{"id":234742,"date":"2026-07-23T08:56:14","date_gmt":"2026-07-23T08:56:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/234742\/"},"modified":"2026-07-23T08:56:14","modified_gmt":"2026-07-23T08:56:14","slug":"muutlikud-vaetisehinnad-ja-kliima-panevad-pollumehi-uusi-kultuure-kasvatama-keskkond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/234742\/","title":{"rendered":"Muutlikud v\u00e4etisehinnad ja kliima panevad p\u00f5llumehi uusi kultuure kasvatama | Keskkond"},"content":{"rendered":"

Statistikaameti ja PRIA andmetel kasvatatakse t\u00e4navu Eestis teravilja teraks 333 000 hektaril. Pisut \u00fcle poole sellest p\u00f5llumaast v\u00f5tavad enda alla nisup\u00f5llud (kokku 177 000 hektarit). Neile j\u00e4rgnevad mahult oder (81 900 hektarit), kaer (47 200 hektarit) ja rukis (10 100 hektarit).<\/p>\n

Tuntud p\u00f5llukultuuridele lisandub aga \u00fcha rohkem v\u00e4iksemaid ning v\u00e4hem tuntud kultuure. N\u00e4iteks hakkab andmetest silma tritikale, mida kasvatatakse \u00fcle Eesti juba pea 8000 hektaril.<\/p>\n

Maaelu teadmuskeskuse (METK) taimekasvatuse konsultant Mart Toomsalu s\u00f5nul on tegemist v\u00e4ga vastupidava teraviljaga, mida kasvatatakse eelk\u00f5ige loomas\u00f6\u00f6daks. “Tegu on rukki ja nisu ristamisel saadud kultuuriga, millele rukis annab suurema leplikkuse v\u00e4hetoitaineterikka mullaga ning nisu annab omalt poolt suurema toitev\u00e4\u00e4rtuse. Seet\u00f5ttu on kultuur hinnatud eelk\u00f5ige loomakasvatajate seas,” selgitas ta.<\/p>\n

“K\u00f5ikide kultuuride juures on \u00fcheks v\u00f5tmek\u00fcsimuseks, kas seda on kuhugi p\u00e4rast m\u00fc\u00fca ja kas see ka tulu toob.” – Mart Toomsalu<\/p>\n

Toomsalu hinnangul on t\u00f5usutrendis ka kanepiseemnete kasvatamine, mille taga on huvitav koost\u00f6\u00f6vorm: kokkuostja organiseerib ise koristamise ja k\u00e4itlemise. P\u00f5llumehe roll on sealjuures vaid k\u00fclvata ja kasvatada, samuti on toorainele olemas kindel ostja.\u00a0<\/p>\n

“Eesti kanepikasvatuses on olnud t\u00f5use ja m\u00f5\u00f5nu, aga n\u00fc\u00fcd on toiminud m\u00f5ned aastad stabiilne vorm, millega p\u00f5llumehed julgevad kaasa minna. K\u00f5ikide kultuuride juures on \u00fcheks v\u00f5tmek\u00fcsimuseks, kas seda on kuhugi p\u00e4rast m\u00fc\u00fca ja kas see ka tulu toob,” selgitas ta.<\/p>\n

Toomsalu s\u00f5nul on \u00fcks uus suund ka maisi harimine tera, mitte loomas\u00f6\u00f6da eesm\u00e4rgil. Sellele on aidanud kaasa Eesti turule j\u00f5udnud l\u00fchema kasvueaga sordid, mille t\u00f5lvik saab Eesti suveilmade kiuste valmis. “Kui vaatame selle suve ilma ja meenutame eelmist s\u00fcgist, siis meie kliimas on h\u00e4sti oluliseks faktoriks see, et tegu on natuke nagu \u00f5nnem\u00e4ngu v\u00f5i loteriiga. Kas loodus annab sulle v\u00f5imaluse mais teraks koristada ja kas see on s\u00e4ilitusk\u00f5lbulik?” kirjeldas Toomsalu.<\/p>\n

