{"id":23443,"date":"2025-10-20T08:11:11","date_gmt":"2025-10-20T08:11:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/23443\/"},"modified":"2025-10-20T08:11:11","modified_gmt":"2025-10-20T08:11:11","slug":"rivo-noorkoiv-ja-garri-raagmaa-tasakaalustatuma-regionaalarengu-voimalikkusest-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/23443\/","title":{"rendered":"Rivo Noork\u00f5iv ja Garri Raagmaa: tasakaalustatuma regionaalarengu v\u00f5imalikkusest | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Eesti valitsus, t\u00e4psemalt regionaal- ja p\u00f5llumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakond (algselt rahandusministeeriumi all) korraldab viimase kolmel aastal regionaalseid arenguleppeid<\/a> Kesk-Eestis ja L\u00f5una-Eestis eesm\u00e4rgiga parandada ettev\u00f5tluskeskkonda, tugevdada koordinatsiooni harupoliitikate ja erinevate regionaalarengut m\u00f5jutavate meetmete vahel.<\/p>\n

N\u00e4iteks L\u00f5una-Eestisse kavandati kaheksa tegevussuunda<\/a>. Praeguseks on lepped n\u00f5ukogude liikmete poolt kinnitatud, aga kuna minister, poliitiline meeskond ja ka osa ametnikke valitsusremondiga vahetusid ning eelmise regionaalministri kava osa piirkonnajuhte koondada ja n-\u00f6 regioonikuningad palgata<\/a> allavett lasti, siis on lepped, millesse k\u00fcmned inimesed panustasid sadu t\u00f6\u00f6tunde, praegu \u00e4raootavas staatuses.<\/p>\n

Lepete raames on tegeletud siiski Piirkondliku ettev\u00f5tlus ja elukeskkonna<\/a> (PEEK) meetme raames eelistoetamise seadustamisega ning lisatud m\u00f5ni tegevus 2024\u20132027 koalitsioonileppesse. Samuti soovitakse lepped v\u00f5tta aluseks uue planeerimisperioodi 2028+ toetusmeetmetele.<\/p>\n

Arengulepete koostamisse kaasati ka eksperte \u00fclikoolidest ja erasektorist. Euroopa Liidu raha eest osales protsessis OECD (Majanduskoost\u00f6\u00f6 ja arengu organisatsiooni ehk rikaste riikide klubi) ettev\u00f5tluse, v\u00e4ike- ja keskmise suurusega ettev\u00f5tete, regioonide ja linnade keskus<\/a> (CFE, mis on osa OECD regionaalarengu poliitikakomitee programmist). 2025. aasta juulis avaldati nende aruanne<\/a> “Kohap\u00f5hise regionaalarengu poliitika tugevdamine Eestis”.<\/p>\n

Nagu ikka on OECD materjalid v\u00e4ga h\u00e4sti koostatud. Raportit lugedes ei ole otseselt nende t\u00f6\u00f6le midagi ette heita, pandi kirja, mis statistikast vastu vaatas ning intervjuudest ja seminaridest juurde kuuldi, lisati mitmete maade hea kogemuse \u00fclevaated ning anti kokkupandu p\u00f5hjal soovitusi.<\/p>\n

OECD teadmiste kasutamine andis protsessile tuge eriti ministeeriumite vahelises sisekommunikatsioonis ja t\u00f5stis ettev\u00f5tmise kaalu. \u00dcldises plaanis on aga v\u00e4lisekspertide probleemiks siin viibitud piiratud aeg, aga ka keele- ja kultuuribarj\u00e4\u00e4r, mis ei v\u00f5imalda alati just k\u00f5ige paremini m\u00f5ista siinset konteksti ja v\u00f5rgustike d\u00fcnaamikat ning anda spetsiifilisemaid praktikas toimivaid soovitusi.<\/p>\n

J\u00e4rgnevas loos n\u00e4emegi arengulepetesse kaasatuna enda rolli sisevaate tugevdamisel. Artikli jagame kolmeks: hakatuseks OECD aruande l\u00fchi\u00fclevaade, siis leppe protsessi ja aruande probleemid ning l\u00f5puks pakume omapoolse positiivse programmi edasi liikumiseks. Kirjutamisel suhtlesime v\u00e4rskelt ka arengulepete juures olnud v\u00f5tmeisikutega.<\/p>\n

Kasvav regionaalse arengu l\u00f5he kui killustunud avaliku halduse tulem<\/p>\n

OECD anal\u00fc\u00fcs toob esile Eestis s\u00fcveneva regionaalse ebav\u00f5rdsuse, kus pealinnapiirkond domineerib \u00fcha enam rahvastiku, majanduse ja t\u00f6\u00f6turu n\u00e4itajates. Harjumaal elab ligi pool elanikkonnast, toodetakse \u00fcle 60 protsenti SKP-st ning t\u00f6\u00f6viljakus \u00fcletab n\u00e4iteks L\u00e4\u00e4ne-Eesti oma koguni 53 protsenti. Enamus teisi piirkondi on alates 1991. aastast elanikke kaotanud, Ida-Virumaa koguni ligi 45 protsenti, ja m\u00f5nes maakonnas v\u00f5ib rahvaarv aastaks 2050 v\u00e4heneda veel 15 protsendi v\u00f5rra.<\/p>\n

