Facebooki suunamudija Erki Laansalu selgitab avalikes videopostitustes, et inimesed, kes elavad tuulikute l\u00e4hedal, riskivad oma tervisega. Tema s\u00f5nutsi v\u00e4hendavad tuugenid immuunsust ja s\u00fcvendavad kroonilisi haigusi. \u201eElu tuulikutest 10 kilomeetri raadiuses on elamisk\u00f5lbmatu,\u201c v\u00e4idab ta. <\/p>\n
Laansalu s\u00f5nul ei kehti aastak\u00fcmneid vanad m\u00fcranormid enam t\u00e4nap\u00e4evaste suurte tuulikute puhul. Tema s\u00f5nul \u201emanipuleeritakse inimestega statistiliselt\u201c, sest ametlikult m\u00f5\u00f5detakse vaid tuuliku keskmist m\u00fcrataset. Tema v\u00e4itel \u00fcletab tuulikute n-\u00f6 tipphelitugevus lubatud s\u00e4testatud m\u00fcranorme.<\/p>\n
Laansalu kritiseerib ka tuulikute CO2 j\u00e4lge ja v\u00e4idab, et selle puhul ei ole \u00f5igesti arvestatud tuugenite tootmisega seotud keskkonnaj\u00e4lge. <\/p>\n
Alates juunikuust on tema tuulikuteteemalisi postitusi Facebooki andmetel jagatud edasi 1084 korda.<\/p>\n
1. v\u00e4ide: piirkond tuulikutest 10 kilomeetri raadiuses on elamisk\u00f5lbmatu <\/p>\n
Nii Euroopa riikides kui ka mujal maailmas on tehtud pikaajalisi uuringuid<\/a>, mille kohaselt pole usaldusv\u00e4\u00e4rseid t\u00f5endeid, mis kinnitaksid vahetut seost tuuleparkidest k\u00fcmne kilomeetri raadiuses elamise ja negatiivsete tervisem\u00f5jude vahel.<\/p>\n K\u00fcll on v\u00f5imalik ps\u00fchholoogiline efekt, kui tuulikud<\/a> on n\u00e4iteks kodule v\u00e4ga l\u00e4hedal. <\/p>\n \u201eElamine tuulikute l\u00e4hedal, kus neid on juba kuulda, v\u00f5ib tekitada osas inimestes \u00e4revust, mis tekitab stressi ja magamatust, mis v\u00f5ib omakorda v\u00e4hendada immuunsust,\u201c p\u00f5hjendas Tartu \u00fclikooli kestliku arengu keskuse juhataja Hans Orru. <\/p>\n Orru s\u00f5nul v\u00f5ib otse tuuliku l\u00e4heduses, \u00fche-kahe kilomeetri raadiuses elamine tekitada uneprobleeme. K\u00fcll aga puudub m\u00f5ju k\u00fcmne kilomeetri kaugusel, kuhu tuulikute m\u00fcra kuulda ei ole.<\/p>\n \u00c4revust, mis on seotud negatiivse hoiakuga tuuleparkide vastu, nimetatakse notseeboefektiks. <\/p>\n Inimest v\u00f5ib selleks m\u00f5jutada tuulikute tekitatav m\u00fcra, kuid ka \u00fcldised arvamused ja hoiakud tuulikute suhtes (n\u00e4iteks lugedes selleteemalisi hirmutavaid ja eksitavaid postitusi internetis).<\/p>\n Laansalu viitab korduvalt tuulikute infrahelile<\/a> kui tervisekahju tekitajale. Oleme varemgi \u00fcmber l\u00fckanud<\/a> v\u00e4ite, justkui tuulikute tekitatav infraheli oleks inimese tervist kahjustav. <\/p>\n Mitmek\u00fcmnete aastate v\u00e4ltel tehtud teadusuuringud pole leidnud, et tuulikute infraheli m\u00f5jutaks tervist m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt negatiivselt. Olulisi kahjulikke tervisem\u00f5jusid ei leidnud ka Tartu \u00fclikooli teadlaste koostatud p\u00f5hjalik teaduskirjanduse \u00fclevaade<\/a> tuulikute infrahelist.<\/p>\n<\/li>\n Tuuleparkide tekitatav infraheli ei erine looduslikust infraheli foonist, mida tekitavad nt tuul ja lained. Samuti on see v\u00e4iksem linnakeskkonnas autoliiklusega kaasnevast m\u00fcrast.