Allolevalt graafikult on n\u00e4ha, kuidas riigiv\u00f5lad on sel sajandil kasvanud (triljonites dollarites). K\u00f5ige suurema osa on v\u00f5lgade kasvu panustanud USA ja Hiina. Praeguseks moodustavad nende kahe riigi v\u00f5lakoormad maailma avaliku sektori v\u00f5last 51%.<\/p>\n
Huvitav on asjaolu, et kuigi 1990. ja 2000ndatel vedasid Hiina majanduskasvu liberaalsed majandusreformid, kiiresti kasvav eksport ning tootlikkus, siis alates 2010ndatest on Hiina majanduskasv muutunud \u00fcha enam s\u00f5ltuvaks laenurahast. Sellel sajandil on Hiina riigiv\u00f5lg kasvanud keskmiselt 18% aastas.<\/p>\n
USA riigiv\u00f5lg ulatub juba 38,3 triljoni dollarini, moodustades majanduse \u00fche aasta kogutoodangust (SKP) lausa 125%. Viimati oli USA riigieelarve plussis (tulud \u00fcletasid kulusid) 2000. aastal. Alates sellest on USA iga-aastaselt oma riigiv\u00f5lga dollarites m\u00f5\u00f5detuna \u00fcksnes suurendanud.<\/p>\n
V\u00f5lad kasvasid kriiside ajal<\/p>\n
Viimase 25 aasta jooksul joonistuvad riigiv\u00f5lgade tasemete muutustes ja nende muutuste toimumise kiiruses v\u00e4lja erinevad faasid.<\/p>\n
Aastatel 2000\u20132007 v\u00f5eti k\u00fcll v\u00f5lgu juurde, aga globaalne v\u00f5latase kasvas maailma sisemajanduse koguproduktiga siiski samas tempos. Seega p\u00fcsis maailma riigiv\u00f5la suhe SKP-sse sel perioodil laias laastus stabiilsena.<\/p>\n
See k\u00f5ik muutus aga j\u00e4rsult 2008.\u20132009. aasta majanduskriisi ajal, mil valitsused v\u00f5tsid majanduse stimuleerimiseks ja pangandussektori p\u00e4\u00e4stmiseks tohututes mahtudes laene.<\/p>\n
Aastatel 2010\u20132012 tabas Euroopat v\u00f5lakriis \u2013 Kreeka, Itaalia ja Hispaania laenukulud kasvasid j\u00e4rsult ning riike \u00e4hvardas maksej\u00f5uetus. Kesk- ja P\u00f5hja-Euroopa pakkusid L\u00f5una-Euroopa riikidele lisatagatisi ning see aitas olukorra stabiliseerida. \u00dcle\u00fcldist v\u00f5lgu elamise probleemi see aga ei lahendanud.<\/p>\n
Aastail 2013\u20132019 langesid intressim\u00e4\u00e4rad rekordiliselt madalale tasemele. See v\u00f5imaldas valitsustel laenamist j\u00e4tkata, ilma et eelarvetele tekiks liiga suur surve.<\/p>\n
2020. aasta koroonakriisi v\u00f5ib aga pidada \u00fcheks suuremaks laenamise peoks maailma ajaloos \u2013 l\u00e4hiajaloos ei leidu pretsedente, kus v\u00f5lgade taset on nii j\u00e4rsult ja kiiresti suurendatud.<\/p>\n
Alates 2022. aastast hakkasid intressim\u00e4\u00e4rad aga t\u00f5usma. Kuna riigid olid \u00fcles ehitanud v\u00e4ga k\u00f5rged v\u00f5latasemed, tuli k\u00f5rgemate intresside keskkonnas hakata tasuma ka aina suuremaid intressimakseid. Laenude teenindamise kulukuse kasv on omakorda tekitanud vajaduse raha juurde laenata, sest vastasel juhul peaks hakkama piirama muid avaliku sektori kulusid, n\u00e4iteks k\u00e4rpima pensione, tervishoiukulusid jms.<\/p>\n
Maailma riikide v\u00f5lakoormate kaart<\/p>\n
Allolevalt kaardilt on n\u00e4ha maailma riikide v\u00f5latasemeid v\u00f5rreldes nende sisemajanduse koguproduktiga. Numbrid p\u00f5hinevad Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) andmetel.<\/p>\n
