Vikerraadio “Reedeses intervjuus” k\u00e4is liiklusjurist Indrek Sirk v\u00e4lja m\u00f5tte, et Eestis ei peakski neljarajalisi maanteid ehitama. Peamise p\u00f5hjusena t\u00f5i ta v\u00e4lja, et riigi \u00f6\u00f6p\u00e4evane liiklussagedus p\u00fcsib madal ning autojuhid saavad tavalistel teedel edukalt hakkama. T\u00f5siseltv\u00f5etavaid ummikuid kohalikel trassidel tegelikult ei esine. Seet\u00f5ttu peaksid liiklejad ise keeruliste oludega adekvaatsemalt kohanema, mitte s\u00fc\u00fcdistama k\u00f5ikides h\u00e4dades teede kvaliteeti. Tegelikkuses on aga 2+2 maanteede rajamiseks mitu head p\u00f5hjust.<\/p>\n
Intervjuus tervikuna k\u00f5las palju m\u00f5tteid, millele ka ise alla kirjutaks. Sellegipoolest toon j\u00e4rgnevalt m\u00f5ned m\u00e4rkused, mis v\u00e4\u00e4rivad minu hinnangul p\u00f5hjalikumat lahtim\u00f5testamist.<\/p>\n
Esimene ja vast k\u00f5ige olulisem konflikt seondub Euroopa teedeehituse standardiga, sest sellist standardit lihtsalt ei ole. Standardiseeritud on materjalid ja meetodid, kuid mitte tulemus. Igal riigil on teatud vabadused ning kokku on lepitud Euroopa teedev\u00f5rgustikule (TEN-T) kehtivad \u00fcldreeglid.\u00a0<\/p>\n
Pilt on veidi segasem seet\u00f5ttu, et TEN-T teed ei ole liiklusm\u00e4rkidega eristatud. M\u00e4rgid on E-teedel, mis ei ole seotud Euroopa Liiduga, vaid \u00dcRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) egiidi all tehtud kokkulepetega.<\/p>\n
On t\u00f5si, et suuresti need kaks euroteede kategooriat (E ja TEN-T) kattuvad, kuid TEN-T ei laiene automaatselt Euroopa Liidu v\u00e4listele riikidele ja ka siseriiklikult on valikukriteeriumid erinevad. Riigid on teinud ettepanekuid teede euroteede v\u00f5rku arvamiseks, kus \u00fcldised p\u00f5him\u00f5tted on \u00fchised.<\/p>\n
“T\u00e4na kuulub Eesti riigiteedest TEN-T kategooriasse kokku 1289 kilomeetrit. Ehk on seda liiga palju?.”<\/p>\n
Teine m\u00e4rkus seondub liiklussageduse ja ristl\u00f5ike seosega. Euroopa (TEN-T) teede osas on reegliks eraldatud s\u00f5idusuunad ja eritasandis\u00f5lmed. TEN-T m\u00e4\u00e4ruses on kohustus p\u00f5hiteed (Tallinn-P\u00e4rnu-Ikla ja Tallinn-Tartu) 2030. aastaks ja \u00fclej\u00e4\u00e4nu 2050. aastaks n\u00f5uetele vastavalt v\u00e4lja ehitada. Erandina v\u00f5ib aga n\u00f5uete t\u00e4itmist edasi l\u00fckata neil teedel, kus aasta keskmine liiklussagedus ei \u00fcleta 10 000 autot \u00f6\u00f6p\u00e4evas. T\u00e4na kuulub Eesti riigiteedest TEN-T kategooriasse kokku 1289 kilomeetrit. Ehk on seda liiga palju?<\/p>\n
Teedev\u00f5rku tuleb kavandada \u00fclehomsele liiklusele<\/p>\n
Reeglina on k\u00f5ik liiklussagedusega seonduvad piirv\u00e4\u00e4rtused seotud perspektiivse liiklussagedusega. Projekteerides ja ehitades tuleb arvestada v\u00e4hemalt j\u00e4rgneva 20 aasta arengutega. Me ei kavanda teid ju eilseks, vaid \u00fclehomseks liikluseks.<\/p>\n
