{"id":234980,"date":"2026-07-23T13:40:16","date_gmt":"2026-07-23T13:40:16","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/234980\/"},"modified":"2026-07-23T13:40:16","modified_gmt":"2026-07-23T13:40:16","slug":"ulevaade-baltoscandal-omas-kastmes-oma-keelel-teater","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/234980\/","title":{"rendered":"\u00dclevaade. Baltoscandal omas kastmes, oma keelel | Teater"},"content":{"rendered":"

Kes olid kohal? Sildistame!<\/p>\n

-Rakvere Teater
-Von Krahli omad
-Endlast m\u00f5ned
-Viljandi ja lavaka tudengid
-Teatriteadlased
-Tartu \u00dclikool
-Teatrikriitikud\/teatrivaatlejad\/teatris\u00f5brad (valik on teie)
-Kanuti Gildi seltskond
-V\u00e4lismaalt inimesi-
-Muid t\u00e4htsaid (kunsti)inimesi
-EKA tudengid
-Dramaturgid
-Uus Teater
-Ellerlased
-Muidu rakverelased<\/p>\n

Mis teemad olid? \u00dcldistame!<\/p>\n

-Sise- ja v\u00e4lispoliitika
-Koroona
-Pagulus
-Maailma keeled
-Etenduskunstnike ambivalentne elu
-V\u00e4hemusgruppide v\u00e4\u00e4rkohtlemine
-Tehnoloogilised uuendused ja tehisaru
-Sotsiaalmeedia ning algoritmid
-Erootika
-Naistevastane v\u00e4givald<\/p>\n

I Ajavaim ja dokumentaalsus<\/p>\n

Baltoscandali programm orienteerus teemade vahel, millega t\u00e4nane maailm tegeleb. P\u00e4rast viie-p\u00e4evase teekonna l\u00e4bimist tekkis tunnetus praeguse terava aja vaimust. Kindlasti ei j\u00e4\u00e4nud liiga negatiivset maiku, mida v\u00f5inuks eelnenud nimekirja j\u00e4rgi eeldada. Teemadele l\u00e4heneti autori positsioonilt, distantsilt ning nii m\u00f5nigi ei v\u00f5tnud end liiga t\u00f5siselt. T\u00e4nase p\u00e4eva tunnetus v\u00e4ljus Eesti piiridest, kuna kunstnike p\u00e4ritolu valgus maailma laiali (Prantsusmaa, \u0160otimaa, Filipiinid, Sri Lanka, Bulgaaria, Portugal, Argentiina, jt) \u2013 tekkis rahvusvaheline haare. See, et kunstnike teemad l\u00e4hevad ka siin Rakveres korda, on \u00fchendav. Isegi, kui otsest kokkupuutepunkti ei pruugi k\u00e4sitletavate teemadega olla, siis l\u00e4bi seoste ja elukogemuste on v\u00f5imalik neid m\u00f5ista ja nendega omamoodi suhestuda.<\/p>\n

Eisa Jocson ja Venuri Perera “Magic Maids” Autor\/allikas: Gabriela J\u00e4rvet<\/p>\n

Juuksed, vari, aevastus, sahin, t\u0161illipulber, kaup, k\u00fctkestav, v\u00f5im. (Eisa Jocson ja Venuri Perera “Magic Maids”) <\/p>\n

Festivali ajal sai tutvuda mitmesuguste inimestega. Nii “IsLand Bari” (Orangcosong & guests) kui ka Basel Zaraa loodud installatsiooni “Dear Laila” puhul toimus lugudesse laskumine \u00e4\u00e4rmiselt l\u00e4hedalt, vahetult. “IsLand Baris” sattusin laua taha, kus oli v\u00f5\u00f5rustajaks Eva Lou. Lou’ga h\u00fcppasime inimese m\u00e4lestusse, kes elas koroona leviku ajal Hiinas. Jutustajal oli korteri plaan tema kodust ning ta k\u00f5ndis oma kahe s\u00f5rmega m\u00f6\u00f6da tube ringi, matkides inimese p\u00e4eva j\u00f5udmist \u00f5htusse. V\u00f5\u00f5rast inimest oli nii lihtne m\u00f5ista. Eks oma kodus on ka seinad, uksel\u00e4ved ja kerrat\u00f5mbumised. Lola Ariase pooldokumentaalfilmis “Reas” oli ilus hetk, kus peategelane istus trepil kivist seina vastas, k\u00fclmade m\u00fc\u00fcride sees \u2013 naistevanglas. Temalt k\u00fcsiti, mida ta teeb. Ta vastas, et vaatab, mis on teisel pool seina.<\/p>\n