Kui Eesti oli veel k\u00fcmme aastat tagasi \u00fcks maailma madalama v\u00f5lakoormusega riike, siis viimastel aastatel on ka Eesti riigiv\u00f5lg j\u00e4rsult kasvama hakanud. Kuigi praegu on Eesti riigiv\u00f5la tase veel k\u00fcllaltki madal, siis j\u00e4rgmise viie aasta jooksul peaks see rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt kiiresti kasvama ja j\u00f5udma 40%-ni SKP-st.<\/p>\n
T\u00f5si, ka see number on maailma suurimate v\u00f5lgnikega v\u00f5rreldes suhteliselt v\u00e4ike. Selle numbri juures j\u00e4\u00e4ksime n\u00e4iteks pea kahekordselt alla Soomele, kus v\u00f5lg ulatub enam kui 90%-ni SKP-st.<\/p>\n
15 suurima v\u00f5lakoormusega riiki<\/p>\n
Maailma suurimate v\u00f5lakoormate (v\u00f5la suhe SKP-sse) esikolmikus on Jaapan, Singapur ja Sudaan. Esik\u00fcmnest leiab ka Itaalia, Kreeka, USA ja Ukraina. Viimane on oma v\u00f5lataset viimastel aastatel erakordselt kiiresti kasvatanud s\u00f5ja t\u00f5ttu.<\/p>\n
Jaapan on suutnud n\u00f5nda k\u00f5rge v\u00f5lataseme \u00fcles ehitada peamiselt t\u00e4nu sellele, et sealne keskpank on hoidnud intressim\u00e4\u00e4rasid aastak\u00fcmneid kunstlikult madalal. T\u00f5si, n\u00fc\u00fcd on ka Jaapanis intressid t\u00f5usma hakanud, kuid need ei ole veel j\u00f5udnud nii k\u00f5rgele kui l\u00e4\u00e4nemaailmas. Jaapanit on m\u00f5nev\u00f5rra vee peal hoidnud ka asjaolu, et peamiselt omavad v\u00f5lakirju kodumaised investorid.<\/p>\n
Singapur on nimekirjas k\u00fcll teisel kohal, aga linnriigi eelarve on tegelikult olnud j\u00e4rjepidevalt plussis. Nimelt laenatakse madala intressiga raha eelk\u00f5ige selleks, et see edasi investeerida. Riigil on finantsvarasid rohkem kui v\u00f5lga, seega pole v\u00f5lakoorem nende jaoks reaalsuses probleemiks.<\/p>\n
V\u00f5rdluseks: USA puhul peetakse k\u00f5rget v\u00f5lakoormat palju suuremaks probleemiks, sest rahastusel s\u00f5ltutakse enamasti v\u00e4lismaa investoritest ning valitsuse finantsvarade maht on v\u00f5laga v\u00f5rreldes v\u00e4ga v\u00e4ike.<\/p>\n
Tuleb m\u00f5ista, et Singapur on selles nimekirjas erand. Enamiku riikide jaoks, kes on suurimate v\u00f5lgnike nimekirjas, tekitavad k\u00f5rged v\u00f5lakoormad t\u00f5siseid probleeme \u2013 majanduslanguse ajal on raske raha juurde laenata ning v\u00f5lausaldajatele tuleb intressimaksete n\u00e4ol tasuda aina suurem osa maksutuludest.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Allolevalt graafikult on n\u00e4ha, kuidas riigiv\u00f5lad on sel sajandil kasvanud (triljonites dollarites). K\u00f5ige suurema osa on v\u00f5lgade kasvu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":234142,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,780,781,672,778,777,779,65],"class_list":["post-234141","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-investeerimine","tag-kasulik","tag-majandus","tag-maksud","tag-pension","tag-seadused","tag-turundus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116963994950188326","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/234141","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=234141"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/234141\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/234142"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=234141"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=234141"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=234141"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}