Raportis r\u00f5hutatakse, et Eesti harupoliitikad on “ruumiliselt pimedad”. Kuigi “Eesti 2035” strateegia suur eesm\u00e4rk on piirkondlike erinevuste v\u00e4hendamine, seavad ministeeriumid eesm\u00e4rke \u00fcleriigiliselt ega arvesta harupoliitikate (viimasel ajal siis k\u00f5iksugu k\u00e4rpimiste) m\u00f5ju kohtadele.<\/p>\n

Tulemuseks on suurlinnakeskne areng, kus ka Euroopas regionaalse arengu \u00fchtlustamiseks m\u00f5eldud ettev\u00f5tlustoetused ja infrastruktuuriinvesteeringud nuumavad suuremaid keskusi. Puudub terviklik regionaalpoliitika ning ministeeriumide vaheline koost\u00f6\u00f6raamistik. Seaduste ja strateegiate regionaalse m\u00f5ju hindamine on tihti formaalne ja nende t\u00e4itmise eest vastutus hajus, kuna harupoliitikatel regionaalne m\u00f5\u00f5de puudub.<\/p>\n

Aruanne soovitab tugevdada ministeeriumite koost\u00f6\u00f6d, eriti eesm\u00e4rkide osas, mis toetavad konkreetsete piirkondade arengut. Samuti tuleks t\u00e4iustada m\u00f5jude hindamist, n\u00e4iteks luua pidevalt uuenev avalik piirkondliku arengu statistika seirel p\u00f5hinev nutikas t\u00f6\u00f6riist, mis kuvaks uute seaduste ja strateegiate eeldatavat m\u00f5ju piirkondadele, ja pakkuda ametnikele sihip\u00e4raseid koolitusi. Regulaarne ametkondade \u00fcleste arutelukohtade loomine aitaks siduda erinevates valdkondades toimetajaid ja v\u00f5imestada nende koost\u00f6\u00f6d.<\/p>\n

“Kuna 81 protsenti riiklikest toetustest on sihtotstarbelised, j\u00e4\u00e4vad omavalitsused sageli pelgalt teenusepakkujateks, mitte arengu kujundajateks.”<\/p>\n

Oluline probleem on kohalike omavalitsuste (KOV) piiratud rahaline ja strateegiline v\u00f5imekus. Eesti kohalikud omavalitsused on OECD riikide seas pea madalaima omatulude osakaaluga, mis piirab investeeringuv\u00f5imet ja p\u00e4rsib motivatsiooni. Kuna 81 protsenti riiklikest toetustest on sihtotstarbelised, j\u00e4\u00e4vad omavalitsused sageli pelgalt teenusepakkujateks, mitte arengu kujundajateks. KOV-id pigem konkureerivad omavahel v\u00f5i nokitsevad omaette, kui et teevad koost\u00f6\u00f6d.<\/p>\n

Koost\u00f6\u00f6 riigi ja kohaliku tasandi vahel on n\u00f5rk ning maakondlikud strateegiad j\u00e4\u00e4vad tihti soovinimekirjadeks, mille rahastus s\u00f5ltub keskvalitsuse seatud projektitaotluste reeglitest. OECD soovitab tugevdada omavalitsuste planeerimisv\u00f5imekust, pakkuda juhendmaterjale, koolitusi ja hea kogemuse \u00fclekandmist.<\/p>\n

Riiklik strateegiakeskkond peaks enam arvestama ka maakondlikke arengukavasid, et \u00fchildada kohalikud, regionaalsed ja riiklikud eesm\u00e4rgid ning leida viisid, kuidas need eri institutsioonide koosloomes saavutada.<\/p>\n

Positiivse arenguna nimetab raport Kesk-Eesti ja L\u00f5una-Eesti katsepiirkondade regionaalseid arengun\u00f5ukogusid, kus ministeeriumid, omavalitsused ja kohalikud huvir\u00fchmad \u00fchiselt m\u00e4\u00e4ratlesid piirkondlikud prioriteedid.<\/p>\n

OECD soovitab laiendada nende n\u00f5ukogude koosseisu, selgelt eristada eeluuringute ja l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste faasid ning tagada kokkulepete elluviimise usaldusv\u00e4\u00e4rsus koos j\u00e4relevalvemehhanismidega. Samuti tuleks pilootprojekti tulemusi s\u00f5ltumatult hinnata, et veenduda seatud eesm\u00e4rkide saavutamises.<\/p>\n

Joonis 1. Asustuse tasakaalustatud arengu tagavad v\u00e4hemalt k\u00fcmme majanduslikult tugeval j\u00e4rjel ja \u00fchtlaselt \u00fcle Eesti paiknevat vedurlinna. Autor\/allikas: \u00dcleriigilise planeeringu asustuse arengustsenaariumide koonduuring, 2025<\/p>\n