“Dear Laila” ajal kohtusime palestiinlasest vanaema Um Mohammediga, kelle kodu pinnal kuulutati v\u00e4lja Iisraeli riik. Ta hoidis elu l\u00f5puni oma taskus kodu v\u00f5tit, mis aitas uskuda, et kunagi saab ta koju tagasi.<\/p>\n

“Logos mater” Autor\/allikas: Kalev Lilleorg<\/p>\n

Toonid, vaht, terav, pilu, kuma, voog, ergas, ajakadu. (Amelie Duchow “Logos mater”)<\/p>\n

Linastus ka Kristina Nikolova dokumentaalfilm bulgaaria etenduskunstnikust Ivo Dimchevist “In hell with Ivo”, millele j\u00e4rgnes koos Dimcheviga elav vestlusring, mille koordineeris Karin Allik. Mind inspireeris Dimchevi elufilosoofia. Kui ta ei taha, et l\u00e4bi filmi loodaks temast kannataja kuvand, siis vaidleb ta re\u017eiss\u00f6\u00f6riga l\u00f5puni. Kui teda painab miski, millele lahendust ei leia, siis kirjutab ta laulu (“The Apology of Trump”1). Kui ta tahab teha inimeste kodudes kontserte karantiini ajal, siis kutsub iseennast tasuta k\u00fclla esinema. Ning kui ta hakkas huvituma inimestest endist, harrastas ta nendega intervjuude tegemist k\u00fcsimuste “in hell with Jesus or in heaven with Trump?” laadis. Kuna Dimchev reisib artistina niiv\u00f5rd tihti, k\u00fcsiti talt, mis kohta ta oma koduks peab. Ta vastas, et tal ei ole ega saagi olla kodu.<\/p>\n

Milo Rau “La lettre” Autor\/allikas: Gabriela J\u00e4rvet<\/p>\n

Haav, kajakas, tehisaru, prantsuse keel, Jeanne d’Arc, \u00fcmberkehastus, napp, “Spiegel im Spiegel”, rollijaotus, Jacques Brel, kohalolu, telefonik\u00f5ne. (Milo Rau “La lettre”)<\/p>\n

Maike Lond ja Lukas Jansen (“Three Ballads, a Story and My Mother’s Estate”) jagasid oma m\u00f5ttes\u00e4hvatusi argip\u00e4evast. Jansen pidas monoloogi (vaheseinata) sellest, miks talle ei meeldi teater. Ta heitis teatrirahvale ette, et k\u00f5ik on samasugused \u2013 r\u00e4\u00e4givad ainult asjadest, mis neid ennast huvitavad. See tekitas publikus nii m\u00f5nekski ajaks s\u00e4rinat. Nad olid oma olemises mugavad ja haarasid publiku enda ruumi.<\/p>\n

II Lavale! Sinust saab kandev k\u00f5rvalosat\u00e4itja!<\/p>\n

Julia Masli improvisatsioonilise lavastuse “Ha ha ha ha ha ha ha” muutis koomiliseks see, kui ootamatult p\u00f6\u00f6rdus kogu fookus publikule, nende probleemidele. Kolm korda korraldati \u00fche esirea k\u00fclalise v\u00e4ljaviskamist, sest kui Masli oli temalt probleemi k\u00fcsinud, vastas ta, et tal ei ole \u00fchtegi.<\/p>\n

