{"id":233787,"date":"2026-07-22T07:03:10","date_gmt":"2026-07-22T07:03:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/233787\/"},"modified":"2026-07-22T07:03:10","modified_gmt":"2026-07-22T07:03:10","slug":"tuhjadest-merekarpidest-said-470-miljoni-aasta-eest-uued-elupaigad-loodus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/233787\/","title":{"rendered":"T\u00fchjadest merekarpidest said 470 miljoni aasta eest uued elupaigad | Loodus"},"content":{"rendered":"<p>Umbes 470 miljonit aastat tagasi hakati t\u00fchjade limuste kodade sisemust esimest korda kasutama elupaigana, osutab Tartu \u00dclikooli teadlaste juhtimisel valminud <a href=\"https:\/\/www.nature.com\/articles\/s41598-026-62638-5\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">uuring<\/a>. Muutus t\u00e4histas uue \u00f6koloogilise ni\u0161i kujunemist ja m\u00f5jutas oluliselt t\u00e4nap\u00e4evast mere\u00f6kos\u00fcsteemi.<\/p>\n<p>T\u00e4nap\u00e4eva meredes ei j\u00e4\u00e4 t\u00fchjad karbid ja tigude kojad sageli kauaks asustamata. Tihti on need kaetud kinnitunud selgrootutega, n\u00e4iteks sammalloomade ja r\u00f5ngussidega. Uues rahvusvahelises uuringus aga selgus, et kambriumi ajastul, enam kui 500 miljonit aastat tagasi, j\u00e4id sellised kodade sisemused veel t\u00e4iesti asustamata. Ometi leidus toona juba varjulistes \u00f5\u00f5nsustes elavaid organisme.<\/p>\n<p>Uuringu autorid, kelle hulgas olid Tartu \u00dclikoolist Olev Vinn, Oive Tinn, Liisa Lang ja Mare Isakar, anal\u00fc\u00fcsisid eri maailmajagude fossiile. Nad leidsid, et esimesed varjatud elupaiku asustanud loomad ilmusid limuste kodadesse kesk-ordoviitsiumi perioodil ehk umbes 460 miljoni aasta eest. K\u00f5igepealt asustati peajalgsete ehk nautiloidide suhteliselt suuri ja avaraid kodasid. Hiljem levisid v\u00e4ikesed elanikud ka tigude ja karpide sisemusse.<\/p>\n<p>Hilis-ordoviitsiumiks ehk umbes 450 miljonit aastat tagasi olid paljude kodade sisemused juba tihedalt kaetud kinnitunud loomastikuga. Seal elasid veest h\u00f5ljuvaid toiduosakesi filtreerivad sammalloomad, k\u00e4sijalgsed, k\u00e4snad, graptoliidid ja torukujulisi kodasid ehitanud kornuliidid.<\/p>\n<p>K\u00f5ik t\u00fchjad kojad ei pakkunud aga samasuguseid elutingimusi. Uuringus selgus, et kuigi tigude, karpide ja peajalgsete kodades elanud kooslused olid liigilt \u00fcsna sarnased, m\u00f5jutas kodade kuju seda, kui arvukaks ja kui suureks organismid kasvasid.\u00a0<\/p>\n<p>Nautiloidide avarates kambrites liikus vesi paremini: see t\u00f5i loomadele hapnikku ja toitu ning kandis \u00e4ra ainevahetusj\u00e4\u00e4ke. Sestap leidub just neis k\u00f5ige mitmekesisemaid fossiilseid kooslusi. Tigude keerdunud ja kitsa avaga kodades oli veevahetus kehvem ja seal kasvanud organismid olid enamasti v\u00e4iksemad. Osa suuremat veevoolu vajavaid loomar\u00fchmi puudus neist sootuks.<\/p>\n<p>Miks tekkis uus eluviis just ordoviitsiumi ajastul?<\/p>\n<p>Uue elupaiga kasutuselev\u00f5tt langes kokku ordoviitsiumi perioodi suure elurikkuse kasvuga. Sel ajal mitmekesistusid merekooslused kiiresti. Samuti tekkis kinnituvaid k\u00f5va skeletiga organisme varasemast m\u00e4rksa rohkem.<\/p>\n<p>Uue elupaiga levikut soodustas mitu tegurit: r\u00f6\u00f6vloomade suurem surve, kinnitunud organismide mitmekesisus ja limuste kodade arvukus. Kodade varjulised sisemused pakkusid loomadele kaitset ja vaba pinda k\u00f5vale pinnale kinnitumiseks. T\u00fchja koja sisemus kaitses \u00f5rnu filtreerijaid nii \u00e4ras\u00f6\u00f6mise kui ka f\u00fc\u00fcsiliste h\u00e4iringute eest.<\/p>\n<p>T\u00fchjade kodade vanimad teadaolevad asukad on leitud Baltika aladelt. See v\u00f5ib t\u00e4hendada, et uus eluviis kujuneski esmalt siinsetes meredes. Uurijad r\u00f5hutavad siiski, et tulemus v\u00f5ib osalt tuleneda ka sellest, et Eesti ja teiste Baltika piirkondade kivistisi on p\u00f5hjalikult uuritud.<\/p>\n<p>Ordoviitsiumi l\u00f5puks leidus sarnaseid kooslusi juba Laurentias ehk praeguse P\u00f5hja-Ameerika aladel, L\u00f5una-Hiinas ja Gondwana piirkonnas. Seet\u00f5ttu k\u00e4sitlevad autorid t\u00fchjade kodade koloniseerimist \u00fcleilmse \u00f6koloogilise t\u00e4hisena.<\/p>\n<p>Uuring aitab paremini m\u00f5ista, kuidas on \u00f6koloogilised uuendused kujundanud Maa elustiku arengut. Isegi n\u00e4iliselt tagasihoidlik muutus, nagu seda on t\u00fchjade kodade kasutuselev\u00f5tt elupaigana, v\u00f5is avaldada m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset m\u00f5ju merep\u00f5hja \u00f6kos\u00fcsteemidele ja elurikkuse suurenemisele sadade miljonite aastate eest.<\/p>\n<p>Uuring avaldati ajakirjas <a href=\"https:\/\/www.nature.com\/articles\/s41598-026-62638-5\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Scientific Reports<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Umbes 470 miljonit aastat tagasi hakati t\u00fchjade limuste kodade sisemust esimest korda kasutama elupaigana, osutab Tartu \u00dclikooli teadlaste&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":233788,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,21870,34,36,31,32,92094,21,21098,28,29,61422,93439,2562,4327,19,21867,25,2424,23,24,22,20,30],"class_list":["post-233787","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elupaigad","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-fossiilid","tag-headlines","tag-kivistised","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-mereelustik","tag-merekarbid","tag-merepohi","tag-meri","tag-news","tag-okosusteem","tag-populaarseimad-lood","tag-tartu-ulikool","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116962355308188593","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/233787","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=233787"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/233787\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/233788"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=233787"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=233787"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=233787"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}