<\/p>\n<\/li>\n<\/ul>\n <\/p>\n 30.01.2025 <\/p>\n FAKTIKONTROLL | Tuulegeneraatori s\u00fcndroom ja vibroakustiline haigus \u2013 pseudoteadus, mis on j\u00f5udnud ka eestikeelsesse inforuumi (137) <\/p>\n <\/a><\/p>\n 2. v\u00e4ide: tuulikute m\u00fcranormid on mituk\u00fcmmend aastat vanad<\/p>\n Ehkki Euroopa Liidu m\u00fcradirektiiv p\u00e4rineb t\u00f5epoolest 2002. aastast, on Eesti tuuleparkide m\u00fcra regulatsiooni alates 2016. aastast korduvalt uuendatud ja muudetud<\/a>. V\u00e4lis\u00f5hus leviva m\u00fcra normtasemeid reguleeriv m\u00e4\u00e4rus nr 71<\/a> kehtestati 2016. aastal ning kliimaministeeriumi juhend<\/a> \u201eV\u00e4lis\u00f5hus leviva m\u00fcraga arvestamine tuulikute planeerimisel\u201c on koostatud 2021. aastal; sedagi t\u00e4iendati hiljuti, 2024. aasta kevadel.<\/p>\n Piirnormid on Orru s\u00f5nul universaalsed ja kehtivad k\u00f5ikjal elukeskkonnas (elamud, koolid, haiglad) olenemata sellest, kas m\u00fcraallikas on tehas, sadam v\u00f5i tuulepark.<\/p>\n Eestis kehtivad<\/a> tuulikutele samad piirv\u00e4\u00e4rtused nagu muule t\u00f6\u00f6stusm\u00fcrale elamualadel: olemasolevatel aladel kuni 60 detsibelli (dB) p\u00e4eval ja 45 dB \u00f6\u00f6sel. Uute tuuleparkide planeerimisel rakendatakse aga rangemat sihtv\u00e4\u00e4rtust, 45 dB p\u00e4eval ja 40 dB \u00f6\u00f6sel, mille on riik spetsiaalselt kehtestatud uutele planeeritavatele aladele.<\/p>\n Kui m\u00fcratase \u00fcletab tuugenile l\u00e4hima maja juures piirnormi (40\u201345 dB), tuleb projekti korrigeerida. <\/p>\n Ka maailma terviseorganisatsioon (WHO) soovitab<\/a> hoida tuulikute m\u00fcra alla 45 dB. <\/p>\n Kokkuv\u00f5ttes on tuulikute lubatud m\u00fcrataset korrigeeritud korduvalt ja ka alles m\u00f5ne aasta eest. Seejuures on m\u00fcrapiiranguid karmistatud.<\/p>\n 3. v\u00e4ide: m\u00fcranormi ei \u00fcleta tuulikud seet\u00f5ttu, et neid m\u00f5\u00f5detakse keskmise m\u00fcra j\u00e4rgi<\/p>\n Peab paika, et m\u00fcra m\u00f5\u00f5detakse kaalutud keskmise kaudu. See t\u00e4hendab, et tuulisemal ajal v\u00f5ibki tuulik olla valjem kui 45 dB. K\u00fcll ei saa seda juhtuda v\u00e4ga tihti ja intensiivselt, vastasel juhul l\u00e4heks kaalutud keskmine \u00fcle piirnormi. N\u00f5nda keskmiseid n\u00e4itajaid m\u00f5\u00f5detaksegi.<\/p>\n Eesti m\u00fcram\u00e4\u00e4rus s\u00e4testab elukeskkonna m\u00fcra piirv\u00e4\u00e4rtuse, sh tuulikute m\u00fcra, ekvivalentse<\/a> helir\u00f5hutaseme j\u00e4rgi. Lihtsustatult v\u00f5ib \u00f6elda, et see on teatud ajavahemiku (nt p\u00e4evane periood kell 7\u201323 v\u00f5i \u00f6ine periood kell 23\u20137) jooksul m\u00f5\u00f5detud keskmine m\u00fcra.<\/p>\n Olenevalt tuule kiirusest ja suunast t\u00f5useb ja langeb tuuliku tehtav m\u00fcra aja jooksul ts\u00fckliliselt. Lisaks tekib ka tuulikule iseloomulik \u201evuhh… vuhh… vuhh\u2026\u201c h\u00e4\u00e4l, mida nimetatakse amplituudmodulatsiooniks. Iga kord, kui tuulikulaba sambast m\u00f6\u00f6da l\u00e4heb, kuuleb inimk\u00f5rv m\u00f5nev\u00f5rra tugevamat iseloomulikku heli. <\/p>\n \u201eK\u00f5rva jaoks on see suur erinevus, ent tegelikkuses ei ole,\u201c \u00fctles Orru, kelle s\u00f5nul on tuulikute keskmise ja maksimaalse m\u00fcra vahe tuuleparkide puhul v\u00e4ike. <\/p>\n Seep\u00e4rast ei peaks tema s\u00f5nul ka tuulikute tipphelir\u00f5hkusid reguleerima hakkama. <\/p>\n Ta t\u00f5i v\u00f5rdluseks kaitsev\u00e4e pol\u00fcgoonil harjutuse k\u00e4igus kuuldava m\u00fcra. Keskmise ja maksimaalse tuuliku m\u00fcra vahe erineb amplituudmodulatsiooni korral umbes 4 dB, kuid kaitsev\u00e4e pol\u00fcgoonil v\u00f5ib see erinevus ulatuda k\u00fcmnetesse detsibellidesse. <\/p>\n \u201eNeed on v\u00e4ga suured m\u00fcra erinevused, mida ei saa tuulikutega isegi v\u00f5rrelda,\u201c m\u00e4rkis Orro.<\/p>\n \u201eTuulikute puhul piisab, kui on reguleeritud \u00fcle\u00fcldine m\u00fcratase.