![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3714886he30c.jpg\")
<\/p>\n<\/p>\n
“Iga aja valgust vaatab keegi veidi vidukil silmadega ja yldsusest erinevalt. Midagi on neis teisepilgulistes kohtuvat ja sugulaslikku. Nad on aastakymnete tagant yksteise j\u00e4tkudeks \u2013 nagu yhe puu oksad Jumala taeva all. T\u00e4pselt sellise kujuga inimrida eksisteerib seotuna t\u00f5epoolest ainult minu kujutluses. Kuigi m\u00f5ni k\u00f5neks tulev nimi on yldises protsessis oluline ning pikema m\u00f5juga, on mu mainitud tegelased loomu poolest kuidagi v\u00e4ljaspool seisvad v\u00f5i k\u00f5rvalised v\u00f5i m\u00f5ne meelest ehk ka ignorantsed v\u00f5i yleolevad eesti luule peahoovuste suhtes. Kas neil valikuv\u00f5imalust oligi?”1<\/p>\n
Nii alustas Lauri Sommer paarik\u00fcmne aasta eest “Eesti mystiliste luuletajate sugupuud”. See artikkel meenus, kui m\u00e4rkasin, et Sommer on avaldanud raamatu “Sugupuu”, kus juttu kirjanikest, ta kolleegidest, eelk\u00e4ijatest. K\u00f5ik “Sugupuu” tegelased pole luuletajad ega eestlasedki, aga tollast ja n\u00fc\u00fcdset teksti \u00fchendavad lisaks pealkirjakujundile mitu k\u00e4sitletud autorit: Ernst Enno, Uku Masing, Eha L\u00e4ttem\u00e4e, Andres Allan ja T\u00f5nu \u00d5nnepalu ilmuvad m\u00f5lemas. Toonased visandid on kasvanud detailseteks portreedeks. Endiselt on keskne k\u00fcsimus: kas neil valikuv\u00f5imalust oligi? Ons \u00fcksiklus, peavoolust irdumine ja teisepilgulisus v\u00f5etud v\u00f5i antud hoiak? \u00dchest vastust m\u00f5istagi pole, iga lugu lisab p\u00f5hiteemale variatsioone.<\/p>\n
“Sugupuud” v\u00f5ib v\u00f5tta vahekokkuv\u00f5ttena Sommeri kirjandusloolistest uurimustest, aga ka j\u00e4tkuna ta omaeluloolisele paigakirjutusele. “R\u00e4estu raamat” viis V\u00f5rumaale, “Sealpool sood” Viljandisse, “Toome tuled” Tartusse, kuid inimene ei moodustu ainult geenidest, elukohtadest, isiklikest tutvustest. On veel \u00fcks p\u00f5lvnemine, veel \u00fcks p\u00e4rilikkusahel, mis v\u00e4hemasti sama t\u00e4htis, ja seda “Sugupuu” kaardistabki. Muhedalt naivistlik kaanepilt (Epp Katus) teeb Ernst Ennost t\u00fcve, millest hargnevad okstena teised raamatu tegelased, kokku k\u00fcmme kirjanikku. See pole kindlasti ainuv\u00f5imalik kujutus \u2013 juuri, t\u00fcve ja oksi annaks veel mitmel moel laduda. Kuskil nende keskel v\u00f5i kohal on Sommer ise: “Yhel pinnal on \/ nemad mina, kujutluse vormid teistes aegades \/ ja mina peegeldan t\u00e4nases p\u00e4evas aeg-ajalt kedagi neist.” (Lk\u00a09.) Sellesse peeglisse mahub rohkelt v\u00e4rve ja varjundeid, p\u00f5hitoonideks igatsus, loodusl\u00e4hedus, religioosne taju\u2026 k\u00f5rge tundlikkus igatahes.<\/p>\n