Julia Masli “Ha ha ha ha ha ha ha” Autor\/allikas: Gabriela J\u00e4rvet<\/p>\n

Etendusele l\u00f5id struktuuri kordused ning publiku mured. N\u00e4iteks seati inimene voodisse puhkama (sest ta oli v\u00e4sinud), noor naine pandi k\u00f5iki etenduse jooksul nimetatud probleeme \u00fcles kirjutama (sest tal ei olnud t\u00f6\u00f6d) ja paar meest puust tooli kokku klopsima (sest \u00fcks inimene j\u00e4i toolita), mis etenduse alguses oli Masli poolt pilbasteks l\u00f6\u00f6dud. Pikalt ei usutud, et seda peab p\u00e4riselt laval kell 22 k\u00f5igi ees tegema hakkama (veidi jabur?), aga kuna Masli ignoreeris neid \u00fcpris konkreetselt ja mingitki vihjet ei andnud, siis alla anda ja lavalt lahkuda polnud variant. See m\u00f5jus tohutult koomilisena, sest puhtsiirast kohmetust ja ebalust ei saaks enam paremini v\u00e4lja m\u00e4ngida. Kui etenduse teises pooles k\u00f5ige vaiksemal hetkel haamriga klopsimist kuuldus, purskasid k\u00f5ik naerma. Paari lisandusega sai tool valmis ning mehed veetsid selle juures uhkelt aega etenduse l\u00f5puni.<\/p>\n

Masli arendas looliini m\u00f5ne probleemi “suuremaks ajamisega”. N\u00e4iteks \u00fcks publiku liige kurtis, et maasikad on liiga kallid. Probleem lahenes teise vaataja abil, kes saatis talle viie-eurose. Masli ajas probleemi \u00fclemaailmse majanduskriisini. Kui ta k\u00fcsis, kes selles s\u00fc\u00fcdi on, vastati, et inimesed. Probleemi lahendamiseks valis ta ohvri, kes on \u00fcksi inimkonna kurjuse eest vastutav ja saatis ta laval oleva du\u0161i alla puhastuma.<\/p>\n

Courtney May Robertson “Hunter \u2013 off record” Autor\/allikas: Gabriela J\u00e4rvet<\/p>\n

Robertson s\u00fc\u00fctas laest rippuva l\u00fchtri k\u00fcljes olevad k\u00fc\u00fcnlad p\u00f5lema. N\u00f6\u00f6riga t\u00f5mmates p\u00f6\u00f6rdusid k\u00fc\u00fcnlad allapoole, aga t\u00e4pselt nii, et leek saaks edasi p\u00f5leda. J\u00e4lgisin Robertsoni keha, sest j\u00e4rsku hakkasid mustad laigud ta ihule tekkima. Ma ei saanud aru, kuidas see v\u00f5imalik on. Peale silmapilgutust oli ilmunud uus laik. Tundus nagu nendest oleks hakanud uus muster kooruma. M\u00f5te r\u00e4ndas. Kas on v\u00f5imalik t\u00e4toveeringut niimoodi naha alt paljastada? Viimaks sain aru, et tekkep\u00f5hjuseks oli \u00fclevalt tilkuv must vaha, mis mustreid joonistas. Selle saatel kumas kaugel pro\u017eektori tunneli l\u00f5pus olev valgus toimuvale peale. Ta oleks oma ebamaisuses olnud justkui ainuke olend, kes v\u00f5tab k\u00f5igi valu enda kanda. (Courtney May Robertson “Hunter \u2013 off record”)<\/p>\n

Festivali programmist leidis veel Liis Varese ja Taavet Janseni poolt loodud virtuaalreaalse maailma. “Ma olen pannud segast” toimus Ukuaru keskuses, kus l\u00e4bi prillide olid n\u00e4htavad uued kogumid \u2013 pilvefondilised s\u00f5nad. Tekkinud keskkonda nimetavad kunstnikud ise segareaalsuseks. Alguses olid s\u00f5nad laotatud ruumi nagu skulptuurid. Hiljem saime aru, et meil on v\u00f5ime oma k\u00e4tega neid s\u00f5nu hoida, suurendada ja v\u00e4hendada ning ruumis \u00fcmber paigutada.<\/p>\n

Liis Varese ja Taavet Janseni “Ma olen pannud segast” Autor\/allikas: Kalev Lilleorg<\/p>\n

