J\u00e4rjepidevaid p\u00f5lvnemisandmeid saab Eestis leida enamasti 18. sajandi algusest. Selle p\u00f5hjal saame kindlamalt v\u00e4ita, mis ajast lisanimi kellegi suguv\u00f5sas kasutuses oli. Samas k\u00f5ike ei pandud kirja, sest leiame n\u00e4iteid, kus nimed vahepeal lausa sajandeid kirjapanekutes ei esine, kuid on siiski vanad, kirjutas EKI nimeteadlane Fred Puss “Keeleminutites”.<\/p>\n
Oleme harjunud arvama, et enne p\u00e4risorjuse kaotamist kahe sajandi eest eestlastel perekonnanimesid polnud. Seda narratiivi p\u00f5listasid eelk\u00f5ige Hans Kruusi ja J\u00fcri Parij\u00f5e poolt 1920.\u20131930. aastatel kirjutatud ajaloo\u00f5pikud. Nende j\u00e4rgi perekonnanimede panekul seisis talupoeg, m\u00fcts k\u00e4es, m\u00f5isa \u00f5uel ning ei osanud m\u00f5isniku k\u00fcsimusele, mis nime ta soovib, vastata ja sai seet\u00f5ttu kehva nime. Sellist olukorda kindlasti esines, rohkem P\u00f5hja- kui L\u00f5una-Eestis, kuid see polnud reegel. Enne seda olid talurahval kasutusel lisanimed, mida paljudes muudes kultuurides k\u00e4sitletakse kui perekonnanimesid.<\/p>\n
P\u00e4ris sageli, eri hinnangutel umbes iga neljanda perekonnanime puhul v\u00f5eti aluseks juba varem kasutusel olnud nimed ehk lisanimed. Need paiknesid eesnime ees ning olid omastavas k\u00e4\u00e4ndes: Koka Jaan, Mardi Jaani Juhan, Uuetoa Mari.<\/p>\n
Lisanimed tulenesid talunimest, perenimest, ametinimetusest, h\u00fc\u00fcdnimest. Vahelep\u00f5ikena olgu \u00f6eldud, et ajalooterminina ei ole perenimi sama, mis perekonnanimi, kuigi t\u00e4nap\u00e4eval on need v\u00f5rdsustunud. Lisanimede s\u00fcsteem oli kirju ja kohati ka ebap\u00fcsiv, kuid need olid sama funktsiooniga, mis seadusega pandud perekonnanimed. Oli piirkondi, kus inimesed kandsid elukohta vahetades edasi oma senist lisanime. Sellisel puhul oli tegu perenimega. M\u00f5nel puhul olid p\u00fcsivad talunimed ning sinna asunud inimene sai endale talu j\u00e4rgi nime. Kumb nimi domineerima j\u00e4i, v\u00f5is isegi \u00fches k\u00fclas erineda. K\u00fclast eraldi paiknevatel hajataludel olid tavaliselt p\u00fcsivamad nimed olenemata tema elanikest, k\u00fclas olevatel taludel tekkisid p\u00fcsivad nimed sageli alles XIX sajandi algupoolel. Talude asukohti kajastavate kaartide puudumisel on sageli v\u00f5imatu \u00f6elda, kas p\u00fcsisid talu- v\u00f5i perenimed.<\/p>\n
J\u00e4rjepidevaid p\u00f5lvnemisandmeid saab Eestis leida enamasti XVIII sajandi algusest. Selle p\u00f5hjal saame kindlamalt v\u00e4ita, mis ajast lisanimi kellegi suguv\u00f5sas kasutuses oli. Samas k\u00f5ike ei pandud kirja, sest leiame n\u00e4iteid, kus nimed vahepeal lausa sajandeid kirjapanekutes ei esine, kuid on siiski vanad.<\/p>\n
XVI sajandist on p\u00e4rit esimesed suurt osa Eesti ala taluperemehi mainivad kirjalikud loetelud. Tollest ajast p\u00e4rit lisanimesid XIX sajandi algul saadud perekonnanimedega v\u00f5rreldes selgub, et umbes kahe protsendi perekonnanimede moodustamisel kasutati lisanimesid, mis esinevad juba XVI sajandil. Nende hulka kuuluvad n\u00e4iteks perekonnanimed Koikson (1542 lisanimi Kockeste), Muttika (1591 Muddike), Pahapill (1592 Pilli), Talts (1585 Thalzi) jt. Need ei olnud k\u00fcll XVI sajandil veel perekonnanimed, vaid perenimed ning puuduvad allikad, mis t\u00f5estaks praeguste nimekandjate p\u00f5lvnemist XVI sajandi nimekandjatest, nimi v\u00f5i selle tuum on aga k\u00fcll ligi pooltuhat aastat vana.<\/p>\n
L\u00e4hemalt saab uurimusest lugeda ajakirjast Keel ja Kirjandus (3-2025)\u00a0<\/a>ja vaadata ETV “Ringvaatest”<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"J\u00e4rjepidevaid p\u00f5lvnemisandmeid saab Eestis leida enamasti 18. sajandi algusest. Selle p\u00f5hjal saame kindlamalt v\u00e4ita, mis ajast lisanimi kellegi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":23375,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,6058,13146,173,34,36,13147,13148,140],"class_list":{"0":"post-23374","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-eesti-keele-instituut","12":"tag-eki","13":"tag-entertainment","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-fred-puss","17":"tag-keeleminutid","18":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/23374","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=23374"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/23374\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/23375"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=23374"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=23374"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=23374"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}