Sommerile ainuomasel moel p\u00f5imuvad esseistlik ja poeetiline laad, teravapilguline l\u00e4hilugemine ja isiklikud assotsiatsioonid, p\u00f5hjalik kontekstitundmine ja empaatiline fantaasia, aastak\u00fcmnetepikkune uurimist\u00f6\u00f6 ja spontaanse jutustusena m\u00f5juv v\u00e4ljendus. Siin on autoreid, kelle kohta Sommer varemgi p\u00f5hjalikke k\u00e4sitlusi avaldanud\u00a0\u2013 Ernst Enno, Juhan Jaik, Uku Masing, Artur Alliksaar \u2013, aga mis Sommeri kirjanduslik sugupuu see ilma nende meesteta oleks? Ja t\u00f5esti, iga kord toob ta esile m\u00f5ne seni m\u00e4rkamata fakti v\u00f5i t\u00f5lgendusv\u00f5imaluse, leiab m\u00f5ne avaldamata k\u00e4sikirja v\u00f5i ootamatu kirjandusloolise seose. Dialoog nende autoritega ei ammendu. Teistmoodi p\u00f5nevust pakuvad kuhugi kirjanduspildi servale unustatud kujud \u2013 suurim \u00fcllatus neist on Viljandi poeet, t\u00f5lkija ja emakeele\u00f5petaja Voldemar Metsam\u00e4rt, ent ka Eha L\u00e4ttem\u00e4e ja Andres Allan on j\u00e4\u00e4nud pigem \u00e4\u00e4repealseteks. Saksa ja inglise keeleruumist on pildile haaratud Georg Trakl ja Richard Brautigan \u2013 m\u00f5lemad on (ka t\u00e4nu Sommeri vahendustele) inspireerinud mitmeid eesti kirjanikke, nii on nemadki osa siinseist m\u00f5juahelaist. Ainsa elava autorina esineb T\u00f5nu \u00d5nnepalu \u2013 kuna tema kirjutamine j\u00e4tkub, j\u00e4\u00e4b “Sugupuu” l\u00f5pp kaunilt avatuks, nagu kinnitab ka raamatu viimane foto: \u00d5nnepalu m\u00f6\u00f6da Hiiumaa rannakive tundmatuse poole sammumas (lk 317). Kokku saab sest valikust \u00fche mehe varjamatult subjektiivne kirjanduslugu, \u00fcks v\u00f5imalik seoste jada, v\u00f5rgustik v\u00f5i v\u00f5sastik. Ja just sellise, ausalt isiklikuna, joonistub v\u00e4lja avaram pilt, l\u00e4bil\u00f5ige XX sajandi eesti kirjandusest (koos m\u00f5ne laiendusega varasemasse ja hilisemasse ning juba mainitud sildadega v\u00e4liskirjandusse). \u00dchtaegu intiimne ja \u00fclevaatlik raamat on v\u00e4ga haarav, ladusalt loetav.<\/p>\n
Puudutatud autorites on m\u00f5ndagi sarnast, aga v\u00e4lja kooruvad ka k\u00f5nekad vastuolud: silmitsi seisavad s\u00fcsteemne ja terav Masing ning hipilikult voolav Brautigan, karskusliikumise k\u00f5nemees Enno ja elup\u00f5letajast ps\u00fchhonaut Trakl, normeeritud kirjakeele eest v\u00f5itlev Metsam\u00e4rt ja mulgi murde laulik L\u00e4ttem\u00e4e. Kirev kamp! Kas nad k\u00f5ik \u00fcksteises sugulasi \u00e4ra tundnukski? M\u00f5nd kirjanikku, kellest peat\u00fckki pole, mainitakse l\u00e4bi raamatu nii mitmes seoses, et tekib soov, et Sommer v\u00f5taks kord neidki l\u00e4hemalt vaadelda \u2013 nii on n\u00e4iteks Nikolai Baturini ja Taavi Eelmaaga.<\/p>\n
