{"id":23378,"date":"2025-10-20T07:02:07","date_gmt":"2025-10-20T07:02:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/23378\/"},"modified":"2025-10-20T07:02:07","modified_gmt":"2025-10-20T07:02:07","slug":"norras-osteti-sel-aastal-pea-eranditult-elektriautosid-r2-portaal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/23378\/","title":{"rendered":"Norras osteti sel aastal pea eranditult elektriautosid | R2 Portaal"},"content":{"rendered":"

Sel aastal Norras ostetud uutest autodest moodustasid elektris\u00f5idukid 95\u201397 protsenti. Naftarahale rajanevatest heldetest toetusskeemidest v\u00f5ivad l\u00f5igata pikas plaanis kasu ka Norra l\u00e4hiriigid, leiab R2 tehnikakommentaaris<\/a> Kristjan Port.<\/p>\n

Kas selleks on p\u00f5genemine kliimamuutuste valu eest v\u00f5i n\u00e4htamatu k\u00e4e juhitud katkematu optimeerimise protsess, igatahes oleme alustanud \u00fcleminekut sisep\u00f5lemismootoriga s\u00f5idukitelt elektriautodele. Koordineeritud koost\u00f6\u00f6 asemel sarnaneb protsess aga pigem lahinguv\u00e4ljale.<\/p>\n

\u00dche osapoole edu on hakanud pidurduma. Elektriautosid saatis viimastel aastatel kogu maailmas m\u00fc\u00fcgiedu, ulatudes 2024. aastal \u00fcle 17 miljoni \u00fchiku<\/a> ja h\u00f5ivates \u00fcle 20 protsendi turuosast. Vimasel ajal on hakanud hoog just v\u00f5tmeturgudel aeglustuma. USA-s langes uute elektriautode m\u00fc\u00fck 2025. aasta teises kvartalis aastaga v\u00f5rreldes 6,3 protsenti. Languse p\u00f5hjustes kombineeruvad majanduspoliitika toodud ebakindlus, elektriautode politiseerumine ja suhteliselt k\u00f5rged hinnad, mis on keskmiselt umbes 48 000 dollarit.<\/p>\n

Ind v\u00e4henes ka Euroopas ja m\u00f5nes teises regioonis, tihti ajendatuna s\u00f5idukauguse \u00e4revust s\u00fcvendavast ebapiisavast laadimistaristust ning oma m\u00f5ju on riiklike toetuste v\u00e4henemisel. Erandit kujutab siinkohal Norra. Sealse rahandusministri teatel saavutati ambitsioonikas eesm\u00e4rk, mis n\u00e4gi ette 2025. aastaks, et uute autode m\u00fc\u00fcgist moodustavad elektriautod 100 protsenti.<\/p>\n

Arvn\u00e4itaja kuulub emotsionaalsete loosungite hulka ega \u00fchildu raamatupidamisliku t\u00f5ega. Tegelikult moodustasid elektris\u00f5idukid uute autode m\u00fc\u00fcgist 95\u201397 protsenti. Septembris oli tulemus<\/a> 98,3 protsenti. Aasta varem h\u00f5ivasid elektriautod uute s\u00f5idukite turust 88,9 protsenti. Norrakatele pole teistsuguse ajamiga autode ost keelatud. Rikas elanikkond lubab endale ka vanamoodsaid harrastusi.<\/p>\n

Olles aastate eest p\u00fcstitatud n-\u00f6 missiooni saavutanud, kavandab Norra valitsus seniste stiimulite j\u00e4rkj\u00e4rgulist kaotamist. Kava n\u00e4eb ette j\u00e4rgmisest aastast langetada maksuvabastuse l\u00e4vi 500 000 Norra krooni (umbes 43 000 eurot) maksnud autodelt 300 000 kroonile (umbes 25 000 eurot), kuni see kaotatakse t\u00e4ielikult 2027. aastaks. Elektriautodele \u00fclemineku j\u00e4tkumise toetamiseks t\u00f5usevad aga fossiilk\u00fctustel t\u00f6\u00f6tavate s\u00f5idukite maksud, millega tagatakse elektriautodele konkurentsiv\u00f5imeline hind.<\/p>\n

