![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/2979198h6b55t24.jpg\"\/)
Justiits- ja digiministeeriumi digiriigi asekantsler Lauri Luht. Autor\/allikas: Justiits- ja digiministeerium<\/p>\nValitsus kiitis eelmisel n\u00e4dalal heaks Eesti digiriigi ajaloo suurima reformi.\u00a0Reformi keskse muudatusena v\u00e4hendatakse riigi IT-majade arvu seniselt k\u00fcmnelt kuuele ning koondatakse ligi 10 protsenti t\u00f6\u00f6kohtadest.<\/p>\n
Reformi ette valmistanud digiriigi asekantsler Lauri Luht selgitas, et riigi visioon on liikuda killustatud IT-korralduselt \u00fchtsemale mudelile, kus kasutatakse rohkem \u00fchiseid platvorme, andmeid ja ka tehisaru.\u00a0<\/p>\n
Reformi tulemusel peaksid riiklikud digiteenused muutuma kasutajas\u00f5bralikumaks.<\/p>\n
“Reform v\u00e4hendab dubleerivaid arendusi ja suurendab \u00fchtsete andmete kasutamist, mis v\u00f5imaldab teenuseid kiiremini arendada ja t\u00f5husamalt hallata. Sama lahendust saavad kasutada mitmed asutused, selle asemel et iga\u00fcks looks oma versiooni. Tulemuseks on \u00fchtlasema kvaliteediga, t\u00f6\u00f6kindlamad ja kasutajas\u00f5bralikumad digiteenused kogu riigis, mis peab ka kasutajale selgelt v\u00e4lja paistma,” selgitas Luht.<\/p>\n
K\u00f5ikidest IT-majadest ja osakondadest viiakse baasteenused \u2013 riigiside, taristu, arvutit\u00f6\u00f6koht, platvormiteenused ja litsentsihaldus \u2013 kokku riigi infos\u00fcsteemi ametisse (RIA).<\/p>\n
Reformis m\u00e4ngib olulist rolli ka tehisaru. “Minu jaoks ei ole tehisaru eraldi projekt, vaid j\u00e4rgmine arenguetapp Eesti digiriigis. Peame leidma, kuidas neid tehnoloogiav\u00f5imalusi k\u00f5ige paremal moel rakendada,” m\u00e4rkis Luht.<\/p>\n
Reformi tulemusel peaks suurenema ka koost\u00f6\u00f6 erasektoriga.<\/p>\n
“Nii digi\u00fchiskonna arengukavas kui ka reformi anal\u00fc\u00fcsides oleme konsulteerinud erinevate liitude ja erasektoriga. Lihtsustatult \u00f6eldes v\u00f5iksime koodijuppide tellimise asemel liikuda terviklahenduste poole. Riik defineerib probleemi ja turult pakutakse lahendus, mis aitab edendada meie oma majandust ja eksporti. See peaks kindlasti olema \u00fcks sammudest,” lausus Luht.<\/p>\n
Riigi IT-sektori kulud k\u00fc\u00fcndivad 300 miljoni euroni. Kuigi reform toob m\u00f5ningaid kokkuhoiukohti, suunatakse see raha \u00fcmber, mist\u00f5ttu ei kaasne sellega otsest kokkuhoidu.<\/p>\n
“Asjad l\u00e4hevad maailmas kallimaks. Reformi eesm\u00e4rk ei ole lihtsalt tuimalt kulusid v\u00e4hendada, vaid kasutada targemalt igat eurot, mis l\u00e4heb IT-sse. Kokkuhoiukohad on need, kus me suudame raha \u00fcmbersuunata rohkem investeeringutesse, nendesse tegevustesse, mis toovad inimestele v\u00e4\u00e4rtust,” r\u00e4\u00e4kis Luht.<\/p>\n
Justiits- ja digiministeeriumi digiriigi asekantsler Lauri Luht. Autor\/allikas: Justiits- ja digiministeerium<\/p>\n
Ta r\u00f5hutas, et kindlasti ei tohi juhtuda seda, et tehnoloogiasse raha j\u00e4\u00e4b v\u00e4hem.<\/p>\n
“Eesm\u00e4rk ei ole v\u00e4hendada seda ligi 300 miljonit 200 peale. See 300 miljonit, mis moodustab umbes 1,8 protsenti SKP-st, hoiab 100 protsendi ulatuses \u00fcleval digitaalseid teenuseid ning pakub v\u00e4\u00e4rtust nii riigile kui ka kohalikele omavalitsustele. See on paras ime ja v\u00e4ga \u00e4ge v\u00e4ljakutse olnud. Aga saab paremini,” lausus Luht.<\/p>\n
Luht nentis, et ka riigikontroll t\u00f5i eelmisel aastal v\u00e4lja, et riigi IT-kulud on viimasel kolmel-neljal aastal j\u00e4rsult kasvanud, samas kui terviklikku juhtimist tuleks parandada.<\/p>\n