Autor tunnistab, et “muidugi: naisi on v\u00e4he” (lk 8), peategelaste hulgas ainult Eha L\u00e4ttem\u00e4e. Aga see ongi subjektiivne valik. Ja vahest parim valik, kuna naistest kirjutades j\u00e4\u00e4b Sommer vahel mingile pisut vanamoelisele, eksotiseerivale v\u00f5i kohati isegi \u00fcleolevale distantsile. Siinsetegi kaante vahel j\u00e4\u00e4b silma, kuis muidu drooge tolereeriv kirjutaja lajatab Margarethe Trakli nuris\u00fcnnitusest k\u00f5neldes: “Ehk oli juhtunu narkoga liialdamise tulemus\u00a0\u2013 m\u00f5elge oma laste tervisele, te t\u00e4nased l\u00f5bul\u00f5ikajad.” (Lk\u00a090.) Isegi kui ta peab silmas \u00fcksnes lapseootel naisi, k\u00f5lab ta oletus julmalt, eba\u00f5iglaselt. Mis lubatud melanhoolsele meesluuletajale (Trakl) v\u00f5i elukogenud ulmar\u00e4ndurile (L\u00e4ttem\u00e4e), on noore naise juures taunitav. \u00d5nneks pole sedalaadi distants ainuvaldav, on kirjutisi, kus sellisest hoiakust pole m\u00e4rkigi \u2013 kas v\u00f5i seesama L\u00e4ttem\u00e4e portree on \u00fcks soojemaid kogu raamatus.<\/p>\n
“Sugupuus” saavad kokku vanad ja uued tekstid: osa artikleid on mingil kujul varem avaldatud, osa ilmub esmakordselt. Ma ei v\u00f5rrelnud iga teksti rida-realt esmailmunuga, aga pistelisel k\u00f5rvutamisel selgus, et m\u00f5nikord on varasemat varianti oluliselt t\u00e4iendatud, m\u00f5nikord k\u00e4rbitud, vahel teisiti liigendatud, l\u00f5ike uutmoodi j\u00e4rjestatud. Kord avaldatud tekst pole muutumatu monoliit, vaid ajas arenev, paindlik s\u00fcsteem: nagu suulises p\u00e4rimuses, \u00f6eldakse asju uutmoodi \u00fcmber, v\u00f5etakse juppideks ja liidetakse uueks tervikuks. Kahju siiski, et kuhugi pole m\u00e4rgitud algversioonide kirjutamisaega ega esmailmumise andmeid. Arusaadav, et autor on soovinud teost esitleda uue terviku, mitte varasemate artiklite kogumikuna \u2013 see tervik kehtestub igati selgelt, alates sellest, et artiklid pole raamatus reastatud mitte kirjutamisaasta, vaid k\u00e4sitletavate autorite eluaja j\u00e4rgi (siin-seal k\u00fcll v\u00e4ikeste k\u00f5rvalekalletega, eelistades rangele kronoloogiale teemade loomulikku hargnemist). Algse konteksti teadmine aitaks m\u00f5nda teksti paremini m\u00f5ista: n\u00e4iteks v\u00f5iks mainida, et “Ernst Enno ja suvised L\u00f5una-Eesti teed” on peetud k\u00f5nena Tamula j\u00e4rve \u00e4\u00e4res;2\u00a0et “Imelikku rada pikka”, “Trakli sinine silmapilk” ja “\u00d6\u00f6trykid” on kirjutatud samanimeliste luulekogude j\u00e4rels\u00f5naks; et peat\u00fckk “K\u00e4eulatuses” on ilmunud Loomingu rubriigis “\u00dcks luuletus” Artur Alliksaare “Paral\u00fcseeritud paral\u00fc\u00fcsi” t\u00f5lgendusena.3\u00a0Kui tundus, et sedalaadi info takistaks lugeja vaba liuglemist tekstivoos, v\u00f5inuks need andmed ju paigutada raamatu l\u00f5ppu muude viidete juurde. M\u00f5ni l\u00f5ik, nagu sissevaade Enno luuletuste redigeerimisprintsiipidesse (lk 35\u201336), mis kirja pandud valikkogu “Imelikku rada pikka” j\u00e4rels\u00f5na jaoks, m\u00f5jub uues kontekstis \u00fclearuse ja segadust tekitavana: millele \u00f5ieti viidatakse? \u00dcht-teist on Sommer \u00fchtlustanud ja selgitanud, aga mitte v\u00e4ga j\u00e4rjekindlalt. Nii on sisse j\u00e4\u00e4nud segadust tekitavad ajam\u00e4\u00e4ratlused nagu “[p]raegusel covidi loodud raskendatud reisimise olukorral on igatahes yks pluss” (lk 11), “[m]ullu koostasin T\u00e4nap\u00e4eva kirjastuse tellimusel tema [Ernst Enno] uue luulevaliku “Imelikku rada pikka” ja “sel suvel tegi T\u00f5nu \u00d5nnepalu Ennost saate oma “\u00c4ratundmiste” sarjas Klassikaraadios” (lk 16) \u2013 lugeja peab ise taipama, et need laused p\u00e4rinevad 2021.