{"id":233878,"date":"2026-07-22T08:42:11","date_gmt":"2026-07-22T08:42:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/233878\/"},"modified":"2026-07-22T08:42:11","modified_gmt":"2026-07-22T08:42:11","slug":"margus-puua-organisatsioonide-liitmine-pole-digiriigi-sisuline-reform-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/233878\/","title":{"rendered":"Margus P\u00fc\u00fca: organisatsioonide liitmine pole digiriigi sisuline reform | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Organisatsioonide liitmist ei tohi esitada digiriigi sisulise reformina, kui samal ajal j\u00e4\u00e4vad lahendamata andmete t\u00e4hendus, teenuste omand, vastutus ja koost\u00f6\u00f6 erasektoriga, kirjutab Margus P\u00fc\u00fca.<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1610082742\/digiriigi-ajalooline-reform-suurt-rahalist-kokkuhoidu-ei-too\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Digiriigi reformi<\/a> vajaduses ei ole p\u00f5hjust kahelda. Riigi IT-korraldust saab alati paremini juhtida, kulud peavad olema l\u00e4bipaistvamad, \u00fchised baasteenused saavad olla kvaliteetsemad ja vananenud lahenduste hulk v\u00f5iks olla v\u00e4iksem. Reformi praegusest avalikust p\u00f5hjendusest j\u00e4\u00e4b siiski ebaselgeks, millist probleemi tegelikult lahendame.<\/p>\n<p>R\u00e4\u00e4gime killustatusest, dubleerimisest, \u00fchistest platvormidest ja vajadusest tsentraliseerida. Paneme k\u00f5ik \u00fchte patta, kuigi organisatsioonide, taristu, tarkvarakomponentide, teenuste ja andmete konsolideerimine on t\u00e4iesti erinevad otsused.<\/p>\n<p>IT-majade liitmine v\u00f5ib v\u00e4hendada k\u00fcll tugitegevuste dubleerimist, kuid ei pruugi paranda iseenesest teenuste kvaliteeti ega riigi infos\u00fcsteemide arhitektuuri, pigem vastupidi, optimeeritud ja efektiivne konsolideeritud tugiteenus v\u00f5ib takistada sisuliste p\u00f5hiteenuste t\u00f5husat osutamist.<\/p>\n<p>Eesti e-riigi edu alus on olnud hajus s\u00fcsteem. Andmed h\u00f5ivatakse seal, kus need tekivad, nende eest vastutab konkreetne asutus ja vastutav t\u00f6\u00f6tleja ning teised asutused kasutavad neid turvaliselt \u00fcle X-tee. Ka \u00f5iguslik loogika on aastaid l\u00e4htunud p\u00f5him\u00f5ttest, et sama fakti ei koguta eri andmekogudesse korduvalt. Andmetel peab olema selge autoriteetne allikas ning vastutaja, kes tagab nende \u00f5igsuse, tervikluse, konfidentsiaalsuse ja k\u00e4ideldavuse.<\/p>\n<p>Seet\u00f5ttu on raske m\u00f5ista, mida t\u00e4hendab v\u00e4ide, et reformiga hakatakse andmete dubleerimist l\u00f5petama. Kui sama fakti kogutakse t\u00f5esti mitmesse registrisse, tuleb need juhud konkreetselt v\u00e4lja tuua. Kui probleem on selles, et eri asutused loovad eraldi autentimise, maksete, teavituste, dokumendihalduse v\u00f5i kasutajaliidese lahendusi, siis tuleb r\u00e4\u00e4kida tarkvarakomponentide ja tehniliste teenuste dubleerimisest. Need on konkreetsed probleemid ja neil saab olla ka konkreetne lahendus.<\/p>\n<p>&#8220;Riigi roll on tagada usaldusv\u00e4\u00e4rsed alusandmed, selged \u00f5igused, turvaline andmevahetus ja kontrollitavus.&#8221;<\/p>\n<p>X-tee v\u00f5imaldab andmeid turvaliselt vahetada ja kasutada v\u00e4ga erinevate teenuste loomiseks. See kehtib nii riigiasutuste kui ka erasektori kohta. Seet\u00f5ttu ei pea riik ise looma k\u00f5iki kodanikule vajalikke rakendusi ja kasutajaliideseid. Riigi roll on tagada usaldusv\u00e4\u00e4rsed alusandmed, selged \u00f5igused, turvaline andmevahetus ja kontrollitavus.<\/p>\n<p>Kui asutused m\u00f5istavad erinevalt, mis on n\u00e4iteks teenus, \u00f5ppija, ettev\u00f5te, kompetents, toetusvajadus, leibkond v\u00f5i juhtum, siis ei teki sisulist koosv\u00f5imet. Tekivad t\u00f5lkekihid, k\u00e4sitsi tehtavad teisendused, uued andmekoopiad, erilahendused ja j\u00e4rjest kallimad liidestused. Tehniliselt v\u00f5ivad s\u00fcsteemid olla \u00fchendatud, kuid sisuliselt r\u00e4\u00e4givad need endiselt erinevat keelt.