Luik, haug ja v\u00e4hk arenguvankri ees<\/p>\n

Arengulepete kui positiivse n\u00e4ite osas tuleb esialgu j\u00e4\u00e4da k\u00fcll eriarvamusele. Esmalt tekitab k\u00fcsimusi arenguleppe piirkondade moodustamine, mis toimus vabatahtlikkuse alusel. Kui L\u00f5una-Eesti piirkonnas on Tartu selge keskus, siis Kesk-Eestisse pandud J\u00e4rva-, L\u00e4\u00e4ne-Viru-, Rapla- ja Viljandimaa sidusus puudub.<\/p>\n

Hoolimata igati asjalike ja pragmaatiliste ettev\u00f5tjate osalusest ei kippunud see kooslus alguses kuigi h\u00e4sti kokku k\u00f5lama: osalised ei saanud aru, mida paganat on \u00fchist Rapla suburbanitel, K\u00e4smu kaptenik\u00fcla suvitajatel ja mulkidel L\u00e4ti piiri \u00e4\u00e4res. Seal ei ole ega ka tule geograafiliselt kokku k\u00f5lavat regiooni. Osa sealseid omavalitsusi keelduski lepet allkirjastamast. Viljandimaa tahtis maakonnana omaette j\u00e4\u00e4da, ehkki arenguleppe protsessist ei lahkunud.<\/p>\n

Kui L\u00f5una-Eestis oldi alguses enam \u00fchte meelt, siis hiljem eraldus kagulastest poliitikute punt, kes kartuses, et Tartu v\u00f5tab k\u00f5ik ja senised k\u00fcll v\u00e4ikesed Kagu-Eesti ja Seto lisarahastused kaovad, hakkasid leppesse erandeid sisse kuduma. Sellele andis hoogu valitsuse uus koalitsioonilepe, mis v\u00f5ttis teravdatud t\u00e4helepanu alla Euroopa Liidu idapiiri \u00e4\u00e4rsed alad, keskendudes Ida-Virule ja Kagu-Eestile.<\/p>\n

Nii ministeeriumi eesm\u00e4rgip\u00fcstitajate kui ka OECD tiimi \u00fcks probleem oli niisiis geograafia ignoreerimine l\u00e4hte\u00fclesande koostamisel. Kuna asjaga oli kiire, siis otsustati lihtsalt katseprojektiga pihta hakata. Eesti regionaalse jaotuse terviklik l\u00e4bim\u00f5tlemine j\u00e4eti k\u00f5rvale ega arvestatud juba v\u00e4lja kujunenud identiteedi ja koost\u00f6\u00f6suhetega toimeregioonidega.<\/p>\n

Usaldus inimeste ja organisatsioonide vahel ei teki \u00fcle\u00f6\u00f6. Kui esimesel kohtumisel sellele OECD t\u00f6\u00f6taja t\u00e4helepanu juhiti, siis ta m\u00f6\u00f6nis, et see v\u00f5ib olla v\u00e4ljakutseks, kuid kuna ministeeriumi poolt olid piirijooned juba maha t\u00f5mmatud, siis oldi n\u00f5us sellega kaasa minema.<\/p>\n

Et mingi jaotus tuli aluseks v\u00f5tta, siis valiti Eurostati NUTS3<\/a> jaotus ja seegi muutetud kujul. Seda “au” on endale miskip\u00e4rast tahtnud v\u00f5tta nii m\u00f5ned poliitikud kui ka ametnikud.<\/p>\n

Poliitikute argumentatsioon oli, et kui ministeeriumid ei viitsi suhelda 15 maakonnaga, siis ehk lepivad nad nelja\u2013viie “regiooniga”. Ametnike igati asjakohane idee oli tekitada ettev\u00f5tluse arendamisel maakonnast suurema mastaabiga koost\u00f6\u00f6platvormid, et tagada parem institutsionaalne suutlikkus, mille kaudu euroraha regioonidesse suunata ja seel\u00e4bi kasvatada arenduste mastaapi ja majanduslikku m\u00f5ju. Mitte et iga k\u00fcla ajab endale v\u00e4lja j\u00e4rgmist kergliiklusteed v\u00f5i muuseumi. Valitsus n\u00f5udis aga enne plaani, millele raha anda.<\/p>\n

Kuna elanikkond on maapiirkondades v\u00e4henenud ja projektide koostamine ja nende juhtimine eeldab professionaalsust, siis v\u00f5ib neid taotlusi ka m\u00f5ista. Aga aastasadade jooksul v\u00e4lja kujunenud ajalugu, sidemeid, suhteid ja identiteeti \u00fcle\u00f6\u00f6 ei muuda. V\u00e4gisi ikka armsaks ei tee ja usaldust ei tekita. Nagu sai ka ministrile ja osalistele \u00f6eldud: raha jagamiseks v\u00f5ib ju neid kooslusi kasutada, aga nende p\u00f5hjal uusi keskusi ja struktuure luua ei tasu.<\/p>\n