Reformiga luuakse IT-peaarhitekti ametikoht, kes hakkab kujundama digiriigi tehnilist tervikpilti.\u00a0<\/p>\n
“Tema \u00fclesanne on tagada, et erinevate asutuste s\u00fcsteemid sobituksid omavahel kokku, kasutataks \u00fchiseid standardeid ja liigutaks samas arengusuunas,” lausus Luht.<\/p>\n
Reformi k\u00e4igus v\u00e4heneb riigi IT-sektoris ametikohtade arv ligikaudu 200 v\u00f5rra.<\/p>\n
“Majandamiskulude kasv on teinud tegelikult kahekordse h\u00fcppe. 2019. aasta alguse seisuga oli t\u00f6\u00f6tajaid 1064, aga praeguse aasta alguse seisuga juba 1904. Siin on k\u00fcsimus, kuidas saaksime asju teistmoodi teha,” lausus Luht.<\/p>\n
“Muret tekitav osa on, et investeeringud justkui on j\u00e4\u00e4nud p\u00fcsima, aga see on koht, kus tegelikult just ootaks sellist suuremat kasvu, rohkem innovatsiooni ja rohkem v\u00f5imalusi meie e-riigi arendusse suunata,” lisas ta.<\/p>\n
Endine RIA juht Peterkop: reform lahendab p\u00e4ris probleeme<\/p>\n
Endine RIA juht ja riigisekret\u00e4r Taimar Peterkop m\u00e4rkis, et talle on varasematest ametitest riigi IT-sektori probleemid tuttavad ning reform on suunatud \u00f5igete probleemide lahendamisele.<\/p>\n
“Selle debati p\u00f5hjal tundub mulle, et need lahendused on \u00f5iged, l\u00e4bi m\u00f5eldud ja anal\u00fc\u00fcsitud. Need ei ole kiiresti puusalt v\u00f5etud, vaid on pikema anal\u00fc\u00fctilise m\u00f5tlemise tagaj\u00e4rjel tekkinud ettepanekud,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Peterkop m\u00e4rkis, et kuue IT-maja alles j\u00e4tmine on m\u00f5istlik. “K\u00f5ike absoluutselt tsentraliseerida ei ole m\u00f5tet, sest kui teenuse tehniline pool l\u00e4heb teenuse omanikust liiga kaugele, tekivad omad probleemid. Kogesin seda riigikantseleis, kui hakkasime arvutit\u00f6\u00f6koha teenust ja arendusteenuseid IT-majadelt sisse ostma \u2013 kui see l\u00e4heb v\u00e4ga kaugele, siis kannatab ka kvaliteet oluliselt. Samas dubleerimise v\u00e4hendamiseks on m\u00f5istlik koondada. Oluline ongi see, kuidas m\u00f5te praktikasse rakendub.”<\/p>\n
Samas r\u00f5hutas ta, et oluline on s\u00e4ilitada IT-majade konkurents.<\/p>\n
“Riigis on tavaliselt nii, et konkurentsi pole ja v\u00f5ib tekkida mugavustsoon, kus teistele riigiasutustele teenust pakkuv IT-maja ei peagi justkui pingutama. Seda olukorda tuleb v\u00e4ltida ja see on juba rakendamise teema. Vahepeal oligi m\u00f5te teha \u00fcks suur IT-maja, mis v\u00f5ib-olla l\u00e4heb liiga kaugele. Aga kui j\u00e4\u00e4b kuus IT-maja ja nende vahel oleks eluterve konkurents, siis sellel asjal on t\u00e4itsa jumet,” s\u00f5nas Peterkop.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/2855750h86b2t24.jpg\"\/)
Taimar Peterkop Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Riigi IT-sektori kulude kasvu n\u00e4eb Peterkop pigem paratamatuna.<\/p>\n
“Suur pilt on see, et kogu maailma s\u00f5ltuvus infotehnoloogiast kasvab ja tehnoloogia l\u00e4heb kallimaks. Seet\u00f5ttu vaevalt siit mingit s\u00e4\u00e4stu tuleb, pigem saab sama raha eest parema asja. Ka justiits- ja digiministeerium on vist v\u00e4lja \u00f6elnud, mis on vajadused IT-investeeringuteks \u2013 need on alati suuremad kui meie v\u00f5imalused. Olen skeptiline selles osas, et sealt n\u00fc\u00fcd reaalselt raha s\u00e4\u00e4stma hakatakse ja kuskil tekib raha juurde,” lausus Peterkop.<\/p>\n
Reformi olulisemad punktid:<\/p>\n
– riigi IT-korraldus koondatakse RIA ja loodava Digiriigi keskuse \u00fcmber<\/p>\n