\u00a0aastast. Teisal (nt lk 313) m\u00e4rgib “sel suvel” j\u00e4llegi raamatu ilmumisaastat 2025. Aeg on muidugi voolav ja olevik suhteline, aga sellised ebak\u00f5lad panevad lugedes natuke koperdama. Nagu seegi, kui raamatus on sama autori kohta eri aegadel kirjutatud ja eri v\u00e4ljaannetes avaldatud tekste ning neis esineb sisulisi kordusi. Loed m\u00f5nd lauset ja m\u00f5tled, et oot, kas ma siin lehek\u00fcljel juba olin\u2026 Lappad tagasi ja saad aru, et sama t\u00e4helepanek esines teises s\u00f5nastuses eelmises peat\u00fckis. Ehk olnuks lugejas\u00f5bralikum \u00fche autori kohta k\u00e4ivad jutud omavahel siduda ja kordustest loobuda? Kohati j\u00e4\u00e4b mulje, nagu autor poleks l\u00f5plikult otsustanud, kas annab v\u00e4lja varem avaldatud eraldiseisvate artiklite kogumiku v\u00f5i uue, j\u00e4rjest lugemiseks m\u00f5eldud terviku. Nojah, selle norimiseks kiskuva l\u00f5igu tagam\u00f5te on see, et raamatule kulunuks \u00e4ra tundlik toimetaja, kes Sommeri isikup\u00e4ra nudimata oleks tekstireale v\u00f5\u00f5ra ja v\u00e4rske pilgu heitnud. Keegi selline v\u00f5iks me kirjandusv\u00e4ljal ju leiduda.<\/p>\n
K\u00f5ige p\u00f5nevam dialoog vana ja uue teksti vahel hargneb raamatu l\u00f5pujaos, kus peategelaseks T\u00f5nu \u00d5nnepalu. P\u00f5hjaks on Sommeri arvustus 2005. aasta valikkogule “Enne heinaaega ja hiljem”,4\u00a0kuid \u00d5nnepalu loomelugu on sellest saati k\u00f5vasti kasvanud. Tihenenud on ka \u00d5nnepalu ja Sommeri omavaheline dialoog ning nii p\u00f5imuvad kahek\u00fcmne aasta tagused t\u00e4helepanekud n\u00fc\u00fcdsete j\u00e4reldustega, (m\u00e4lu)piltidega \u00fchistelt r\u00e4nnakutelt, katketega vestlustest ja kirjavahetustest. See on t\u00f5eliselt kaasaloov t\u00f5lgendus, mille teeb eriti huvitavaks v\u00f5imalus j\u00e4lgida selle arengut ajas. Sommer v\u00f5tab viimase aja populaarse proosa k\u00f5rval m\u00e4ngu ka \u00d5nnepalu varased ja v\u00e4hemtuntud tekstid, religioossed ja dekadentlikud katsetused, ning skitseerib seni v\u00e4hekaardistatud sildu ja \u00fchendusl\u00fclisid. Loodetavasti genereerib Sommeri s\u00fcgav ja n\u00fcansirikas eritlus uusi t\u00f5lgendusi, igatahes tuletab meelde, et \u00d5nnepalu pole pelgalt see “tuntud, tira\u017eeeritud, raadios transleeritud ja v\u00e4lja valgustatud” (lk 286) autor, kelleks l\u00fchema m\u00e4luga laiem avalikkus teda on harjunud pidama: varasemaid seoseid tundmata j\u00e4\u00e4vad teatud kihid uutes tekstides n\u00e4htamatuks.<\/p>\n