Poliitilise tahte ja \u00fchtse valitsemise puudumine<\/p>\n

Muus osas saab OECD anal\u00fc\u00fcsis esile toodud probleemidega k\u00f5igiti n\u00f5ustuda. Me saame neid siin maakeeli ja veidi mahlakamate lisandustega lahti seletada.<\/p>\n

Regionaalsed erinevused kasvavad j\u00e4tkuvalt, sest valitsustel ei ole olnud poliitilist tahet ja j\u00e4rjepidevust seda trendi muuta. Teema kerkib \u00fcles enne valimisi ja vaibub siis taas. \u00dcleriigiliste regionaalsete programmide raha on EL-iga liitumisest alates v\u00e4henenud nominaalselt umbes kolm korda ja inflatsioon on sellestki rahast omakorda enam kui poole \u00e4ra s\u00f6\u00f6nud.<\/p>\n

Aastate 2014\u20132020 struktuurivahendite rakendusperioodil said Tallinn ja Tartu euroraha mitte ainult absoluutnumbrites, aga ka elaniku kohta kordades enam kui teised maakonnad<\/a>.<\/p>\n

J\u00e4tkuvalt valitseb tahtmatus Eesti jagada kaheks NUTS2 regiooniks, kuna pealinnas kaotaks sellest liiga paljud. Aga kui Eesti SKP taas kosub ja j\u00f5uame \u00fcle 90 protsenti EL-i keskmisest, siis kaotame juba v\u00e4ga palju. Teema laualt maha v\u00f5tmine ainult tehnilise ja b\u00fcrokraatliku l\u00e4henemise p\u00f5hjendusega pole usutav, mist\u00f5ttu v\u00f5iks selle alternatiivi l\u00e4bit\u00f6\u00f6tamine olla sisuline. Kui senine riigipoliitiline l\u00e4henemine regionaalse tasakaalustamise suunal pole tulemust toonud, siis on aeg teha varasemast teistmoodi.<\/p>\n

Kui n\u00fc\u00fcd poliitikud leiakski \u00fchise tahte regionaalse arengu jaoks midagi \u00e4ra teha, siis ka Eesti avalik haldus ei kipu seda v\u00f5imaldama. Ministeeriumid pole mitte ainult omavahel, vaid lausa osakonniti killustunud. Sellele juhtis t\u00e4helepanu juba OECD 2011. aasta aruanne<\/a>. \u00dchtset valitsemist ei ole, iga minister ja valdkonna juht ajab oma asja. Kui ajab.<\/p>\n

Me v\u00f5ime “Eesti 2035” dokumendile lisaks kokku kirjutada veel mitu strateegiat, aga sellest ei s\u00f5ltu palju, sest valitsusele ei ole regionaalseid erinevused lihtsalt olulised. Millegi muutmiseks peab teema eest vastutav minister olema piisavalt suurte munadega, et teisi oma idee \u00f5igsuses veenda.<\/p>\n

Senise kogemuse p\u00f5hjal peab teemat vedav asekantsler omakorda olema valmis lehmakauplemiseks teiste ministeeriumite v\u00f5i ametitega, et mingid olulised teisest s\u00f5ltuvad jupid tehtud saaks. Millal ometi tekib “oma” asja ajamise asemel “meie” asja ajamine? Senise mudeliga, kus hoolimata \u00fches superministeeriumi majas asumisest ollakse j\u00e4tkuvalt \u00fcksteisest valgusaastate kaugusel olevates silotornides, enam v\u00e4lja ei vea.<\/p>\n

Niisamuti ei ole j\u00e4tkusuutlik \u00fcksteisega konkureerima pandud parteikontoritest kohtadele suunised, emissare ja kultuuri(tust) saatev omavalitsusi rahaliselt n\u00f6rritav jaga ja valitse t\u00fc\u00fcpi omavalitsuss\u00fcsteem, mis \u00fcha enam kohalike omavalitsuste funktsioone (\u00e0 la riigig\u00fcmnaasiumid) ja otsustamist nendesse samadesse silotornidesse kahmab.<\/p>\n

OECD on aastaid soovitanud rakendada mitmetasandilist valitsemist ja halduse detsentraliseerimist<\/a>. Selle asemel aga kaotati meil 2017. aastast maakonnatasandil juhtimine, mis varasemalt keskv\u00f5imu ja kohalikku v\u00f5imu tasakaalustas. \u00dcha r\u00e4igem tsentraliseerimine on kombineeritud oma aja juba 1990. aastatel \u00e4ra elanud metsiku l\u00e4\u00e4ne kapitalismiga, kus v\u00f5itja v\u00f5tab k\u00f5ik. V\u00f5tabki!<\/p>\n

