\u201eSee on lauluraamatu jaoks Toomase t\u00f5lgitud ja p\u00e4evale sobiv meloodia,\u201c selgitas organist Maris Tammsalu, kes viisi sisse m\u00e4ngis.<\/p>\n
Matusetalitusel k\u00f5lab tema s\u00f5nul veel \u00fcks lugu, mis on otseselt Toomas Pauliga seotud, selleks on Petri Laaksoneni \u201eSiin P\u00f5hjat\u00e4he all\u201c, mida ema kunagi v\u00e4ikesele Toomasele oli laulnud ja selgeks \u00f5petanud. <\/p>\n
Luterliku kiriku korra ja tavade kohaselt maetakse vaimulik ametir\u00fc\u00fcs ning kui puus\u00e4rk on avatud, siis on tema ametirist asetatud rinnale. Matusel osalevad vaimulikud kannavad ametir\u00fc\u00fcd ning tavakohaselt seatakse lahkunud vaimuliku kirstu juurde auvalve ametir\u00fc\u00fcs vaimulikest. <\/p>\n
Viimases auvalve vahetuses seisid Toomas Pauli sarga \u00fcmber luterliku kiriku piiskopid.<\/p>\n
Vaimuliku matuse juurde kuulub ka see, et enne kirstu sulgemist \u00fctlevad ametikaaslased omalt poolt igavikku astunule kaasa salmi p\u00fchakirjast. <\/p>\n
P\u00e4rast matuseteenistust ja jumalagaj\u00e4tuosa kannavad ametivennad puus\u00e4rgi kirikust v\u00e4lja ning teised vaimulikud moodustavad \u00e4\u00e4rtesse spaleeri. Toomas Pauli matusetalituse viivad l\u00e4bi peapiiskop Urmas Viilma ning vaimulikud Eve Kruus, Urmas Nagel ja Tiit P\u00e4dam.<\/p>\n
Esimesena lauluna k\u00f5las kirikus \u201eJumal, Sul ligemal\u201c.<\/p>\n
\u201eToomas tegi palju ilusat,\u201c \u00fctles vaimulik Tiit P\u00e4dam matusek\u00f5nes. \u201eTa usaldas ja armastas elu. Inimesed olid talle olulised, ta tahtis nendega suhelda. Elus antud raskused ei v\u00f5tnud temalt \u00e4ra talle antud Jumala kingitust \u2013 s\u00fcdameheadust.\u201c<\/p>\n
P\u00e4dam meenutas, kuidas paar p\u00e4eva enne lahkumist \u00fctles Toomas Paul talle, et ei karda surma. \u201eToomas \u00fctles, et ta ei karda surma. Et ta tahab koju,\u201c meenutas P\u00e4dam.<\/p>\n
Kogutakse meenutusi<\/p>\n
Jaani kogudus on palunud saata kauaaegsest \u00f5petajast kirjalikke m\u00e4lestusi, mida kogutakse laup\u00e4evani.<\/p>\n
\u00dcleskutse tegi koguduse \u00f5petaja Eve Kruus. \u201eLugedes sotsiaalmeediast paljusid ilusaid m\u00f5tteid ja meenutusi Toomas Paulist, tekkis meil m\u00f5te tegutseda pisut s\u00fcsteemsemalt ja koondada m\u00e4lestusi \u00fchtekokku,\u201c s\u00f5nas ta. \u201eV\u00e4ga kahju, kui m\u00e4lestuskatked hajuksid \u00fcksnes kuhugi internetiavarustesse \u2013 ja ega m\u00e4rgatav osa meie koguduseliikmeid neid arvutis j\u00e4lgigi.\u201c (Rohkem SIIT)<\/a><\/p>\n Toomas Paul s\u00fcndis 29. oktoobril 1939 Tartus ning ordineeriti \u00f5petajaks 1961. aastal. Oma pika teenistustee jooksul teenis ta kogudusi L\u00e4\u00e4nemaal ja Saaremaal ning oli aastatel 1986\u20132004 Tallinna Jaani koguduse \u00f5petaja, j\u00e4\u00e4des hiljem kiriku juurde k\u00fclalisjutlustajaks. <\/p>\n Ta on \u00fcks tuntumaid eesti teolooge ja kirikuloolasi, kes t\u00f5lkis koos Uku Masinguga Uue Testamendi kreeka keelest ning andis olulise panuse eestikeelse piiblit\u00f5lke lukku. Durhami \u00fclikool andis talle 1994. aastal teadus- ja oikumeenilise t\u00f6\u00f6 eest audoktori kraadi; 2022. aasta aprillis avati Tallinna Jaani kirikus tema b\u00fcst, mille autor on skulptor Mati Karmin.<\/p>\n Toomas Paul on olnud aastak\u00fcmneid Maalehe kolumnist ning ilmunud m\u00f5tisklusi on \u00e4ra tr\u00fckitud mitmes tema autorikogumikus. <\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare <\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u201eSee on lauluraamatu jaoks Toomase t\u00f5lgitud ja p\u00e4evale sobiv meloodia,\u201c selgitas organist Maris Tammsalu, kes viisi sisse m\u00e4ngis.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":234885,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,92097,23,24,22,20,30],"class_list":["post-234884","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-toomas-paul","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116969161561676056","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/234884","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=234884"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/234884\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/234885"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=234884"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=234884"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=234884"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}