Eesti taimekasvatajate jaoks uuematest p\u00f5llukultuuridest t\u00f5i Toomsalu v\u00e4lja veel soja- ja p\u00f5ldoa ning durumnisu, millest valmistatakse pastatooteid.<\/p>\n

Strateegilised valikud<\/p>\n

Eesti Maa\u00fclikooli s\u00e4\u00e4stva taimekasvatuse professori Evelin Loit-Harro s\u00f5nul on uute p\u00f5llukultuuride kasutuselev\u00f5tu taga taimearetajate t\u00f6\u00f6v\u00f5idud. V\u00e4hem oluline ei ole aga muutuv kliima. “Kliima aitab kindlasti kaasa. Eesk\u00e4tt aitavad meil Kesk-Euroopas aretatud sorte kasvatada n\u00fc\u00fcdseks mahedamaks ja soojemaks l\u00e4inud talved,” selgitas ta.<\/p>\n

Mart Toomsalu lisas, et vastupidavamate ja v\u00e4hen\u00f5udlike kultuuride, nagu n\u00e4iteks tritikale kasvatamine on paljude taimekasvatajate jaoks strateegiline otsus. K\u00f5rged v\u00e4etisehinnad<\/a> on loonud olukorra, kus tuleb igal haritaval hektari tehtavad kulutused hoolega l\u00e4bi kalkuleerida.\u00a0<\/p>\n

Toomsalule teeb aga heameelt, et toidutootjad on oma valikutes \u00fcha nutikamad. “Teadlikku l\u00e4henemist on oluliselt rohkem ning huupi v\u00e4etamist ja taimekaitset\u00f6\u00f6de tegemist on oluliselt v\u00e4hem. Otsitaksegi selliseid kultuure, kus saaks olla sisenditega t\u00e4psem, \u00f6konoomsem ja keskkonnas\u00f5bralikum. P\u00f5llumees k\u00e4ib ajaga kaasas,” t\u00f5des ta.<\/p>\n

Just riskide maandamiseks on v\u00f5etud k\u00fclvikorda uued p\u00f5llukultuurid ka V\u00f5rumaal tegutseva P\u00f5lgaste talu p\u00f5ldudel, kus kasvab nii tritikalet kui ka durumnisu. “Kuna talirukis on omahinnalt juba aastaid nigel olnud, saigi toodud m\u00e4ngu tritikale, et taliviljasid oleks mitmeid,” selgitas P\u00f5lgaste talu peremees Janek Eerik.<\/p>\n

Durumnisu, mis on Eestis siiani pigem haruldane, sai k\u00fclvatud eelk\u00f5ige erialasest huvist. “Talidurumit oleme n\u00fc\u00fcdseks kasvatanud kaks hooaega, teine koristus l\u00e4heneb, ning juba kavatseme seda k\u00fclvata ka kolmandat aastat j\u00e4rjest. Oleme saanud v\u00e4\u00e4rt \u00f5ppetunde, kuidas seda kasvatada ja kuidas mitte, sest oskusteavet on v\u00e4ga v\u00e4he,” s\u00f5nas Eerik.<\/p>\n

“Nii maailma geopoliitika keerises kui ka kliimamuutuste kontekstis on paratamatu, et\u00a0 tuleb otsida uusi ja huvitavaid lahendusi.” – Janek Eerik<\/p>\n

Toidutootja t\u00f5i samuti v\u00e4lja muutuva kliima aspekti, mis \u00fcha enam tehtavaid valikuid suunab. “Durumi puhul oli kindlasti m\u00e4\u00e4ravaks ka asjaolu, et on olnud mitu kevadet valusaid p\u00f5udasid. Kuna durum tuleb l\u00f5unamaadest ja v\u00e4ga kuivadest piirkondadest, on see paremini p\u00f5udadega kohanenud,” selgitas Eerik. Taimekasvatajad eeldasid tema s\u00f5nul, et durum saab kuivade ilmadega paremini hakkama ning pigem ei meeldi kultuurile just m\u00e4rg keskkond.<\/p>\n