See ei t\u00e4henda, et igatseme maavalitsusi tagasi, vaid n\u00e4eme vajadust regionaalse arengu s\u00fcsteemseks korraldamiseks ja sealse institutsionaalse v\u00f5imekuste kasvatamist, sest enamus kohalikke omavalitsusi ja nende poolt ellu kutsustud maakondlikke arenduskeskusi ei suuda t\u00e4ita k\u00f5iki piirkondlikke arendus\u00fclesandeid ja pakkuda vajalikke teenuseid<\/a>. Lahendus oleks koordineeritud koost\u00f6\u00f6s. Siin-seal see ka toimib, aga kaugeltki mitte igal pool.<\/p>\n

Arengulepe, mida polnud kellelegi m\u00fc\u00fca<\/p>\n

Arenguleppeid pandi k\u00fcll ministri otsuse, aga sisuliselt ainult osakonnajuhataja mandaadiga juhtima alama taseme ametnikud. Anti OECD targad appi ja \u00f6eldi, et s\u00f5itke. Valitsusel ei olnud sellest protsessist selget n\u00e4gemust ega arusaamist, p\u00fchendumusest, raha eraldamisest r\u00e4\u00e4kimata.<\/p>\n

Kuna tegu oli katseprojektiga, siis see v\u00e4ga ei kohustanud. Oma ministri m\u00f5ningane toetus tuli alles veidi enne seda kui valitsus regiooniarendajad rahandusministeeriumist “maale” saatis. Tulemus: osa regionaalarengus olulisi ministeeriume pani tuima ja keeldus leppe protsessis t\u00f5siselt osalemast. Teised saatsid kohale v\u00e4ikesed ametnikud, kes olid alalhoidlikud ja s\u00f5natud v\u00f5i siis r\u00f5hutasid, et nemad ei otsusta midagi.<\/p>\n

Protsessil ei olnud ka kohalikku omanikku ehk konkreetset partnerit ja vastutavat institutsiooni, mis oleks j\u00e4rjekindlalt oma asja ajanud. No et kui uksest visati v\u00e4lja, siis aknast sisse ja vastupidi.<\/p>\n

Kaasatud ettev\u00f5tjatele, omavalitsustele, ministeeriumitele ja arenguorganisatsioonidele ei olnud arenguleppe eesm\u00e4rgid ja selle elluviimise mehhanism \u00fcheselt ega ka v\u00f5imalik rahastusskeem selged. Neid “leiutati” jooksu pealt ja lahendatud pole need praeguseni.<\/p>\n

Kiita tuleb k\u00fcll kohalike osaliste entusiasmi ja tahet panustada, kuid alarahastatud kohalike omavalitsuste huvidest l\u00e4htuvalt saadi esmaseks tulemuseks selgelt liiga lai “ostunimekiri”, millest ministeeriumid hakkasid siis maha kraapima. Suureks takistuseks osutus b\u00fcrokraatlik asjaolu, et arengulepped j\u00e4id \u00f5iguslikult m\u00e4\u00e4ratletud.<\/p>\n

\u00dcks kurja juur on siin muidugi l\u00f5petamata haldusreform, milles administratiivpiiride muutmisele j\u00e4rel pidi tulema omavalitsuste \u00fclesannete sisuline l\u00e4bivaatamine, finantsautonoomia suurendamine, koost\u00f6\u00f6vormide laiendamine jms. Seda ei ole tehtud.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd regionaalne juhtimine kohati on ja kohati pole. Kui maakonda j\u00e4i vaid kolm omavalitsus\u00fcksust, siis pole nende liidul erilist m\u00f5tet, ise ju k\u00f5vad tegijad. Nii ongi m\u00f5nes maakonnas omavalitsusliidud tegevuse l\u00f5petanud.<\/p>\n

Maakondlikud arenduskeskused on v\u00e4ga erineva v\u00f5imekusega ja osa neist taandunud projektin\u00f5ustamise ja -korraldamise kontoriteks. Ilma nende kompetentse laiendamata ja v\u00f5imekust kasvatamata pole neist v\u00e4\u00e4rikaid vastaseid ega ka koost\u00f6\u00f6partnereid ministeeriumitele, riigiametitele ja ettev\u00f5tetele.<\/p>\n

Joonis 2. Eesti regionaalne spetsialiseerumine ja innovatsioonis\u00fcsteemi keskuste ettepanekud. Autor\/allikas: Piirkondliku innovatsiooni rakendamise eeldused, v\u00f5imalused ja korraldamine Eesti maakondades, 2025.<\/p>\n

Hobuvankri ajastust 21. sajandisse<\/p>\n

Nagu ka OECD m\u00e4rgib, oli arengulepete protsess, kuhu lisaks omavalitsustele kaasati ettev\u00f5tete ja mittetulundussektori esindajad ning keskvalitsus, igati asjakohane. Siin tuleb aga, nagu ka aruandes soovitatakse, teha korrektiivid.<\/p>\n