\u201c <\/p>\n 4. v\u00e4ide: inimesed ei arvesta tuulikute tootmisel tekkivat CO\u2082 \u00f5iglaselt<\/p>\n Tuuleenergia ei ole t\u00e4iesti heitmevaba energiaallikas. Kasvuhoonegaase tekib tuulegeneraatorite tootmise, paigaldamise, hooldamise ja lammutamise k\u00e4igus. Igal energiaallikal on tegelikult alati CO2 j\u00e4lg, ka tuuleenergial. <\/p>\n Tuuliku ehitamisel ja selle jaoks vajalike materjalide, terase, betooni, haruldaste muldmetallide, kaevandamisel ning transpordil tekib CO2 j\u00e4lg. <\/p>\n \u201eSee on see, mis tuleb n-\u00f6 tuulikutesse investeerida, aga \u00fchel hetkel hakkab see tagasi tooma,\u201c selgitas Orru. <\/p>\n Arvutused n\u00e4itavad, et tuulik hakkab \u00fchel hetkel tootma rohkem puhast energiat, kui tema valmistamiseks kulus. Sellest hetkest edasi, \u00fclej\u00e4\u00e4nud 20 aasta jooksul, toodab see puhast energiat, ilma, et ise CO2 juurde tekitaks, mis hoiab kokku tohutult rohkem kasvuhoonegaaside emissioone, kui selle tootmiseks kulus. <\/p>\n \u201eFossiilk\u00fctus ei hakka aga kunagi tagasi tootma,\u201c m\u00e4rkis Orru.<\/p>\n Teadlased kasutavad tuulikute CO2 jalaj\u00e4lje hindamiseks meetodit nimega eluts\u00fckli hindamine (Life Cycle Assessment). See arvutab sisse nii maavarade kaevandamise, tehase ehituse, transpordi Hiinast, paigalduse, 20\u201325 aastat t\u00f6\u00f6d kui ka utiliseerimise.<\/p>\n Kokkuv\u00f5ttes pole tuuliku p\u00fcstitamisele kuluv keskkonnaj\u00e4lg kellelegi \u00fcllatuseks ja sellega on tasuvusarvutusi tehes arvestatud. Ning needsamad arvutused n\u00e4itavadki, et keskkonnale on tuulikud s\u00e4\u00e4stlikumad kui traditsioonilised fossiilk\u00fctused.<\/p>\n Otsus: eksitav. Teadusuuringud ei kinnita, et tuulikute infraheli kahjustaks tervist m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt; Eesti tuuleparkide m\u00fcranorme on viimaste aastate jooksul korduvalt t\u00e4iendatud. Tuulikute CO2 j\u00e4lje arvutamisel on ehitamisega seotud saaste arvesse v\u00f5etud ning tuuliku toodetav puhas energia teeb esialgsed tootmisheitmed kiiresti tasa. Peab paika, et osa inimesi on kurtnud tuuleparkide l\u00e4heduses tervisemurede \u00fcle; teadlaste hinnangul on see eelk\u00f5ige ps\u00fchholoogiline notseeboefekt. \u00c4\u00e4rmisel juhul puudutab tuulikute helifoon inimesi siis, kui nad elavad tuulepargi vahetus naabruses, mitte kuni k\u00fcmne kilomeetri kaugusel.<\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (54)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Facebooki suunamudija Erki Laansalu selgitab avalikes videopostitustes, et inimesed, kes elavad tuulikute l\u00e4hedal, riskivad oma tervisega. Tema s\u00f5nutsi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":233359,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,7643,28,29,95,19,25,23,24,3269,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-233358","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-infraheli","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tuulikud","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116958493960574053","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/233358","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=233358"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/233358\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/233359"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=233358"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=233358"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=233358"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}\n