Oled koos hea s\u00f5braga itaalia keele kursusel. \u00d5petaja on itaallane ja r\u00e4\u00e4gib ainult itaalia keeles, kuid oskab ka eesti ja inglise keelt. Te peate koostama dialoogi. Enne kui hakkate dialoogi looma, arutad s\u00f5braga eesti keeles, millest dialoog peaks koosnema. \u00d5petaja sekkub ja tuletab meelde, et keelekursusel r\u00e4\u00e4gime ainult itaalia keeles.<\/p>\n
Selline l\u00e4henemine p\u00f5hineb ideel, et keeli tuleb hoida rangelt lahus. See tugineb kakskeelses hariduses ja keele\u00f5ppes kaua levinud eeldusel, et teist keelt \u00f5pitakse k\u00f5ige paremini siis, kui \u00f5ppija puutub kokku ainult sihtkeelega ning tema emakeel j\u00e4\u00e4b klassiruumi ukse taha. Pedagoogid ja teadlased pidasid seda pikka aega enesestm\u00f5istetavaks.<\/p>\n
Mitmed viimaste aastak\u00fcmnete keeleteaduslikud uuringud seavad selle arusaama kahtluse alla. Uurijad r\u00e4\u00e4givad \u00fcha enam mitmekeelsuse p\u00f6\u00f6rdest (nn multilingual turn), mille kohaselt ei asu keeled inimese ajus eraldi sahtlites. Vastupidi \u2013 k\u00f5ik keeled, mida inimene oskab, moodustavad \u00fche tervikliku keelelise repertuaari v\u00f5i pagasi, mida kasutatakse paindlikult vastavalt olukorrale. Sellest arusaamast kasvaski v\u00e4lja p\u00f5imkeelsuse idee.<\/p>\n
P\u00f5imkeelsus kui hea pedagoogika<\/p>\n
P\u00f5imkeelsus t\u00e4hendab mitmekeelse inimese v\u00f5imet kasutada suhtlemisel k\u00f5iki oma keelelisi ressursse. Hariduses r\u00e4\u00e4gitakse aga \u00fcha sagedamini pedagoogilisest p\u00f5imkeelsusest.<\/p>\n
Esimesena pani sellele n\u00e4htusele termini k\u00fclge k\u00f5mri keeleteadlane Cen Williams 1994. aastal, nimetades seda transkeelendamiseks (ingl k translanguaging, k\u00f5mri k trawsieithu). Ta m\u00f5tles selle all \u00f5ppetegevust, kus \u00f5petajad palusid \u00f5pilastel k\u00f5mri-inglise kakskeelsetes tundides keeli vaheldada, et v\u00f5tta kasutusse \u00f5pilaste kogu keelerepertuaar1 ja seel\u00e4bi s\u00fcvendada \u00f5pitava m\u00f5istmist2.<\/p>\n
Pedagoogiline p\u00f5imkeelsus t\u00e4histabki sageli \u00f5petamisv\u00f5tteid, kus \u00f5petaja kasutab teadlikult \u00f5ppijate kogu keelelist repertuaari ehk k\u00f5iki nende k\u00e4sutuses olevaid keelelisi ressursse, et toetada \u00f5ppimist.3 4<\/p>\n
P\u00f5imkeelsus v\u00f5ib avalduda v\u00e4ga erineval moel. Keeleteadlase Jeanine Treffers-Dalleri2 \u00fclevaate j\u00e4rgi t\u00e4hendab see n\u00e4iteks seda, kui \u00f5pilased loevad teksti \u00fches keeles ja v\u00f5tavad selle kokku teises keeles. Samuti v\u00f5ivad nad \u00f5ppida s\u00f5navara mitme keele toel, v\u00f5rrelda grammatikat v\u00f5i pruukida eri keeli teadlikult selleks, et arendada keeleteadlikkust.<\/p>\n
Just seet\u00f5ttu saab m\u00f5iste ka kriitikat: m\u00f5ne teadlase hinnangul kasutatakse s\u00f5na “p\u00f5imkeelsus” nii paljude erinevate tegevuste kirjeldamiseks, et selle piirid muutuvad h\u00e4gusaks. Treffers-Daller leiab koguni, et p\u00f5imkeelsust ei peaks k\u00e4sitlema erilise \u00f5petamismeetodina, vaid lihtsalt hea pedagoogikana \u2013 \u00f5petaja kasutab k\u00f5iki \u00f5ppijale k\u00e4ttesaadavaid ressursse, sealhulgas tema erinevaid keeli, et muuta \u00f5pitav arusaadavaks.<\/p>\n
P\u00f5imkeelsus v\u00f5ib tekitada ka k\u00fcsimusi. Kui eesm\u00e4rk on suhelda rohkem eesti keeles, siis kas tunnis v\u00f5i vahetunnis teiste keelte kasutust lubades ei t\u00f6\u00f6ta me sellele eesm\u00e4rgile vastu?<\/p>\n
