Riigiasutuste kulutused suhtekorraldusfirmade teenustele on kahe aastaga kasvanud enam kui seitsme miljoni euroni. Kulutused tekitavad poliitikutes k\u00fcsimusi, kuid n\u00e4iteks EISA kinnitusel on PR-teenused v\u00e4listurgudel tegutsemiseks vajalikud.<\/p>\n
Ministeeriumides ja valitsusasutustes t\u00f6\u00f6tavad oma kommunikatsioonispetsialistid. Sellest hoolimata ostetakse suurtes mahtudes ja m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsete summade eest kommunikatsiooniteenuseid sisse kulukatelt suhtekorraldusagentuuridelt. Kuigi esmapilgul v\u00f5iks arvata, et selle t\u00f6\u00f6 suudaksid \u00e4ra teha ministeeriumide enda kommunikatsiooniosakondade t\u00f6\u00f6tajad, j\u00e4tkas venekeelne “Aktuaalne kaamera” <\/a> teisip\u00e4eval Postimehe taasalgatatud teemat<\/a>.<\/p>\n “Asi on selles, et Eestis ei ole palju spetsialiste ega agentuure, kellel oleks t\u00f5esti tugev rahvusvaheline kontaktiv\u00f5rgustik v\u00e4listurgudel. N\u00e4iteks aitasime eelmisel aastal Ettev\u00f5tluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel (EISA) ellu viia projekti, mille eesm\u00e4rk oli toetada Eesti ettev\u00f5tteid eksporditurgudel. Sellise t\u00f6\u00f6 tegemiseks on vaja teadmisi, kogemusi ja kontakte sellistes riikides, nagu L\u00f5una-Korea, Ameerika \u00dchendriigid, Jaapan, Saksamaa ja paljud teised,” selgitas Miltton New Nordics’i tegevjuht Annika Arras.<\/p>\n Riigikogu ei eita PR-agentuuride t\u00e4htsust v\u00e4listurgudel tegutsemisel, kuid Andrei Korobeiniku (Keskerakond) hinnangul on olukord tervikuna tasakaalust v\u00e4ljas.<\/p>\n “Kui riigisektor ostab teenuseid erasektorilt, peaks sellega kaasnema ametnike arvu ja sisekulude v\u00e4henemine. Seda me aga praegu ei n\u00e4e. Ka ametnike arv kasvab, kuigi riigiaparaadi v\u00e4hendamine oli selle valitsuse \u00fcks peamisi lubadusi,” \u00fctles Korobeinik.<\/p>\n Riigiasutuste kulude v\u00e4hendamise programm on toiminud juba mitu aastat. Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Aivar S\u00f5erdi (Reformierakond) hinnangul \u00f5\u00f5nestab see t\u00f5siselt usaldust programmi vastu ning n\u00e4itab, et ministeeriumidel on endiselt rahalisi reserve sellisteks kulutusteks. S\u00f5erd kahtleb, kas eelarvepuuduj\u00e4\u00e4gi tingimustes on vaja k\u00f5iki neid projekte ellu viia.\u00a0<\/p>\n Eelarve on koostatud suurte programmide kaupa ning nende programmide sees saavad ministeeriumid kulusid iseseisvalt \u00fcmber jaotada. Kui meil oleks konkreetsetel kulutustel p\u00f5hinev eelarve, oleks v\u00f5imalik n\u00e4ha n\u00e4iteks seda, et m\u00f5ne ministeeriumi v\u00f5i riigiasutuse sisseostetavate teenuste maht on ebaloomulikult suur ja erineb m\u00e4rgatavalt teiste asutuste kuludest,” selgitas S\u00f5erd.<\/p>\n