K\u00fcsimus on, kas \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailmal on P\u00f5hjala erandist midagi \u00f5ppida ja kas Norra mudelit on v\u00f5imalik \u00fcle kanda? Kriitikud m\u00e4rgivad, et suure naftaeksportijana p\u00f5letab riik naftat v\u00e4lismaal, et rahastada kodus rohelist revolutsiooni. V\u00f5ib paista silmakirjalikuna, kuid strateegia on vaieldamatult toiminud.<\/p>\n

Alates 1990. aastate algusest on elektris\u00f5idukid saanud vabastuse imporditollimaksudest, registreerimismaksudest ja k\u00e4ibemaksust. Need meetmed v\u00e4hendasid sisep\u00f5lemismootoriga analoogidega v\u00f5rreldes elektriautode hinda kuni 25 protsenti. Neile lisandusid t\u00e4iendavad h\u00fcved, nagu tasuta teemaksud, parkimine ja \u00f5igus kasutada bussiradu. Elektris\u00f5idukite toetused pole v\u00e4ikesed. Elektriautode juurutamise t\u00f5ttu j\u00e4i riigil igal aastal tuludena saamata miljardeid kroone. Seda kompenseeriti nafta\u00e4ri rahakapist saadavaga.<\/p>\n

Norra mudelit v\u00f5imaldavad ainulaadsed olud: 5,5 miljoni elanikuga v\u00e4ikese ja j\u00f5uka riigina v\u00f5ivad norrakad endale lubada toetusi, mis igas m\u00f5ttes suurematele ja raskematele majandustele v\u00f5ivad tunduda hirmutavad. Rahaline ja poliitiline hind oleks kordades suurem n\u00e4iteks USA, Hiina v\u00f5i India turgudel, kus elektriautode kasutuselev\u00f5tt on v\u00f5tmesegmentides umbes 15\u201320 protsenti.<\/p>\n

Elektriautod on endiselt kallimad, tarneahela probleemid on m\u00f5nel turul akude hindu t\u00f5stnud ning maapiirkondades v\u00f5i arengumaades puudub laadimisv\u00f5rgustik. Norra naftap\u00f5hine lahendus tekitab ka eetilisi k\u00fcsimusi riikides, kus selliseid ressursse pole. Seal v\u00f5ib riigi edu j\u00e4ljendamine s\u00fcvendada pigem ebav\u00f5rdsust.<\/p>\n

Samas, Norra edul tekitab teatud kordajate efekti. Riigist on saanud oluline kasutatud elektriautode v\u00e4lismaale vahendaja. Kui norrakad vahetavad mudeleid uuemate vastu, eksporditakse \u00fcha enam vanemaid elektriautosid taskukohase hinnaga naaberturgudele. Nii peaks saama Norra kasutatud s\u00f5idukite sissevoolust kasu ka Eesti, kiirendades siinset \u00fcleminekut ilma ise uusi stiimuleid juurutamata. Omamoodi ringmajanduse vorm muudab Norra \u00fclej\u00e4\u00e4gi ka teiste eduks.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5tteks v\u00f5ib \u00f6elda, et kuigi Norra elektriautode utoopia ei pruugi olla universaalne, saab sellest ikkagi \u00f5ppida, et strateegiliste investeeringute ja vankumatu poliitika abil on \u00fcleminek elektrilisele liikuvusele saavutatav.<\/p>\n

Esmasp\u00e4evast neljap\u00e4evani v\u00f5ib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Sel aastal Norras ostetud uutest autodest moodustasid elektris\u00f5idukid 95\u201397 protsenti. Naftarahale rajanevatest heldetest toetusskeemidest v\u00f5ivad l\u00f5igata pikas plaanis…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":23379,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,13153,11969,34,36,13151,13150,1437,13152],"class_list":{"0":"post-23378","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-elektriauto-toetus","14":"tag-elektriautod","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-kasutatud-elektriautod","18":"tag-maksuvabastus","19":"tag-norra","20":"tag-norra-naftatulud"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/23378","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=23378"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/23378\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/23379"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=23378"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=23378"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=23378"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}