Praeguses Eesti teede projekteerimisnormis<\/a> on kirjas, et liiklussagedusel \u00fcle 14 500 auto \u00f6\u00f6p\u00e4evas tuleb kasutada v\u00e4hemalt 2+2 ristl\u00f5iget ning l\u00f5ikuvad s\u00f5idusuunad lahendatakse eritasandilisena nii p\u00f5himaanteedel kui ka teedel, kus on lubatud s\u00f5idukiirus v\u00e4hemalt 110 km\/h.\u00a0<\/p>\n Need numbrid pole aga aegade algusest sellised olnud. Kuni 2012. aastani lubati 2+2 ristl\u00f5iget teedele, kus liikus \u00fcle 6000 auto \u00f6\u00f6p\u00e4evas, kohustuslikuks muutus see l\u00f5ikudes, mida l\u00e4bis \u00f6\u00f6p\u00e4evas \u00fcle 8000 auto (need k\u00f5ik polnud t\u00e4nased, vaid tulevikunumbrid). Nii on t\u00e4naseks 2+2 v\u00e4lja ehitatud osalt ka sellistel l\u00f5ikudel, mis uuema normi j\u00e4rgi selleks ei kvalifitseeruks. N\u00e4iteks 2025. aasta l\u00f5puks oli Eestis vaid 110 kilomeetrit selliseid riigiteid, kus liikus \u00fcle 14 500 auto \u00f6\u00f6p\u00e4evas. S\u00f5idusuunad on eraldatud kokku 300 kilomeetri ulatuses. 66 kilomeetrit on aga selliseid teid, kus liigub \u00fcle 10 000 s\u00f5iduki, kuid suunad ei ole eraldatud. Kusjuures 54 kilomeetrit sellest on p\u00f5himaanteedel.\u00a0<\/p>\n “Oleme ise veidi \u00fcle pingutanud, et piiratud rahakoti raames rohkem linti l\u00f5igata.”<\/p>\n Piirm\u00e4\u00e4r v\u00f5ib tunduda adekvaatne, kuid paraku on linnale l\u00e4hemal liiklus v\u00e4ga as\u00fcmmeetriline. N\u00e4iteks Viljandi maanteel liigub hommikusel tipptunnil 85 protsenti autodest linna ja vaid 15 protsenti linnast v\u00e4lja. Hommikune tipptund ongi terav, \u00f5htune hajub veidi paremini. Seega, ei tohiks ka norminumbreid absolutiseerida.<\/p>\n \u00dcksikasjalikumaid geomeetrian\u00f5udeid Euroopa ette ei kirjuta, kuigi E-teede suhtes \u00fcht-teist siiski on, mis puudutab kiirust, k\u00f5verate raadiusi ja katte laiust. Teiste n\u00e4itajatega suurt probleemi pole, v\u00e4lja arvatud s\u00f5iduraja laius ja kaetud peenar. Arvan, et siin oleme ise veidi \u00fcle pingutanud, et piiratud rahakoti raames rohkem linti l\u00f5igata. Tagaj\u00e4rjed ei anna end kaua oodata, nagu m\u00e4letame fataalse l\u00f5puga rekkade rehvivahetusest<\/a> Kose-M\u00e4o l\u00f5igul.<\/p>\n Liiklusprognoosid ja kristallkuul<\/p>\n Liiklus ei ole asi iseenesest, liiklus ei ole eesm\u00e4rk. Liiklussageduse muutused tulenevad \u00fcldisemast poliitikast ja maakasutuse planeerimisest. \u00dcldisema all m\u00f5istame nii rahvusvahelisi tegureid (sh idanaabriga seonduv) kui erinevate transpordiviiside arenguid.<\/p>\n Raudtee eeldab mahtusid, mis omakorda tulenevad maakasutuse planeerimisest v\u00f5i ka planeerimatusest. Investeering peaks olema p\u00f5hjendatud tasuvusarvutusega ning arvutuse teostajal ja ka tellijal peaks olema teatud vastutus. Hea on lugeda \u00fcles objekte, kus on tulemus kaheldav: Koidula raudtees\u00f5lm, Saaremaa s\u00fcvasadam, P\u00e4rnu lennuv\u00e4li, ilmselt ka Rail Baltic.<\/p>\n \u00dchistransport (buss) vajab v\u00e4hem teeruumi, kuid normaalne graafik eeldab samuti mahtusid. Kui seda pole, j\u00e4\u00e4b auto teenindama nii hajaasustust kui ka kontrollimatult arendatud tiheasustust. Hajaasustuse (tasuta) \u00fchistranspordiga teenindamine on pigem populistlik soovm\u00f5tlemine ja valimistel h\u00e4\u00e4ltemagnet, kuigi valijate arvu j\u00e4rgi ei tule hajaasustusest seda m\u00e4\u00e4ravat h\u00e4\u00e4lt.<\/p>\n