Esmalt liidetakse Riigi Infos\u00fcsteemi Ametiga (RIA)\u00a0senised \u00fcleriigilisi baasteenuseid pakkuvad IT-majad: j\u00e4rgmise aasta alguseks \u00fchendatakse\u00a0RIA-ga\u00a0Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT) ning 2029. aasta suveks Riigiside Sihtasutus (RIKS).\u00a0Lisaks viiakse RIA alla k\u00f5igi teiste praeguste\u00a0IT-majade\u00a0IT-baasteenuste arendamine ja pakkumine.\u00a0<\/p>\n
Senine Registrite ja Infos\u00fcsteemide Keskus\u00a0(RIK) kujundatakse\u00a0\u00fcmber \u00fcleriigiliseks arenduskeskuseks, mis hakkab kandma nime\u00a0Digiriigi Keskus. Rahvusvahelises suhtluses kasutatakse uue asutuse kohta nime\u00a0GovTech\u00a0Estonia.\u00a0<\/p>\n
Edaspidi uusi IT-\u00fcksusi, mis dubleeriksid Digiriigi Keskuse v\u00f5i Riigi Infos\u00fcsteemi ameti teenuseid, juurde luua ei tohi.<\/p>\n
Valdkondlike arenduskeskustena j\u00e4tkavad oma\u00a0senist\u00a0t\u00f6\u00f6d siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, rahandusministeeriumi ja kaitseministeeriumi IT-majad ehk vastavalt SMIT, TEHIK, RMIT ja K\u00dcVJ\u00a0\u2013 neid kellegagi ei liideta.\u00a0<\/p>\n
– kogu riigi infos\u00fcsteemide ja tehnilise arhitektuuri suunamiseks ning j\u00e4tkusuutlikkuse tagamiseks moodustatakse digin\u00f5ukogu<\/p>\n
Igap\u00e4evast t\u00f6\u00f6d selles vallas hakkab vedama\u00a0justiits- ja digiministeeriumi\u00a0tegevuste k\u00f5rval\u00a0Riigi Infos\u00fcsteemi Ametisse kuuluv\u00a0riigi\u00a0IT-peaarhitekt,\u00a0kes j\u00e4lgib \u00fcleriigiliselt tehnoloogiliste\u00a0ja arhitektuursete\u00a0valikute tegemist ja suunab riiki eemale ainult \u00fche pakkujaga seotud suletud tehnoloogiatest.\u00a0Digin\u00f5ukogusse\u00a0kaasatakse ka erasektori tippeksperte.<\/p>\n
– justiits- ja digiminsiteeriumi kinnitusel uuendatakse p\u00f5hjalikult ka infotehnoloogia teenuste eelarvemehhanismi<\/p>\n
– dubleerimise v\u00e4ltimine: riigis ei ole enam lubatud arendada uusi infos\u00fcsteeme v\u00f5i teenuseid, mis teevad sama asja, mida m\u00f5ni olemasolev keskne lahendus juba pakub<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Valitsus kiitis eelmisel n\u00e4dalal heaks Eesti digiriigi ajaloo suurima reformi.\u00a0Reformi keskse muudatusena v\u00e4hendatakse riigi IT-majade arvu seniselt k\u00fcmnelt…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":233696,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[375,26,27,93413,2587,37,33,35,34,36,31,32,21,10625,93414,28,29,93412,19,25,53838,814,23,24,22,20,30],"class_list":["post-233695","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-ai","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-digiriigi-reform","tag-digiriik","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-it","tag-justiits-ja-digiminiseerium","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lauri-luht","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-taimar-peterkop","tag-tehisaru","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116961836350755423","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/233695","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=233695"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/233695\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/233696"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=233695"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=233695"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=233695"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}