Tehnoloogia muudab j\u00e4tkuvalt ruumi. Osa praegustest omavalitsustest p\u00e4rinevad aga hobuvankri ajastust, mil talumehel oli vaja p\u00e4evavalgega vallamajas \u00e4ra k\u00e4ia. Globaliseerunud auto-, lennuki-, neti- ja drooniajastu maailma liikuvust, aga ka kogukondade kasvanud t\u00e4htsust v\u00f5iks halduses ometi hakata arvestama. Kui keskvalitsuse kontorid olid varem linna m\u00f6\u00f6da laiali, siis \u00fches superministeeriumi majas koos olles peaks ju ometi olema v\u00f5imalik enam koost\u00f6\u00f6d teha \u2013 pole ju kaugele minna, et kokku saada.<\/p>\n

V\u00f5ttagi \u00fcheks eesm\u00e4rgiks riigi tasakaalustatum regionaalne areng, mis oluline eriti julgeoleku ja elanikkonnakaitse, aga ka toiduga enesevarustamise, ekspordi, uute t\u00f6\u00f6kohtade, sotsiaalse v\u00f5rdsuse ja eluj\u00f5ulise rahvakultuuri tagamisel.<\/p>\n

Regionaalpoliitika olgu kogu valitsuse, mitte ainult regionaal- ja p\u00f5llumajandusministeeriumi vastutusala. Peaminister ja president peavad v\u00e4lja \u00fctlema, et regioonide tasakaalustatud areng on riigile oluline. Ja nii ka p\u00e4riselt m\u00f5tlema ja tegutsema. No ja siis tuleks j\u00e4tkata kantslerite ringis, kelle k\u00e4es on tegelikult regionaalse arengu hoovad.<\/p>\n

Harukondlikud arenduspoliitikad ei ole seni regioonides kuigiv\u00f5rd integreeritud, toimivad paralleelstruktuurid ja ressursikasutus on kaugel optimaalsest. N\u00e4iteks on \u00fcles ehitatud eraldi keskkonnahariduskeskusi, ehkki k\u00f5rval on olemas (alakasutatud ruumidega) haridusasutused. Samal ajal ei lubata nendesse haridusasutustesse investeerida ettev\u00f5tluse ja elukeskkonna arengu raha, sest see peab tulema haridusministeeriumi realt. Kus need ettev\u00f5tjad ja regiooniarendajad siis koolituma peavad? Ehitame neile veel \u00fche maja?<\/p>\n

Valdkondlikke arendusmeetmeid oli eelmisel programmiperioodil kokku \u00fcle 200, mis kippusid eriti uusettev\u00f5tluse suunal \u00fcksteist dubleerima ja olid ka sihtgrupile liiga spetsiifilised ja keerulised. Meetmete hulka tuleks suurusj\u00e4rgu v\u00f5rra k\u00e4rpida ja osa nende rakendamisest detsentraliseerida.<\/p>\n

Ministeeriumite ja ametite regionaalsed n\u00f5ustamis- ja arendusstruktuurid on regioonides dubleeritud. See suurendab kulutusi ja v\u00e4hendab maakondades strateegiliste investeeringute tegemise t\u00f5en\u00e4osust, kuna s\u00fcsteem soosib konkurentsi rohkem kui koost\u00f6\u00f6d. FIE-dest nn “mees koeraga” t\u00fc\u00fcpi konsulendid ja peamiselt pealinnas resideeruvad erakonsultandid-firmad pole just k\u00f5ige uuendusmeelsemad, kuna napib omavahelist spetsialiseerumist ja s\u00fcsteemset koolitumist.<\/p>\n

Tugiteenused ja harukondlikud struktuurid oleks ratsionaalne koondada piirkonna vajadustele spetsialiseerunud arendus-innovatsioonikeskuste juurde loomaks ettev\u00f5tjaile n-\u00f6 \u00fche-peatuse-poed (one stop shop<\/a>), mida on maailmas rakendatud juba sadakond aastat.<\/p>\n

Arendus-innovatsioonikeskused kui rolliv\u00f5tjad<\/p>\n

Praegused maakondlikud arenduskeskused (MAK) korraldavad koolitusi ja pakuvad teadus-arendus-, n\u00f5ustamis-, investeeringutoe-, inkubatsiooni- jm teenuseid. MAK-ide tegevust saaks laiendada koost\u00f6\u00f6s kompetentsikeskuste, kolled\u017eite, kutsekoolide ja ka g\u00fcmnaasiumitega ning need v\u00f5iks toimida Adapteri jt teadmusplatvormide kontaktpunktina. Et l\u00e4hikonna ettev\u00f5tetele ja organisatsioonidele vahendada k\u00f5rgema taseme T&A teenuseid \u00fclikoolidest, aga ka vajalikku teadmust valdavatelt v\u00e4lispartneritelt.<\/p>\n

MAK-ide teenuseportfelli ja eriti just innovatsioonimeetmete kujundamisel saagu m\u00e4\u00e4ravaks vastavaid teenuseid vajavate ettev\u00f5tete n\u00f5udluse ja omavalitsuste eelarveline v\u00f5imekus tegevuste kaasrahastamisel.<\/p>\n

