1996. aastal hukkus Eesti teedel 213 inimest. Neist kaheksa 11. oktoobril J\u00f5gevamaal, S\u00f5\u00f5ru-N\u00f5va tee kolmandal kilomeetril, kui Pala koolibuss p\u00f5rkas kokku sadulveokiga.<\/p>\n
1996. aastal k\u00e4is Pala p\u00f5hikooli 6. klassis teiste seas ka Tiina. “Ema oli mul samas koolis \u00f5petaja. Meie klassis oli 12 \u00f5pilast,” meenutas Tiina.<\/p>\n
11. oktoobril oli koolis suur v\u00e4ljas\u00f5it. “See oli meie iga-aastane traditsiooniline orienteerumine, kus me klassidega l\u00e4ksime S\u00f5\u00f5ru metsa, seal olid kontrollpunktid, meil olid \u00fclesanded, nautisime loodust, ilusat ilma ja sealt me siis tagasiteel olime. \u00d5petajad, kes meie huvitegevust korraldasid, viisid meid v\u00e4ga palju loodusesse,” s\u00f5nas Tiina.<\/p>\n
“Ma m\u00e4letan sellest \u00f5nnetusest k\u00f5ike. Ma ei tahtnud m\u00e4letada, aga hakkasin sellega tegelema uuesti viis aastat tagasi, kui sain aru, et m\u00e4letan sellest liiga palju. See tekitab vahepeal natuke keerulisi reaktsioone ja takistas mu igap\u00e4evaelu rahulikku r\u00fctmi.”<\/p>\n
Tiina meenutab traagilist p\u00e4eva. “Enne, kui meie viimasele lastegrupile koolibuss uuesti j\u00e4rgi tuli, olime \u00fchel ristmikul, kus olid \u00e4gedad liivaliustikud, meil oli l\u00f5bus, lapsed naersid. Buss tuli j\u00e4rgi, osad \u00f5petajad olid juba eelnevalt autoga \u00e4ra l\u00e4inud. Me alustasime teekonda S\u00f5\u00f5ru ja N\u00f5va poole. \u00dches peatuses lahkusid paar last ja ega me v\u00e4ga kaugele sealt enam minna saanudki. J\u00e4rgmisel hetkel oli k\u00f5ik l\u00e4bi,” meenutas Tiina, kes m\u00e4letab \u00fclit\u00e4pselt helisid ja s\u00f5idukit, kes neile vastu s\u00f5itis.<\/p>\n
\u00c4kki bussil enam \u00fcht k\u00fclge ei olnud ja Tiina ei m\u00e4leta, et ta oleks valu tundnud, aga verd oli v\u00e4ga palju. “Bussist v\u00e4ljusin ma k\u00fclje kaudu, mida enam ei olnud. Mul paluti teepervel istuda, aga ma lihtsalt ei saanud, k\u00f5ike oli \u00fcmberringi liiga palju. Mu peas oli m\u00f5te, et need kaks last, kes olid just bussipeatuses lahkunud, nende kodud asuvad kuskil l\u00e4hedal. Ma polnud kunagi enne nende juures k\u00e4inud, aga ma teadsin, et on vaja abi juurde minna. Ma ei m\u00e4leta enam, mitmekesi me bussi juurest \u00e4ra l\u00e4ksime, aga meiega oli kaasas ka \u00fcks vanem t\u00fcdruk,” selgitas Tiina. “Ma ei tea, kas tegime tookord \u00f5igesti v\u00f5i valesti, aga kohale me j\u00f5udsime.”<\/p>\n
Tagantj\u00e4rele teab Tiina, et v\u00f5imalusi valesti minna ja metsa \u00e4ra eksida, oli v\u00e4ga palju. “Kohale j\u00f5udes said t\u00fcdrukud ja nende ema suure \u0161oki, sest mul oli suur n\u00e4htav haav, mis t\u00e4nasel p\u00e4eval kvalifitseeruks l\u00f5pp-punkti laadsesse vigastusse. Laste ema oskas v\u00e4ga h\u00e4sti anda esmaabi ja kui kiirabi kohale j\u00f5udis, \u00fctles kiirabiarst, et mu n\u00e4gu on katki nagu kapsaleht.”<\/p>\n
Haiglas lapiti ta kokku ja ta kartis kohutavalt magama j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n
“T\u00f6\u00f6p\u00e4ev oli l\u00e4bi ja l\u00e4ksime k\u00f5ik majast minema, korraga karjutakse mind tagasi, et on laipadega liiklus\u00f5nnetus. Kohapeal oli hullumaja. Rahvast oli kohapeal palju. Haavatud, kes olid elus, olid juba kiirabiga \u00e4ra viidud, meie j\u00f5udsime kohale viimastena. Kaheksa olid surnud, need olid eraldi pandud. Tegime \u00e4ra ka s\u00fcndmuskoha vaatluse,” meenutas Pala \u00f5nnetust uurinud Lembitu Vaiknemets, kes saab t\u00e4navu 78-aastaseks.<\/p>\n
Tookord \u00f5nnetusala lintidega \u00e4ra ei piiratud ja inimesed v\u00f5isid igale poole vaatama minna ja k\u00fcsimusi k\u00fcsida. “Olukord l\u00e4ks p\u00e4ris n\u00e4rviliseks, meile tuldi lausa kallale. Tuli v\u00e4lja, et need on lapsevanemad, kes otsisid oma lapsi taga.”<\/p>\n
“Tulime just v\u00e4lismaalt \u00fchelt koolituselt ja sain maasekret\u00e4rilt k\u00f5ne. See oli p\u00e4ris kole. Lennujaamas oli ka toonane siseminister M\u00e4rt Rask, kellele andsin info kohe edasi. Operatiivkomisjon oli juba kokku kutsutud,” meenutas toonane J\u00f5geva maavanem Meelis Paavel. “Ps\u00fchholoogiline n\u00f5ustamine oli toona veel lapsekingades ja p\u00f5hines paljuski isiklikel kontaktidel. Minu roll oli \u00fcldkoordineerimine.”<\/p>\n
