oluline? Loodud narratiiv on palju v\u00f5imsam kui t\u00f5de. Peremees on erinevalt “Aakri” \u00fclelombitegelastest juba aastak\u00fcmnete eest p\u00e4ris-Eestisse tagasi kolinud ning kohalike v\u00f5lude ja valudega v\u00e4ga h\u00e4sti kursis. Peremees on n\u00e4inud imelist aega, mil iga\u00fcks v\u00f5is Eestis rikkaks saada,2\u00a0ta on rajanud maakohta imekauni kodu ning pannud sealsamas p\u00fcsti \u00e4ri, mida on k\u00fclastanud prominendid ja suursaadikud. Aga head ajad on l\u00e4bi saanud, kuigi sulle, kallis Loomingu ja \u00d5nnepalu lugeja, ei tule see muidugi \u00fcllatusena. Puukooli ei k\u00fclasta enam Eesti eliit. Hea, kui teise ja kolmanda klassi kodanikudki sinna tee leiavad. Peremees vananeb ning tema tervis ei ole kiita. Vanasti oli Turut\u00f5rke Piirkonnas tohutu vaesus, aga v\u00e4hemalt olid maakohad inimesi (loe: odavat t\u00f6\u00f6j\u00f5udu) t\u00e4is, n\u00fc\u00fcd pole inimesi, rikkusest r\u00e4\u00e4kimata.<\/p>\n
Siinkohal astub m\u00e4ngu kirjanik, kes on \u00fchtlasi puukooli t\u00f6\u00f6line. Peremees v\u00f5ttis ta t\u00f6\u00f6le, jagas aastaid talle k\u00e4ske, kontrollis tema aega ja \u00fclesandeid. Raamatu ilmumise ajaks on aga t\u00f6\u00f6koha uks sulgunud ja aeg maksta v\u00e4lja p\u00e4ris palk, mitte need n\u00e4rused lihtt\u00f6\u00f6lise eurod. Positsioonid on n\u00fc\u00fcd vahetunud ja Peremehest on saanud kirjaniku alluv ehk lihtlabane tegelane, v\u00f5im on kirjaniku k\u00e4es ning tema juba n\u00e4htut ei ilusta.<\/p>\n
Allak\u00e4iku kirjeldama on \u00d5nnepalu meister\u00a0\u2013 paremad p\u00e4evad on m\u00f6\u00f6das nii puukoolil, Peremehel kui ka teistel t\u00f6\u00f6tajatel, igal pool mujal kui T\u00f5mbekeskuses. Puukooli ainus noor t\u00f6\u00f6taja Kristjan-Jaak on haiguslehel ning iga p\u00e4evaga tundub aina v\u00e4hem t\u00f5en\u00e4oline, et ta sealt kunagi naaseb. Lisaks minajutustajale on t\u00f6\u00f6postile alles j\u00e4\u00e4nud vaid Mehaanik ja Helmut.<\/p>\n
Vanasti oli piirkonnas olemas \u00fcks hea t\u00f6\u00f6koht \u2013 katlamaja. \u00d5nnepalu hoiatab: “Kus iganes te kuulete s\u00f5nu saneerimine, optimeerimine, kaasajastamine, moderniseerimine v\u00f5i \u00fcldiselt Reform, teadke, et h\u00e4dad on tulekul!” (Lk 82.) Ka katlamaja sattus selliste s\u00f5nade ohvriks, viidi uue operaatori alla ning automatiseeriti. \u00d5nnepalu loob ilusa metafoori meie k\u00f5igi v\u00f5imalikust tulevikust, automatiseeritud katlamaja puhketuba on kaotanud oma kunagise hubasuse ja elu. Ainsa m\u00e4lestusena ajast, kui seal veel t\u00f6\u00f6d tehti, on \u00fcks katlamajja vangi j\u00e4\u00e4nud \u00f5nnetu potilill, mis l\u00f5puks mumifitseerub. Ilus ja kurb, kuid eesk\u00e4tt v\u00e4ga naljakas.<\/p>\n
“Palgast” saati on \u00d5nnepalu v\u00f5tnud omaks tiitli “eesti kirjanduse\u00a0salty bitch”3\u00a0ning torisemisega j\u00e4tkab ta ka “T\u00f6\u00f6p\u00e4evas”. \u00d5nnepalu loomingus on v\u00e4ga laialt \u00fcldistades kaks registrit. Esimene on tohutu s\u00fcdamevalu ja kurbus ning igavikulised m\u00f5tted. Teine argiabsurd ja elu tobedus. V\u00f5imalik, et mida aeg edasi, seda enam need registrid kattuvad ning osutuvad \u00fcheks ja samaks asjaks. “T\u00f6\u00f6p\u00e4ev” on kohati v\u00e4ga naljakas, mis ei t\u00e4henda, et see poleks samal ajal ka kurb. Kui Andrus Kasemaa kirjutas raamatus “Au kolhoosikorrale!” (2023) sellest, kuidas talle \u00f6eldi, et ta kirjutavat nagu see Eesti kuulsaim kirjanik T\u00f5nu \u00d5nnepalu, siis “T\u00f6\u00f6p\u00e4eva” kohta v\u00f5iks \u00f6elda vastupidist, \u00d5nnepalu argikom\u00f6\u00f6dia meenutab kohati rohkem Kasemaad kui \u00d5nnepalu ennast. Lisaks iseenda sisemaailma kaevumisele vaatleb ta enda \u00fcmber toimuvat ning seda groteski kirjeldades on ta korraga \u00f5el ja aus. N\u00e4iteks maale elama asunud prominente iseloomustab \u00d5nnepalu kui eriti j\u00e4ledat liiki “k\u00f5igi nende omakasvatatud tomatite, koerte ja “loodusl\u00e4hedaste” lastega”. Kuidagimoodi suudab ta samasse lausesse\u00a0(!) mahutada ka t\u00f5demuse: “[O]n loomulikult vale, et lollid teevad t\u00f6\u00f6d ja targad otsustavad, lolle on m\u00f5lemal pool tugev enamus” (lk 12).<\/p>\n
Hoolimata ilmselgest allak\u00e4igust ja l\u00f5pu aimdusest ei tundu v\u00e4hemalt raamatu alguses usutav, et rutiin saaks kunagi l\u00f5plikult murduda. Hea on l\u00f5puga \u00e4hvardada, h\u00f5isata, et n\u00fc\u00fcd aitab, ma l\u00e4hen pensionile, kolin minema, panen putka kinni! Kui sellest piisavalt kaua r\u00e4\u00e4kida, muutub tegelik l\u00f5pu tegemine ebausutavaks. Alati tuleb uus kevad, istikud peavad sirguma, pension\u00e4rgi v\u00f5ib t\u00f6\u00f6ga j\u00e4tkata. Elu maakohas ei sure v\u00e4lja. Aga v\u00e4ikesed muutused toimuvad sellegipoolest, L\u00f5pum\u00fc\u00fck hiilib iga p\u00e4evaga aina l\u00e4hemale, ent kes teab, millal ta kohale j\u00f5uab.4\u00a0Kuigi osalt isegi tahaks, et maailm, mille \u00fcle iga p\u00e4ev t\u00f6\u00f6kaaslastega vingutud ja torisetud on, l\u00f5plikult kokku kukuks, on lahkumisotsus omamoodi kibemagus. “T\u00f6\u00f6p\u00e4evas” k\u00e4sitletakse selliseid muutusi esmalt haiguslehel oleva Kristjan-Jaagu n\u00e4itel, kelle puuduolekut on igap\u00e4evaselt tunda. Nii palju, kui ka “T\u00f6\u00f6p\u00e4evas” Peremeest ja kogu puukoolielu tobedaks ja naljakaks ei peeta, kumab raamatust siiski l\u00e4bi, et k\u00f5ik see allak\u00e4iguspiraal ja tobedus on autorile omamoodi armsaks saanud. Neist on raske lahkuda, isegi kui miski enam tegelikult kinni ei hoia.<\/p>\n
Vahetasin ka ise hiljuti t\u00f6\u00f6kohta. Veider on, kuidas asjad, mis n\u00e4isid aastaid nii tohutult olulised, tunduvad \u00fcht\u00e4kki t\u00e4iesti m\u00f5ttetud. Hoolikalt seatud ja silutud v\u00e4ljastpoolt n\u00e4htamatud hierarhiad osutuvadki totaalselt v\u00e4ljam\u00f5elduteks juba samal hetkel, mil uks selja taga l\u00f5plikult sulgub. Olukorras, kus inimesed veedavad v\u00e4ga suure osa \u00e4rkvel oldud t\u00e4iskasvanuelust t\u00f6\u00f6kollektiivides, on kohane pidada selliseid lahkumisi ja lahutusi pea sama olulisteks kui eraelulisi. \u00d5nnepalu toob m\u00e4ngu t\u00f6\u00f6lahutuse m\u00f5iste. “Sest jah, sa v\u00f5id inimesega aastaid koos t\u00f6\u00f6tada, just nagu l\u00e4hedaseks saada, teada tema elust p\u00e4ris palju, tema harjumustest, iseloomust, kodustest asjadest, ja siis on see \u00e4kki l\u00e4bi. K\u00f5ik. [\u2014] Ja mis inimene sa oled, kui sa pole eluski tegelenud\u00a0lahutuse traumaga?” k\u00fcsib \u00d5nnepalu (lk 54). Tundub, et “T\u00f6\u00f6p\u00e4ev” on korraga nii satiir kui ka siiras kogemus t\u00f6\u00f6 tegemisest, arusaam, et t\u00f6\u00f6lahutuse m\u00f5iste iseenesest on absurd, aga siiski on raske lahkuda kollektiivist, kuhu alguses polnud m\u00f5tteski kuuluda.<\/p>\n