\u00dchel hetkel hakkasid s\u00f5nad ruumi nurgast liikuma saalist v\u00e4lja, suunduma akendest linna peale:<\/p>\n

ise – festival – a – fundamentalist – segadus – ja – ilu – armastus – s\u00f5da<\/p>\n

Seal s\u00f5nade keskel oli puhas ja kerge tunne. \u00d5lgadelt v\u00f5etud m\u00f5tete koorem kuvati praktiliseks ja n\u00e4htavaks. Istusin ja s\u00f5nad jooksist must l\u00e4bi, neid puudutades j\u00e4id nad k\u00e4tte alles. S\u00f5nad hakkasid \u00e4hmastuma ja pidi tabama hetke, enne, kui nad kaovad. \u00dche grupi teekonna l\u00f5puks oli ruumi tekkinud uus s\u00f5nade pilv ning see sai j\u00e4rgmise grupi l\u00e4htepunktiks.<\/p>\n

III “Here and now”2<\/p>\n

Kunstiline juht Priit Raud s\u00f5nastas, et Baltoscandal v\u00f5iks olla v\u00f5imalus uute etenduskunsti vormidega tutvumiseks.3 Need vormid toimivad ainult siin ja praegu koos just selle seltskonnaga. Kust algab teater, kui kultuurikeskuse saalis pole \u00fchtegi etendajat ja on vaid publik etten\u00e4htud ajal etten\u00e4htud kohas koos kastiga?<\/p>\n

Treplev: “Vaja on uusi vorme. Uusi vorme on vaja!”4<\/p>\n

Ontroerend Goed “Handle With Care” Autor\/allikas: Gabriela J\u00e4rvet<\/p>\n

Kollektiiv Ontroerend Goed saatis Eestisse kolm suurt kasti (kolmeks etenduskorraks) ning etenduse pealkirja “Handle With Care”. Saali minnes oli igal toolil silt, et etendus algab pihta siis, kui k\u00f5ik on selle l\u00e4bi lugenud ja keegi l\u00e4heb lavale ning avab kasti. Saali uksed pandi kinni. Ruum oli t\u00e4is ootus\u00e4revust. Olin saalis, kui see toimus esimest korda ning v\u00f5ib-olla kaldusime veidi test-publiku kategooriasse. Meie korral tundus, et jagunes v\u00e4ga selgelt, kes on vaataja ja vaadeldav. Iga sosin ja pomin, mis kuskilt saali otsast kajas, oli osa dramaturgiast. L\u00f5puks ongi iga etendus v\u00e4ga erinev vastavalt sellele, kuidas publik antud korraldustele reageerib ning tegutseb.<\/p>\n

“Coin Operated” Autor\/allikas: Gabriela J\u00e4rvet<\/p>\n

\u00dckssarvik, j\u00e4\u00e4tis, hoverboard, erootika, kuld, Vana-Kreeka, v\u00e4ljapeetus, m\u00fcndi k\u00f5lin, valge huulepulk, veip, selfie stick, poos, flamenko. (Jonas Lopes ja Lander Patrick “Coin Operated”)<\/p>\n

Aga kui vaadata hoopis midagi, kus lausuti, et siin pole enam midagi uut? Et see rekvisiit, see tsitaat, see video on publikule, Sulle, juba tuttav? Niiviisi toimus Mart Kangro “Meedium”. Ja selles polnud midagi kulunut v\u00f5i hallitama minevat. Paraku tahe olla originaalne, \u00f6elda midagi uut v\u00f5ib ka endki pahatahtlikult kannustada (stiilis “miks \u00f6elda, kui see on juba \u00f6eldud”). Riste Sofie K\u00e4\u00e4r \u00fctles selle kohta v\u00e4ga julgustavalt, kuidas tema n\u00e4eb just t\u00f5ukava j\u00f5una, et k\u00f5ik on nagunii tehtud. K\u00e4\u00e4r: “Ei olegi kohustust \u00f6elda midagi uut. K\u00f5ik asjad on \u00f6eldud.”5<\/p>\n