Ei saa olla \u00f5iget “Sugupuu” kogumikku ilma t\u00e4hendusliku pildivalikuta. Raamatus on kihvte kultuuriloolisi rariteete, nagu foto Leena Kiivitist kiiliga, mis v\u00f5ib olla inspireerinud \u00fcht Masingu v\u00e4rssi (lk\u00a0160), v\u00f5i Sommeri j\u00e4\u00e4dvustus \u00d5nnepalu vasaku k\u00e4ega (parem oli parajasti kipsis) kritseldatud j\u00f5ulupalvest (lk 313); samas ka v\u00f5luvalt elulist eklektikat, sest hea kvaliteediga \u00fclesv\u00f5tete k\u00f5rvale on paigutatud toredaid udupilte. K\u00f5ik oluline lihtsalt ei j\u00e4\u00e4 pildile. Ja m\u00f5ni t\u00e4htis kaader on j\u00e4etud varju\u00a0\u2013 n\u00e4iteks foto alla aastasest Laurist istumas luuletaja ja Alliksaare emakeele\u00f5petaja Voldemar Metsam\u00e4rdi s\u00fcles, mida on kirjeldatud lehek\u00fcljel\u00a0123. Aga m\u00f5ni kohtumine peabki p\u00fcsima omade vahel. Kindlasti j\u00e4\u00e4b veel m\u00f5ndagi suguv\u00f5sa sisesaladuseks. Sommeril on delikaatne v\u00f5ime mitte \u00f6elda rohkem, kui on oluline; olla avameelne, aga mitte paljastav; avada taustu, aga mitte l\u00f5hkuda m\u00fcsteeriumit. Vooludele ja trendidele, r\u00fchmitustele, preemiatele ja muule institutsionaalsele keskendunud maailmas tuletab “Sugupuu” meelde, et kirjandus ei t\u00e4henda esmajoones poliitikat, vaid midagi s\u00fcgavalt isiklikku. Kui hea, et on neid, kelle tundlikkus aitab seda \u00e4ra tunda.<\/p>\n
1 Lauri Sommer, Eesti mystiliste luuletajate sugupuu. Looming 2005, nr 11, lk 1695.<\/p>\n
2 Lauri Sommer, Ernst Enno ja suvised L\u00f5una-Eesti teed. Sirp 13. VIII 2021.<\/p>\n
3 Lauri Sommer, Artur Alliksaar. “Paral\u00fcseeritud paral\u00fc\u00fcs”. Looming 2025, nr 12, lk\u00a01666\u20131670.<\/p>\n
4 Lauri Sommer, Loov\u00f5tt kaugheinamaal. Vikerkaar 2006, nr 3, lk 111\u2013116.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Iga aja valgust vaatab keegi veidi vidukil silmadega ja yldsusest erinevalt. Midagi on neis teisepilgulistes kohtuvat ja sugulaslikku.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":233768,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,49853,34,36,30990,140,53719,33738],"class_list":["post-233767","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-ernst-enno","tag-estonia","tag-estonian","tag-lauri-sommer","tag-meelelahutus","tag-sugupuu","tag-tonu-onnepalu"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116962253279625716","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/233767","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=233767"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/233767\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/233768"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=233767"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=233767"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=233767"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}