P\u00f5imkeelsuse pooldajad r\u00f5hutavad, et k\u00fcsimus ei ole mitte niiv\u00f5rd selles, kas kasutada \u00fchte v\u00f5i mitut keelt. Oluline on, kuidas ja millal keeli kasutatakse. Kodukeele optimaalne osakaal s\u00f5ltub erinevatest teguritest, nagu institutsionaalsest regulatsioonist, \u00f5ppijate keeleoskuse tasemest ning vanusest, tunni eesm\u00e4rgist jne. \u00d5petaja peaks langetama otsuse l\u00e4htuvalt kontekstist, konkreetsest klassist ja \u00f5ppetunnist.<\/p>\n
Seega ei heida p\u00f5imkeelsus \u00f5pitavat keelt k\u00f5rvale. Pigem t\u00e4hendab see teadlikku tasakaalu \u00f5ppija olemasolevate keelte ja \u00f5pitava keele vahel.<\/p>\n
Mida \u00fctleb teadus?<\/p>\n
\u00dcks sagedasemaid vastuv\u00e4iteid p\u00f5imkeelsusele on, et kui \u00f5pilane kasutab kodukeelt, v\u00e4hendab see aega, mil ta saaks suhelda \u00f5pitavas keeles. Uuringud seda siiski \u00fcheselt ei kinnita5 6. Sageli aitab hoopis see, kui \u00f5pilane kasutab tunnist hetkeliselt kodukeelt, keerulistest m\u00f5istetest kiiremini aru saada. Kui \u00f5pilane m\u00f5istab \u00fclesande eesm\u00e4rki v\u00f5i uue s\u00f5na t\u00e4hendust kiiremini, j\u00e4\u00e4b rohkem aega sisulisteks tegevusteks eesti keeles.<\/p>\n
Teiseks arendab keelte v\u00f5rdlus metalingvistilist teadlikkust ehk oskust m\u00e4rgata, kuidas keeled toimivad. Kui \u00f5pilane v\u00f5rdleb n\u00e4iteks m\u00f5nda eesti keele k\u00e4\u00e4net oma kodukeele k\u00e4\u00e4netes\u00fcsteemiga v\u00f5i otsib sarnaseid s\u00f5nat\u00fcvesid eri keeltes, hakkab ta keelt teadlikumalt anal\u00fc\u00fcsima.<\/p>\n
Kolmandaks m\u00f5jutab p\u00f5imkeelsus \u00f5ppijate identiteeti. Kui koolis tunnustatakse \u00f5pilase kodukeelt ja kultuuritausta, tunnevad \u00f5ppijad end v\u00e4\u00e4rtustatuna. Erinevad uuringud on kinnitanud, et kui \u00f5petaja v\u00f5imaldab tundides p\u00f5imkeelsust, aitab see \u00f5petajatel v\u00e4\u00e4rtustada \u00f5pilase identiteeti, kultuuri ja tausta7.<\/p>\n
\u00dckskeelsetest anumatest mitmekeelsete sildadeni<\/p>\n
P\u00f5imkeelsus ei t\u00e4henda seega, et loobume eesti keelest ega teeme keele\u00f5ppes j\u00e4releandmisi. Vastupidi \u2013 selle keskne idee on kasutada \u00f5ppija kogu keelelist potentsiaali selleks, et ta j\u00f5uaks parema eesti keele oskuseni.<\/p>\n
Kui paarik\u00fcmneaasta tagune l\u00e4henemine k\u00e4sitles eri keeli eraldiseisvate anumatena, siis p\u00f5imkeelsus n\u00e4eb nende vahel sildu. Rakendades pedagoogilist p\u00f5imekeelsust Eesti hariduses, v\u00f5ime liikuda arusaama poole, et eesti keel ei konkureeri teiste keeltega, vaid on mitmekeelse \u00f5ppija identiteedi loomulik osa.<\/p>\n
K\u00fcsimus ei ole ehk enam selles, kas \u00f5ppija peaks oma teised keeled klassiruumi ukse taha j\u00e4tma. Pigem on k\u00fcsimus selles, kuidas kasutada k\u00f5iki tema keeli targalt ja sihip\u00e4raselt selleks, et eesti keelest saaks tema keelelise maailma \u00fcks tugev osa.<\/p>\n
Piret Baird on TL\u00dc eesti keele kui teise keele lektor. Kristiina Bernhardt on TL\u00dc eesti keele kui teise keele didaktika nooremlektor. Artikli \u00fcks autoritest k\u00fclastas kevadel Keelesammu programmi raames Milaanos Bilingualism Matters Symposiumi, kus \u00fcks plenaarettekannetest keskendus p\u00f5imkeelsusele. Sama teema jooksis l\u00e4bi ka mitmetest teistest ettekannetest ning konverentsil osalejate omavahelistest aruteludest, tuues esile selle kasvava t\u00e4htsuse nii teaduses kui ka hariduspraktikas. Just neist aruteludest v\u00f5rsus ka k\u00e4esoleva artikli idee, sest p\u00f5imkeelsus on mitmekeelses \u00fchiskonnas \u00fcha aktuaalsem n\u00e4htus, mille parem m\u00f5istmine aitab toetada \u00f5ppijaid, \u00f5petajaid ja peresid.<\/p>\n