{"id":233763,"date":"2026-07-22T06:30:19","date_gmt":"2026-07-22T06:30:19","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/233763\/"},"modified":"2026-07-22T06:30:19","modified_gmt":"2026-07-22T06:30:19","slug":"lugeja-kusib-kui-hea-voi-halb-on-kuuma-ilmaga-jooksma-minna-lugeja-kusib","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/233763\/","title":{"rendered":"Lugeja k\u00fcsib: kui hea v\u00f5i halb on kuuma ilmaga jooksma minna? | Lugeja k\u00fcsib"},"content":{"rendered":"<p>Kui vahel kuuleb soovitusi, et suvel v\u00f5iks jooksmas k\u00e4ia pigem hommikul jahedas, siis oma t\u00f5etera on siin sees. K\u00fcll aga s\u00f5ltub iga inimese kuumataluvus sellest, kas ta on oma keha kuumade oludega harjutanud, selgitab Tallinna \u00dclikooli treeninguf\u00fcsioloogia lektor Karmen Reinp\u00f5ld.<\/p>\n<p>&#8220;Palava ilmaga \u00f5ues jooksmine ei ole kuidagimoodi halb, kui keha on sellega kohanenud,&#8221; \u00fctleb Reinp\u00f5ld. Sageli tuleb esimene p\u00e4riselt kuum p\u00e4ev Eestis aga ootamatult. Kui inimene pole varem end sellistes oludes jooksma harjutanud, kuumenebki tema keha \u00fcle, sest lihased ise toodavad palju kuumust. &#8220;See v\u00f5ib muutuda kehale ohtlikuks: kui sisetemperatuur l\u00e4heb k\u00f5rgeks, siis enesetunne halveneb,&#8221; kirjeldab lektor.<\/p>\n<p>Sportlased teevad kuuma ilmaga kohanemiseks eraldi treeningut. N\u00e4iteks panevad nad jahedama ilmaga paksemalt riidesse v\u00f5i treenivad siseteingimustes ilma jahutuseta. &#8220;Keha teeb siis sisestruktuurides muudatusi, et paremini kohanduda ja jahutada. N\u00e4iteks hakatakse kiiremini higistama. See jahutab keha ja nii saab organism palju paremini hakkama,&#8221; selgitab Reinp\u00f5ld.<\/p>\n<p>Kuna iga inimese kuumataluvus on erinev, pole lektori s\u00f5nul olemas mingit kindlat kraadi, millest alates v\u00f5iks joosta v\u00f5i jooksmata j\u00e4tta. Leidub inimesi, kes j\u00e4\u00e4vad jahedama ilmaga n-\u00f6 kinni ja sooritavad jooksu tavalisest m\u00e4rksa kehvemini. &#8220;Kui soojaks l\u00e4heb, isegi 25 kraadi peale v\u00f5i rohkem, saavad nemad h\u00e4sti hakkama ilma, et peaksid selleks midagi tegema,&#8221; lisab Reinp\u00f5ld. Samas leidub neid, kes kuumenevad \u00fcle juba 20 kraadi juures. \u00dcle 30-kraadise ilmaga on lektori s\u00f5nul t\u00f5en\u00e4oliselt k\u00f5igil v\u00e4hemalt alguses raske.<\/p>\n<p>Siiski on iga\u00fchel v\u00f5imalik oma keha sooja ilmaga harjutada. Eriti tasub see \u00e4ra neil, kes plaanivad kevadel esimestel jooksuv\u00f5istlustel osaleda. &#8220;Kes tahavad kohanduda, v\u00f5ivadki ennast natukene \u00fcleriietada, n\u00e4iteks panna paksema m\u00fctsi p\u00e4he ja kindad k\u00e4tte, sest pea ning j\u00e4semete kaudu eemaldub kuumus muidu v\u00e4ga h\u00e4sti,&#8221; soovitab Reinp\u00f5ld.<\/p>\n<p>Niisugust trenni ei peaks tegema iga kord ega ka terve treeningu v\u00e4ltel, eriti raskema trenni korral. K\u00fcll aga peaks kohanemist harjutama regulaarselt, sest vastasel juhul l\u00e4heb keha n-\u00f6 mugavustsooni tagasi. &#8220;Kui kiiresti v\u00f5i h\u00e4sti kohandumine toimub, on samuti h\u00e4sti individuaalne. Inimene peab ennast ise tunnetama,&#8221; osutab lektor. Tunnetamine on iseenesest lihtne \u2013 kui jookmise ajal on mugav olla, ongi keha juba kohanemas v\u00f5i kohanenud.<\/p>\n<p>Kuumaga kohandumise trenniga alustamiseks pole Reinp\u00f5llu s\u00f5nul kunagi liiga hilja. Seda tuleb aga teha regulaarselt pikema aja jooksul. &#8220;Kui oleme seda teinud kolm-neli korda n\u00e4dalas, siis minimaalselt kahe n\u00e4dalaga on kohandumise m\u00e4rgid juba selgelt n\u00e4ha,&#8221; t\u00e4psustab ta.<\/p>\n<p>Joo ja tee riided m\u00e4rjaks<\/p>\n<p>Kohastumisest hoolimata tasub Karmen Reinp\u00f5llu s\u00f5nul jooksu ajal j\u00e4lgida, et keha ei kuumeneks \u00fcle ega kaotaks liiga palju vedelikku. &#8220;Jooksmises kipub minu meelest olema k\u00f5ige sagedasem viga, et minnakse l\u00fchikeseks ajaks, kasv\u00f5i 30 v\u00f5i 40 minutiks, jooksma ega v\u00f5eta vedelikku kaasa,&#8221; toob ta v\u00e4lja. Just kuumades jooksutingimustes tekib vedelikupuudus ehk deh\u00fcdratsioon v\u00e4ga kiiresti.