\u00d5nnepalule on sageli ette heidetud: aga tema raamatutes ju ei toimu mitte midagi, ta lihtsalt heietab? “T\u00f6\u00f6p\u00e4eva” puhul on see, jah, nii ja samas ka ei. Sest ega siin n\u00fc\u00fcd suurt midagi ei toimu, kui mitte pidada s\u00fc\u017eeep\u00f6\u00f6rdeks s\u00f6\u00f6klas einestamist ja seej\u00e4rel autos l\u00f5unaune magamist (ning miks ka ei v\u00f5iks seda p\u00f6\u00f6rdeks pidada?). Ent sellist tegelaste galeriid kui “T\u00f6\u00f6p\u00e4evas” leiab v\u00e4hestes \u00d5nnepalu raamatutes. Ja eks alusta ju ka minategelane \u00fchest kohast (tubli t\u00f6\u00f6mehena Puukoolis), kuid l\u00f5petab ta hoopis teises (T\u00f6\u00f6tukassa konsultatsioonil). Kuidas saab siis \u00f6elda, et raamatus mitte midagi ei juhtu?<\/p>\n
Eesti kuulsaim kirjanik istumas T\u00f6\u00f6tukassa j\u00e4rjekorras ning vaagimas, kas valida uus lihtt\u00f6\u00f6 v\u00f5i eelpension \u2013 absurdne ja r\u00f5ve m\u00f5te. Kujutagem ette, kuidas kuulus prantsuse kirjanik \u00c9douard Louis, keda \u00d5nnepalu on eesti keelde t\u00f5lkinud, oleks k\u00fcll samamoodi vaesusest v\u00e4lja rabeledes t\u00f5usnud oma riigi \u00fcheks populaarseimaks kirjanikuks, kuid l\u00f5petanud hoopis nii, nagu ta alustas \u2013 maakohas lihtt\u00f6id tehes. V\u00f5imalik ainult Eestis! Muidugi pole \u00d5nnepalu ka ise seda elu endale lihtsaks teinud ja on kirjanikele m\u00f5eldud almustest keeldunud. Ja v\u00f5ib-olla ongi hea, sest muidu poleks olemas “T\u00f6\u00f6p\u00e4eva” ega vastust k\u00fcsimusele, mis arvutit\u00f6\u00f6st v\u00e4sinud haritlastel ikka tekkima kipub: kas f\u00fc\u00fcsiline t\u00f6\u00f6 on kuidagi \u00fcllam ja parem kui m\u00f5ttet\u00f6\u00f6, kas see v\u00f5iks p\u00e4\u00e4sta v\u00e4sinud vaimu?<\/p>\n
1 Sirje Kiin kirjutab: “Augustis kogesin Kanadas Kotkaj\u00e4rve Metsa\u00fclikoolis “Aakri” protot\u00fc\u00fcpide pahameelt ja solvumist, sest kirjanik oli kelleltki luba k\u00fcsimata tsiteerinud ja esitlenud neid t\u00e4isnimega. [\u2014] Teiseks on valmistanud nii Kanada eestlastes kui ka paljudes teistes v\u00e4liseestlastes pettumust kirjaniku n\u00e4gemus nendest kui v\u00e4ljasurevast n\u00e4htusest, ajalooraamatu suletud, l\u00f5petatud, kurvast ja haletsusv\u00e4\u00e4rsest peat\u00fckist.” Sirje Kiin, Maratonijooksja m\u00f5\u00f5n. Looming 2019, nr\u00a012, lk\u00a01807.<\/p>\n
2 Ja ta ei olnud siis koolieelik! N\u00e4iteks mina olin koolieelik ja olen seet\u00f5ttu ikka veel vaene!<\/p>\n
3 Vt T\u00f5nu \u00d5nnepalu, Palk. Tallinn: Paradiis, 2021, lk 37.<\/p>\n
4 Kui ma ei eksi, on p\u00e4ris H\u00f5bekuuse puukool ka sel aastal avatud. Ostke istikuid!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui mulle antaks euro iga kord, kui Kanada v\u00e4liseestlased avavad T\u00f5nu \u00d5nnepalule oma ukse ja tema kirjutab seepeale…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":233312,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,55564,33738,50616],"class_list":["post-233311","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus","tag-silvia-urgas","tag-tonu-onnepalu","tag-toopaev"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116958265799835919","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/233311","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=233311"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/233311\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/233312"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=233311"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=233311"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=233311"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}