“Nii maailma geopoliitika keerises kui ka kliimamuutuste kontekstis on paratamatu, et\u00a0 tuleb otsida uusi ja huvitavaid lahendusi, mis v\u00f5ivad juba homme olla harjumusp\u00e4rased,” lisas ta.<\/p>\n

Uued tulijad ja vanad tuttavad<\/p>\n

Kuigi ekspertide s\u00f5nul saavad mitmed uued p\u00f5llukultuurid \u00fcha olulisemaks osaks Eesti inimeste toidulauast, ei saa t\u00e4helepanuta j\u00e4tta ka vanu ja tuttavaid tooraineid. Evelin Loit-Harro t\u00f5i esile rukki ja tatra, samuti p\u00f5ldoa, mille kasvatamise maht on v\u00f5rreldes paari aasta taguse ajaga h\u00fcppeliselt kasvanud.<\/p>\n

“See on oluline toidukultuur, mis sobiks v\u00e4ga h\u00e4sti k\u00fclvikorda, toetades oma liblik\u00f5ielise ja l\u00e4mmastikku siduva natuuri poolest p\u00f5ldu ning kasvatamiss\u00fcsteemi laiemalt,” selgitas Loit-Harro.<\/p>\n

“P\u00f5lduba on oluline toidukultuur, mis sobiks v\u00e4ga h\u00e4sti k\u00fclvikorda, toetades oma liblik\u00f5ielise ja l\u00e4mmastikku siduva natuuri poolest p\u00f5ldu ning kasvatamiss\u00fcsteemi laiemalt.” – Evelin Loit-Harro<\/p>\n

Teadlase s\u00f5nul on aga oluline, et toidu t\u00f6\u00f6tlejad ja tarbijad \u00f5piksid p\u00f5lduba paremini kasutama. “V\u00e4hemasti Eestis on meil neid oskusi minu meelest veel natuke napilt,” t\u00f5des ta.<\/p>\n

Lisaks leidsid nii Evelin Loit-Harro kui ka Mart Toomsalu, et tavalisel kaeral on samuti suur potentsiaal, kuigi seda on seni n\u00e4htud nisu k\u00f5rval pigem ni\u0161ikultuurina. Tegemist on aga teraviljaga, mis on v\u00e4hen\u00f5udlik, meie kliimaga h\u00e4sti kohandunud ning v\u00e4ga tervislik.<\/p>\n

“N\u00e4eme poelettidel juba kaerapiima ja erinevaid tooteid, mida kaerast tehakse. See ei ole \u00fcldse uus asi, aga siiamaani on kaer olnud rohkem s\u00f6\u00f6davili. N\u00fc\u00fcd on positiivne, et n\u00e4eme toidulaual \u00fcha rohkem kaerast valmistatud tooteid,” selgitas Toomsalu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Statistikaameti ja PRIA andmetel kasvatatakse t\u00e4navu Eestis teravilja teraks 333 000 hektaril. Pisut \u00fcle poole sellest p\u00f5llumaast v\u00f5tavad…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":234743,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,93658,37,33,35,34,36,31,32,21,2354,93657,93653,28,29,93659,19,25,93660,93656,52513,44410,23,24,93655,22,20,93654,30],"class_list":["post-234742","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-durumnisu","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kliimamuutused","tag-korged-voetisehinnad","tag-kulvikord","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-loomasoodad","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-taimekaitsetood","tag-taimekasvatajad","tag-teravili","tag-toidutootjad","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tritikale","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-uued-pollukultuurid","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116968461866440563","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/234742","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=234742"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/234742\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/234743"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=234742"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=234742"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=234742"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}