<\/p>\n<p>Kui ilm on p\u00e4riselt kuum, tasub Reinp\u00f5llu s\u00f5nul minna jooksma hommikusel ajal. \u00d5htul on seevastu kuumus p\u00e4eva jooksul juba n-\u00f6 kuhjunud ja sageli ei l\u00e4he temperatuur selleks ajaks alla.<\/p>\n<p>Jooksma minnes tasub igal juhul panna p\u00e4he m\u00fcts ja v\u00f5tta kaasa piisavalt vedelikku. \u00dclekuumenemise vastu aitab h\u00e4sti seegi, kui s\u00e4rk jooksu ajaks m\u00e4rjaks teha. &#8220;M\u00f5nikord n\u00e4eme inimesi s\u00e4rki \u00e4ra v\u00f5tmas, aga see pole m\u00f5istlik, sest p\u00e4ike soojendab nahka otsesemalt ja jahutamine on tegelikult keerulisem. M\u00e4rg s\u00e4rk jahutab keha palju paremini,&#8221; seletab Reinp\u00f5ld.<\/p>\n<p>Meeldiva muutusena leiab tema s\u00f5nul n\u00fc\u00fcd paljude Eesti kergliiklusteede \u00e4\u00e4rest veekraanid. Seal on v\u00f5imalik nii juua kui ka n\u00e4iteks m\u00fctsi m\u00e4rjaks teha. &#8220;Sellised pisikesed asjad m\u00e4ngivad h\u00e4sti suurt rolli selles, kui hea enesetundega jooksult tagasi tullakse,&#8221; t\u00f5deb lektor.<\/p>\n<p>M\u00e4rka ennast ja teisi<\/p>\n<p>Kuidas aga \u00e4ra tunda, et inimene on end juba kuumal p\u00e4eval joostes \u00fcle pingutanud? &#8220;Tihti on tempo piisavalt madal ja pulsil pole ka midagi viga, aga keha lihtsalt ei luba rohkem pingutada,&#8221; kirjeldab Karmen Reinp\u00f5ld. See on esimene m\u00e4rk, et l\u00e4henevad \u00fclekuumenemise tunnused: tekivad j\u00f5uetus, janu, pearinglus, peavalu ja iiveldus.<\/p>\n<p>Kui kehvaks l\u00e4heb \u00fcksnes enesetunne, v\u00f5iks jooksu asemel alustuseks k\u00f5ndida. Oluline on juua, ennast jahutada ja varju minna. &#8220;Kui aju hakkab r\u00e4\u00e4kima, et see piltikult \u00f6eldes kaugemale minna ei luba, tasub kindlasti hoog maha v\u00f5tta, k\u00f5ndida ja vaadata, mis edasi saab,&#8221; soovitab lektor.<\/p>\n<p>K\u00f5ige olulisem on joostes usaldada oma enesetunnet. &#8220;Kui tekib segane olukord ja pole aru saada, mis toimub, tasub uskuda, et m\u00f5istlik on tagasi hoida,&#8221; s\u00f5nab lektor. Niisamuti soovitab ta enda \u00fcmber m\u00e4rgata, kuidas teistel treenijatel l\u00e4heb: &#8220;Kui oleme kellegagi koos, kes k\u00f5rval pingutab, ja tema jutt v\u00f5i k\u00e4itumine l\u00e4heb natukene imelikuks, v\u00f5ib see viidata \u00fclekuumenemisele.&#8221;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui vahel kuuleb soovitusi, et suvel v\u00f5iks jooksmas k\u00e4ia pigem hommikul jahedas, siis oma t\u00f5etera on siin sees.&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":233764,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,7858,79772,7857,9715,88118,28,29,19,93432,93431,25,56643,407,23,24,11532,93433,22,90314,20,72173,30],"class_list":["post-233763","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-jooks","tag-jooksjad","tag-jooksmine","tag-karmen-reinpold","tag-kuum-ilm","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-palav-ilm","tag-palavus-kuumalaine","tag-populaarseimad-lood","tag-suveilm","tag-tallinna-ulikool","tag-top-stories","tag-topstories","tag-trenn","tag-trenni-tegemine","tag-uldised-uudised","tag-ulekuumenemine","tag-uudised","tag-vedelikupuudus","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116962225611132594","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/233763","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=233763"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/233763\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/233764"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=233763"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=233763"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=233763"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}