K\u00f5ik need tegurid eraldi ei pruugi ettev\u00f5tte tegevust oluliselt m\u00f5jutada. Koos t\u00e4hendavad need aga seda, et ettev\u00f5tte juhtimine n\u00f5uab varasemast rohkem planeerimist ja paindlikkust. Just sellises keskkonnas muutub oluliseks, et ettev\u00f5ttel oleks vajadusel v\u00f5imalik katta ajutisi rahavajadusi ilma oma igap\u00e4evast tegevust pidurdamata.<\/p>\n
Kuidas ettev\u00f5tted olukorraga toime tulevad?<\/p>\n
Praktikas kasutavad hooajalised ettev\u00f5tted mitut erinevat lahendust. M\u00f5ni eelistab koguda aktiivsel hooajal suurema rahalise puhvri, teine kasutab pangarahastust ning j\u00e4rjest enam otsitakse ka paindlikumaid v\u00f5imalusi, mida saab kasutada ainult siis, kui selleks tekib vajadus.<\/p>\n
K\u00f5ige levinum viis on koguda aktiivse hooaja jooksul rahaline puhver, mille abil katta vaiksema perioodi kulusid. See on lihtne ja toimiv lahendus, kuid sellel on ka piirid. Kui hooaeg j\u00e4\u00e4b oodatust tagasihoidlikumaks v\u00f5i tekib suurem ootamatu v\u00e4ljaminek, v\u00f5ib kogutud reserv kiiresti v\u00e4heneda.<\/p>\n
Teine v\u00f5imalus on kasutada rahastusv\u00f5imalusi, n\u00e4iteks arvelduskrediiti. Eesti Panga hinnangul on ettev\u00f5tete ligip\u00e4\u00e4s laenurahale viimastel aastatel k\u00fcll paranenud, kuid v\u00e4iksematel ettev\u00f5tetel on pangarahastuse saamine endiselt keerulisem kui suurematel ettev\u00f5tetel. Arvestades, et suurem osa turismiettev\u00f5tetest on mikroettev\u00f5tted, puudutab see m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset osa sektorist.<\/p>\n