MAK-id on valdavalt taotlusp\u00f5hise rahastuse t\u00f5ttu pidevas huvide konfliktis. Ettev\u00f5tetele teenuste osutamise asemel peavad nad l\u00f5putult taotlema projekte ja tootma kontrollide kontrollide kontrollidele aruandeid, et kontorit k\u00e4igus ja t\u00f6\u00f6tajaid palgal hoida. Personal kipub ebakindlusest tingituna voolama.<\/p>\n

Regionaalse arendusfunktsiooni t\u00e4itmiseks tuleb neile tagada n\u00e4iteks iga kolme aasta tagant korrigeeritav ja iga-aastaselt monitooritav teenuste ja tegevuste riiklik baasrahastus. K\u00f5ik MAK-id ei pea pakkuma k\u00f5iki teenuseid, suuri asju on m\u00f5istlik teha \u00fchiselt ja omavahelist t\u00f6\u00f6jaotust saab s\u00fcvendada, arvestades olemasolevaid spetsialiste.<\/p>\n

Senine meetmete<\/a> projektip\u00f5hisus ja konkureeriv \u00fclesehitus sunnib k\u00fcll pingutama, kuid j\u00e4tab v\u00e4he ruumi omavalitsuste ja ka maakondade strateegiliseks koost\u00f6\u00f6ks. Ei ole m\u00f5istlik, et taristut rajav ja hooldav riigiasutus (ka omavalitsus) peab taotlema raha teiselt riigiasutuselt ja palkab projekti koostamiseks ja juhtimiseks sageli erafirma. P\u00f5hjamaades on taotlusp\u00f5hiseid meetmeid m\u00e4rksa v\u00e4hem.<\/p>\n

Kui ikka \u00fchine tegevusplaan on olemas, siis saab ka selle j\u00e4rgi toimida, selle asemel, et panna osalisi veel konkureerima projektide kirjutamisel. Objektidele ja tegevustele antaks eelarve piires raha ja need tehakse \u00e4ra. M\u00f5istagi hangete korras saavutamaks parimat hinda ja tulemust.<\/p>\n

Oluline teema on veel arengulepete n\u00f5ukogude \u00f5igusliku aluse ja rolli m\u00e4\u00e4ratlemine ning lepete rahastuse tagamine nende elluviimiseks. Ilma viimaseta ei juhtu midagi ehk j\u00e4\u00e4daksegi koostatama igaks juhuks unistuste ostunimekirju.<\/p>\n

Kui rahapott antaks avalikkuse silme all jagada leppe osaliste, regiooni ettev\u00f5tjate, omavalitsuste, ministeeriumi, teadusasutuste ja MT\u00dc-de esindajate kogule, siis tulevad sealt ka ratsionaalsed ja kaalutletud otsused. Oma raha ju, seda ei raisata. No ja kui tuleb reaalseid valikud teha, siis on ka \u00fcsna kindel, et ministeeriumitest saadetakse kohale raskekahurv\u00e4gi, mitte tagumise toa ametnikud.<\/p>\n

K\u00fcmme keskust ja toimeregiooni<\/p>\n

Kuhu mida paigutada? Regionaalarengu meetmete rakendamisel tuleb m\u00e4rksa enam arvestada reaalsete toimeregioonidega. V\u00e4rsked Eesti 2050 \u00dcleriigilise planeeringu asustuse arengustsenaariumide koonduuring<\/a>\u00a0 ja MKM-i regionaalsete innovatsioonikeskuste uuringud<\/a> j\u00f5udsid \u00fcsna samadele tulemustele: regiooni arenguks on vaja turu ja taristu toimimiseks kriitilist osaliste hulka, arvestatavat inim- ja finantskapitali, aga ka piisavate osalistega suhtluskohta.<\/p>\n

Selliseid keskusi, arvestatava tagamaa ja innovatsiooniv\u00f5imekusega maakonnalinnu on Eestis k\u00fcmme. M\u00f5ni piiripealne linn j\u00e4\u00e4b veidi joone alla, kuid v\u00f5ib valitsuse otsusega saada kergitatud. Kohalikke teeninduskeskusi, kus poes ja kohvikus k\u00e4ia ning kuhu pakid lasta tuua, on veel mituk\u00fcmmend, kuid nende tarbija- ja t\u00f6\u00f6turu suurus ning majandusarengut korraldav v\u00f5imekus on alakriitilised.<\/p>\n

“Keskvalitsusel ei peaks vist olema suurt vahet, kas suhelda viie v\u00f5i k\u00fcmne regionaalse administratsiooniga.”<\/p>\n

Mitmel pool Euroopas on j\u00f5utud arusaamisele, et minimaalseks arenguv\u00f5imeks, millega k\u00e4itada ettev\u00f5tluskeskusi-inkubaatoreid ja hoida k\u00e4igus teadmus-koolitusasutusi, on vaja v\u00e4hemalt 30 000 elanikku ja nendelt kogutud maksuraha. Keskvalitsusel ei peaks vist olema suurt vahet, kas suhelda viie v\u00f5i k\u00fcmne regionaalse administratsiooniga. Viimasel juhul oleks aga toeks ajalugu ja maakondlik identiteet, mis lisab \u00f5hinap\u00f5hisust.<\/p>\n