<\/p>\n<p>Tehnilise koosv\u00f5imega oleme Eestis \u00fcsna kaugele j\u00f5udnud, kuid vaatamata RIA pingutustele on semantilise koosv\u00f5ime loomisel ikka veel v\u00e4ga palju teha. Siin on minu hinnangul Eesti digiriigi tegelik j\u00e4rgmine arenguh\u00fcpe.<\/p>\n<p>Tehisaruajastul on semantika k\u00fcsimused eriti olulised. TI-agendid ei saa usaldusv\u00e4\u00e4rselt tegutseda keskkonnas, kus m\u00f5isted, seosed ja reeglid on kirjeldatud \u00fcksnes dokumentides, asutuste sisemistes juhendites v\u00f5i inimeste peas. Kui tahame, et tehisintellekt aitaks inimesel suhelda riigiga, leida sobivaid teenuseid, kontrollida \u00f5igusi, koostada taotlusi v\u00f5i teha otsuseid, peab ta saama aru, mida riigi andmed ja protsessid tegelikult t\u00e4hendavad.<\/p>\n<p>Seet\u00f5ttu peaks digiriigi reformi keskne sisu olema semantilise koosv\u00f5ime parandamine. Valdkondade m\u00f5isted, andmeobjektid, seosed, klassifikaatorid ja reeglid tuleb kirjeldada \u00fchtsete p\u00f5him\u00f5tete alusel, masinloetavalt ja kirjeldused peavad olema veebist otsitavad ja leitavad. Samu t\u00e4hendusi peavad saama kasutada riigiasutuste infos\u00fcsteemid, ettev\u00f5tete teenused ja TI-agendid. See ei t\u00e4henda \u00fcht keskset andmebaasi ega k\u00f5igi s\u00fcsteemide \u00fchetaoliseks muutmist. \u00dchine semantika v\u00f5imaldab hajusal s\u00fcsteemil toimida tervikuna.<\/p>\n<p>See t\u00f6\u00f6 ei ole pelgalt tehniline standardimine. Igas valdkonnas tuleb kokku leppida, milliseid m\u00f5isteid ta kasutada, kuidas neid eristada ja kes nende t\u00e4henduse eest vastutab. IT-organisatsioon saab aidata kirjeldusi rakendada, kuid ei saa otsustada, mida t\u00e4hendab n\u00e4iteks abivajadus, \u00f5igus teenusele v\u00f5i inimese kompetents. Seet\u00f5ttu ei teki semantilist koosv\u00f5imet asutuste liitmise tulemusel, see vajab sisuliste valdkondade juhtimist ja p\u00e4devust.<\/p>\n<p>IT-majade \u00fchendamine v\u00f5ib olla m\u00f5nes kohas p\u00f5hjendatud. \u00dchised baasteenused v\u00f5ivad olla odavamad ja kvaliteetsemad. Kuid organisatsioonide liitmist ei tohi esitada digiriigi sisulise reformina, kui samal ajal j\u00e4\u00e4vad lahendamata andmete t\u00e4hendus, teenuste omand, vastutus ja koost\u00f6\u00f6 erasektoriga.<\/p>\n<p>Enne reformi elluviimist peaks avalikkus n\u00e4gema selget sihtarhitektuuri. Mida t\u00e4pselt tsentraliseeritakse? Mis j\u00e4\u00e4b hajusaks? Kes vastutab andmete ja kes teenuse tulemuse eest? Millised s\u00fcsteemid v\u00f5i komponendid l\u00f5petatakse? Kuidas kirjeldatakse andmete t\u00e4hendused? Kuidas saavad ettev\u00f5tted ja TI-agendid neid turvaliselt kasutada?<\/p>\n<p>Ilma nende vastusteta on oht, et senine segadus lihtsalt koondatakse suurematesse organisatsioonidesse. Eesti ei vaja v\u00e4hem hajusust. Eesti vajab hajusat digiriiki, mille osad m\u00f5istavad andmeid, teenuseid ja reegleid \u00fchtemoodi.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Organisatsioonide liitmist ei tohi esitada digiriigi sisulise reformina, kui samal ajal j\u00e4\u00e4vad lahendamata andmete t\u00e4hendus, teenuste omand, vastutus&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":233879,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,93413,2587,37,33,35,34,36,31,32,21,10625,8016,28,29,93475,19,25,373,23,24,22,20,30,16120],"class_list":["post-233878","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-digiriigi-reform","tag-digiriik","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-it","tag-it-majad","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-margus-puua","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-tehisintellekt","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-x-tee"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/233878","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=233878"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/233878\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/233879"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=233878"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=233878"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=233878"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}