Tiina m\u00e4letab p\u00e4eva, mil l\u00e4ks p\u00e4rast \u00f5nnetust kooli tagasi. “Minu koolitee l\u00e4ks iga p\u00e4ev seitse kilomeetrit bussiga, juba see oli treening omaette. Oli kordi, kus ma oleksin peaaegu liikuvast bussist maha h\u00fcpanud. Ma ei osanud neid tundeid kellelegi kirjeldada. \u00dchel p\u00e4eval kutsuti mind \u00f5petajate tuppa, kus oli kiriku\u00f5petaja Eenok Haamer. Tol hetkel ma ei osanud midagi r\u00e4\u00e4kida, see k\u00f5ik tundus nii absurdne, ma ei olnud v\u00f5imeline r\u00e4\u00e4kima. Ma ei tegelenud sellega rohkem,” meenutas Tiina.<\/p>\n
Tiina kiidab oma vanemaid, kes kunagi ei uurinud midagi, aga olid alati valmis kuulama, kui Tiina midagi vajas. “See, et me sellest keskkonnast \u00e4ra kolisime, aitas mind palju rohkem. Uues keskkonnas oli natuke kergem. L\u00f5busaid ja r\u00f5\u00f5msaid p\u00e4evi ma enam ei m\u00e4letanud. Vahel mulle tundus, et ma olen liiga r\u00f5\u00f5mus ja see teeb teistele haiget. Isa ikka t\u00e4histas seda p\u00e4eva kui mu s\u00fcnnip\u00e4eva. Me ei teinud suurt pidu, aga seda p\u00e4eva peeti meeles.”<\/p>\n
“Ma \u00fctlesin juba siis, et see sadulveokijuht poleks tohtinud kunagi autoroolis olla, sest ta tervislik seisund oli v\u00e4ga kehv. Ta oli h\u00e4dine pisike mees, kes arvas, et k\u00f5ik teevad talle liiga,” s\u00f5nas uurija Vaiknemets.<\/p>\n
Tiina t\u00f5i v\u00e4lja, et tema isa l\u00e4ks p\u00e4rast \u00f5nnetust \u00f5ppima teoloogiat ja ta pere on p\u00e4rast traagilist s\u00fcndmust tihedalt seotud kirikuga. “Ma ei tea, kust mulle on antud selline elluj\u00e4\u00e4mistahe, aga ilmselt ma otsisin 25 aastat endale mingit muud tegevust, lapsed, pere, abikaasa, et ma ei saanud kunagi pead norgu lasta. Mu vanaema \u00fctles mulle kunagi, et kui elu surub su p\u00f5lvili, on sul kaks varianti, kas t\u00f5used p\u00fcsti ja astud edasi v\u00f5i j\u00e4\u00e4dki maha. Ma lihtsalt sundisin end edasi elama, sain aru, et mulle on see elu antud, ja ma ei tohi seda raisata. Kirik oli see, mis aitas mul mingitel perioodidel teha juhtunuga rahu, mitte s\u00fc\u00fcdlase otsimine,” nentis Tiina.<\/p>\n
Tiina jaoks oli 25 aastat hiljem t\u00e4htis see, et ta saaks saata oma lapsed paanikata ekskursioonidele ja matkadele. “Et ma suudaksin selle \u00e4revuse maha suruda, sest see halvas kogu mu m\u00f5ttet\u00f6\u00f6. T\u00e4na, mil ma olen viis aastat selle teemaga tegelenud, v\u00f5in ma \u00f6elda, et mul pole seda \u00e4revust. Jah, see juhtus minuga ja paljude teiste laste ja nende peredega, aga ma ei saa teisi kahjuks aidata, aga ma pidin aitama iseennast.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"1996. aastal hukkus Eesti teedel 213 inimest. Neist kaheksa 11. oktoobril J\u00f5gevamaal, S\u00f5\u00f5ru-N\u00f5va tee kolmandal kilomeetril, kui Pala…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":234107,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[18],"tags":[37,33,35,89132,34,36,93535,93533,93534,159,158],"class_list":["post-234106","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-sport","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eestimaa-toimikud","tag-estonia","tag-estonian","tag-lembitu-vaiknemets","tag-meelis-paavel","tag-pala-bussionnetus","tag-sport","tag-sports"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116963818010936936","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/234106","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=234106"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/234106\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/234107"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=234106"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=234106"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=234106"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}