Riigiasutuste kaitsepolitseiametis korraldatud j\u00e4relevalve k\u00e4igus ei ole alates 2024. aastast puudusi p\u00f5hi\u00f5igusi riivavate toimingute seaduslikkuses tuvastatud, \u00fctles kapo esindaja. Kaitsepolitsei \u00fcle teeb j\u00e4relevalvet \u00fcheksa institutsiooni.<\/p>\n
“Alates 2024. aastast toimunud j\u00e4relevalvete k\u00e4igus ei ole tuvastatud puudusi p\u00f5hi\u00f5igusi riivavate toimingute seaduslikkuses,” \u00fctles kaitsepolitseiameti pressiesindaja Marta Tuul ERR-ile.<\/p>\n
Ta t\u00f5i eraldi v\u00e4lja \u00f5iguskantsleri, kes korraldas 2025. aastal kapos ulatuslikuma kontrolli p\u00f5hi\u00f5igusi riivavate toimingute \u00fcle, mille k\u00e4igus puudusi ei tuvastatud.<\/p>\n
“J\u00e4rgmine samalaadne kontroll toimub 2027. aastal. Lisaks teostas \u00f5iguskantsler 2026. aasta alguses j\u00e4relevalvet politseijuhtide kaasusega seotud k\u00fcsimustes,” m\u00e4rkis Tuul.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul teeb kaitsepolitseile j\u00e4relevalvet \u00fcheksa institutsiooni ning lisaks on ka meedial ja avalikkusel laiemalt oma roll selle tegevuse kontrollimisel.<\/p>\n
Kaitsepolitsei tegevust kontrollivad siseministeerium, valitsus oma julgeolekukomisjoni kaudu, riigikogu julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjon, prokuratuur, kohus, riigikontroll, \u00f5iguskantsler, v\u00e4lisluureamet ning lisaks toimub ametisisene subordinatsioonist tulenev kontroll ja eraldi sisekontroll, m\u00e4rkis Tuul.<\/p>\n
“Praktikas keskendub j\u00e4relevalve eelk\u00f5ige kolmele k\u00fcsimusele: kas p\u00f5hi\u00f5igusi riivavad toimingud on seaduslikud ja p\u00f5hjendatud, kas riigi vara ja vahendeid kasutatakse n\u00f5uetekohaselt ning kas asutus t\u00e4idab oma \u00fclesandeid t\u00f5husalt,” loetles Tuul.<\/p>\n
Tema kinnitusel tehakse kapo sisekontrolli iga p\u00e4ev.<\/p>\n
“Kohtud ja prokuratuur teostavad j\u00e4relevalvet regulaarselt. P\u00f5hi\u00f5igusi riivavaid toiminguid saab teha \u00fcksnes kohtu loal. Kohus hindab eelkontrolli ajal, kas lubada v\u00f5i mitte p\u00f5hi\u00f5igusi riivavaid toiminguid ning kontrollib nende seaduslikkust. Prokuratuur juhib kriminaalmenetlusi ning kontrollib j\u00e4rjepidevalt j\u00e4litus- ja kriminaalmenetlustoimingute seaduslikkust ja p\u00f5hjendatust, andes vajadusel koosk\u00f5lastusi v\u00f5i taotledes kohtult lube,” selgitas Tuul.<\/p>\n
“Siseministeerium teeb regulaarset j\u00e4relevalvet nii asutuse tegevuse kui ka vahendite kasutamise \u00fcle,” j\u00e4tkas ta. “Praegu on k\u00e4imas audit varade kasutamise ning eraldi j\u00e4relevalve terviseandmete kasutamise osas.”<\/p>\n
Tuule s\u00f5nul arutatakse siseministri ja ministeeriumi kantsleriga regulaarselt asutuse tegevust ning avalikkuses t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud teemasid, s\u00e4ilitades samas k\u00e4imasolevate menetluste s\u00f5ltumatus ja konfidentsiaalsus.<\/p>\n
“Riigikogu julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoniga toimuvad regulaarsed kohtumised, kus kapo annab \u00fclevaate oma tegevusest ning selgitab avalikkuses t\u00f5statatud k\u00fcsimusi ja oma t\u00f6\u00f6korraldust. 2026. aastal toimusid kohtumised jaanuaris ja juunis ning varasematel aastatel on peadirektor kohtunud komisjoniga keskmiselt neli korda aastas. Neil kohtumistel antakse \u00fclevaade kapo tegevusest ning selgitatakse ka avalikkuses t\u00f5statatud k\u00fcsimusi, kapo t\u00f6\u00f6korraldust ja menetlusreegleid,” kirjeldas kaitsepolitseiameti esindaja.<\/p>\n
“Lisaks institutsionaalsele j\u00e4relevalvele t\u00e4idab olulist rolli meedia ja avalikkus. Avalikkuses t\u00f5statatud k\u00fcsimused on korduvalt olnud ajendiks, et j\u00e4relevalveasutused on palunud kapo peadirektorilt t\u00e4iendavaid selgitusi ning need ka saanud,” l\u00f5petas Tuul oma \u00fclevaate.<\/p>\n