Kuigi \u00fcldlevinud arusaama j\u00e4rgi aitavad t\u00fc\u00fctute s\u00e4\u00e4skede vastu k\u00f5ige paremini riietus ja t\u00f5rjevahendid, plaanivad teadlased piirata pinisejate arvu hoopis miljonite uute s\u00e4\u00e4skede loodusesse laskmisega.<\/p>\n
Nimelt kinnitab v\u00e4rske \u00fclevaade, et spetsiaalselt aretatud isaste s\u00e4\u00e4skede massiline vabastamine suudab oluliselt v\u00e4hendada haigusi levitavate s\u00e4\u00e4seliikide arvukust. Sellisele j\u00e4reldusele j\u00f5udsid Austraalia ja Ameerika \u00dchendriikide teadlased, eesotsas Queenslandi \u00dclikooli professori Nigel Beebega.\u00a0<\/p>\n
Austraalias otsisid teadlased koos tehnoloogiahiiu Alphabeti t\u00fctarettev\u00f5ttega keskkonnas\u00f5bralikku viisi, kuidas t\u00f5rjuda sissetungivat s\u00e4\u00e4seliiki Aedes aegypti, mis levitab mitmeid ohtlikke haigusi, n\u00e4iteks dengue palavikku ja Zika viirust.<\/p>\n
Teadlased viisid 2018. aastal l\u00e4bi p\u00f5hjaliku katse, lastes P\u00f5hja-Queenslandis 20 n\u00e4dala jooksul lahti umbes kolm miljonit isast s\u00e4\u00e4ske. Anal\u00fc\u00fcs t\u00f5i esile, et juba nelja n\u00e4dalaga hakkas katsepiirkonnas s\u00e4\u00e4skede hulk kahanema. Selgus, et \u00fches linnas oli s\u00e4\u00e4skede arvukus v\u00e4henenud isegi aasta hiljem lausa 95 protsenti.<\/p>\n
Kuidas see aga v\u00f5imalik on? Teadlaste strateegia kasutab s\u00e4\u00e4ski nende endi vastu. Isased s\u00e4\u00e4sed inimesi ei hammusta ning ei levita haigusi, mist\u00f5ttu on nende vabastamine ohutu. Uurijad tegid aga eelnevalt kindlaks, et k\u00f5ik vabadusse lastud isased s\u00e4\u00e4sed kannaksid looduslikku bakterit nimega Wolbachia, mis muudab bakterikandjast s\u00e4\u00e4se paljunemise v\u00f5imatuks.\u00a0<\/p>\n
Ohtlikud emased s\u00e4\u00e4sed paarituvad oma elu jooksul enamasti vaid \u00fche korra. Kuid kui paaritumine toimub bakterit kandva isasega, ei arene munad v\u00e4lja ning uut p\u00f5lvkonda lihtsalt ei s\u00fcnni. Protsessi muudab eriti t\u00f5husaks isaste s\u00e4\u00e4skede ehitus: nende suured ja puhmas tundlad toimivad justkui radarid, aidates neil \u00fcles leida ka k\u00f5ige viimased peidus olevad emased.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd plaanitakse Austraalia kogemuse toel sarnast katset ka Ameerika \u00dchendriikides, kus tahetakse kahel j\u00e4rjestikusel aastal loodusesse lasta kuni 32 miljonit isast s\u00e4\u00e4ske.<\/p>\n