“Dear Laila” Autor\/allikas: Gabriela Jr\u00e4vet<\/p>\n

“Alati, kui pere kokku kogunes, t\u00e4itis mu vanaema Um Mohammed kausi soolaga ja puistas seda \u00fcle meie peade, et meist kurja eemal hoida.” Iga vaataja sai v\u00f5tta soolatopsist kaasa nii suure portsjoni, kui soov oli. (“Dear Laila”)<\/p>\n

IV<\/p>\n

Paljud etendused olid ainukordsed oma vormi ja improvisatsioonilisuse t\u00f5ttu. Teisel vaatamiskorral oleks saanud t\u00e4iesti uue elamuse. Samuti m\u00f5jutas kohavalik saalis seda, mis silma paistis, n\u00e4iteks kas Maike Lond haaras sind oma tekikoopasse v\u00f5i mitte? Oma kastme festivalist l\u00f5i ka see, milliseid etenduste kombinatsioone millises j\u00e4rjekorras vaatama mindi. Sattusin juhuslikult kolm korda Kinomaja proovisaali, kus oli Martin Messieri installatsioon “Sewing Machine Orchestra”. Nende k\u00e4ikude vahepeal olin inimesena palju uut kogenud. Ruumist sai sinna naastes nagu v\u00e4ike ajakapsel. Seal oli k\u00f5ik endist viisi, oma r\u00fctmis ning programmeerituses.<\/p>\n

Baltoscandalilt j\u00e4\u00e4b meelde ka festivalibussi \u00fclerahvastatus (ait\u00e4h, bussijuht T\u00f5nu!) ning paduvihm n\u00e4dalavahetusel, kui teatri terrassil sai telkide all saju eest varjul olla ja paar turakat teha.<\/p>\n

T\u00fchjad purgid \u00f5llelaudadel, aprikoosid, n\u00f6\u00f6rvalgustid, m\u00fcrasummutus. (M\u00f6\u00f6dak\u00f5ndija: “Su pilk v\u00f5tab kogu Eesti ilma kokku.”)<\/p>\n

Viimase p\u00e4eva l\u00f5pus l\u00e4ksin emaga Maximasse. Inimestest t\u00fchjade poelettide vahel k\u00f5ndimine tekitas filmiliku ja teatraalse tunde. P\u00e4rast 17 erinevat kogemust oli mu meeleseisund valmis selleks, et kohe h\u00fcppavad p\u00f5nevad tegelased lettide tagant v\u00e4lja ning algab j\u00e4rgmine etendus.<\/p>\n

1 Ivo Dimchev. “The apology of Trump”. 2025. https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=sb0UqyeRxZ0<\/a><\/p>\n

2 Kaardil olev kiri, mis oli osa “Handle with care” stsenograafiast<\/p>\n

3 Priit Raud: 90-ndatel oli ainu\u00fcksi katsetamine skandaalne. ERR, 10.05.2026. Allikas: “OP”, intervjueeris Owe Petersell. https:\/\/kultuur.err.ee\/1610019532\/priit-raud-90-ndatel-oli-ainuuksi-katsetamine-skandaalne<\/a><\/p>\n

4 Anton T\u0161ehhovi “Kajakas”. Eesti Teatri Agentuur. T\u00f5lkija Paul-Eerik Rummo. lk 7.<\/p>\n

5 \u00d6\u00f6\u00fclikool. Riste Sofie K\u00e4\u00e4r ja Valdur Mikita – Valesti tegemisest. 11.01.2026 https:\/\/vikerraadio.err.ee\/1609896749\/ooulikool-riste-sofie-kaar-ja-valdur-mikita-valesti-tegemisest<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kes olid kohal? Sildistame! -Rakvere Teater-Von Krahli omad-Endlast m\u00f5ned-Viljandi ja lavaka tudengid-Teatriteadlased-Tartu \u00dclikool-Teatrikriitikud\/teatrivaatlejad\/teatris\u00f5brad (valik on teie)-Kanuti Gildi seltskond-V\u00e4lismaalt…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":234981,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[44454,37,33,35,173,34,36,140,93711],"class_list":["post-234980","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-baltoscandal","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus","tag-ronja-talunik"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116969579011588491","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/234980","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=234980"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/234980\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/234981"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=234980"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=234980"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=234980"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}