Arengulepetega edasiliikumiseks on vaja need niisiis kujundada reaalsete majandusruumide-toimeregioonide p\u00f5histeks ettev\u00f5tlus- ja innovatsioonipoliitika dokumentideks, mis sidustavad keskvalitsuse ja kohaliku tasandi tegevusi.<\/p>\n

Arendatavad keskuslinnad, nendes rakendatavad meetmed ja rahastusmudel tuleb m\u00e4\u00e4rata valitsuse poolt, seda omavahel kokku ei lepita. Juba eos tuleb v\u00e4listada kolme\u2013nelja oblasti ja keskuse loomise jutt, sest sellega ei lepita. K\u00fcll v\u00f5ib aga sarnaselt Tartu kultuuripealinna, LEADER-i v\u00f5i katsetatud arenguleppete mudeliga mitme maakonna osalistega tegevusi koordineerida, et v\u00e4hendada dubleerimist ja omavahel \u00fclesandeid jagada. Ja raha ollakse ikka n\u00f5us ka kambakesi jagama.<\/p>\n

L\u00f5petuseks<\/p>\n

Kokkuv\u00f5ttes on OECD hinnangul Eestis regionaalareng j\u00e4tkuvalt ja kasvavalt eba\u00fchtlane, sest Eesti harupoliitikad on valdavalt “ruumipimedad” ja killustunud: ministeeriumite koost\u00f6\u00f6 on n\u00f5rk ning omavalitsustel napib nii raha kui strateegilist v\u00f5imekust.<\/p>\n

Kas tasakaalustatum regionaalareng on Eestis v\u00f5imalik? V\u00f5iks ju olla. Katseprojektina loodud Kesk-Eesti ja L\u00f5una-Eesti arengulepped n\u00e4itasid, et eri osapoolte kaasamine on \u00f5ige tee, kuid leppe \u00f5iguslik vaakum, institutsionaalse juhtimise n\u00f5rkus ja rahastuse puudumine vajavad edaspidi lahendamist.<\/p>\n

Arenguleppe mudelit saab kasutada koost\u00f6\u00f6 tihendamiseks k\u00fcll. Edasiliikumine peab p\u00f5hinema reaalsetel toimeregioonidel, millele on vaja luua arvestatav ja stabiilne rahastusmudel ning lisada v\u00f5imekusi ja teenuseid, kus selleks on ka ettev\u00f5tete n\u00f5udlus.<\/p>\n

Omaette eeldus oleks tugeva mandaadiga regionaalsed otsustuskogud, millel oleks piisavalt osalisi motiveeriv s\u00f5na\u00f5igus ja vastutus. Selleks, et arengulepe saaks ministeeriumite t\u00f6\u00f6laual toimivaks dokumendiks, on vaja m\u00e4\u00e4ratleda nende \u00f5iguslik staatus. Piirkondlik arengulepe ei saa olla asi iseeneses, vaid regionaalarengu osaliste ja organisatsioonide \u00fchine arusaam vajalikest muutustest ja nende elluviimise teedest. Seda saabki iseenesest koostada ainult heas koost\u00f6\u00f6s ja usalduslikus vaimus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti valitsus, t\u00e4psemalt regionaal- ja p\u00f5llumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakond (algselt rahandusministeeriumi all) korraldab viimase kolmel aastal regionaalseid…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":23444,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[13191,13190,13187,26,27,37,33,13185,35,34,36,31,32,13186,282,21,4080,13188,28,29,1295,19,8850,25,3884,13189,13184,13183,2130,249,23,24,22,20,30,2300],"class_list":{"0":"post-23443","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-arenduskeskused","9":"tag-arengulepped","10":"tag-arengustrateegia","11":"tag-breaking-news","12":"tag-breakingnews","13":"tag-ee","14":"tag-eesti","15":"tag-eesti-2035","16":"tag-eesti-keel","17":"tag-estonia","18":"tag-estonian","19":"tag-featured-news","20":"tag-featurednews","21":"tag-garri-raagmaa","22":"tag-geograafia","23":"tag-headlines","24":"tag-kohalikud-omavalitsused","25":"tag-laane-eesti","26":"tag-latest-news","27":"tag-latestnews","28":"tag-louna-eesti","29":"tag-news","30":"tag-oecd","31":"tag-populaarseimad-lood","32":"tag-regionaal-ja-pollumajandusministeerium","33":"tag-regionaalareng","34":"tag-regionaalpoliitika","35":"tag-rivo-noorkoiv","36":"tag-tallinn","37":"tag-tartu","38":"tag-top-stories","39":"tag-topstories","40":"tag-uldised-uudised","41":"tag-uudised","42":"tag-viimased-uudised","43":"tag-virumaa"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/23443","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=23443"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/23443\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/23444"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=23443"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=23443"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=23443"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}