{"id":23512,"date":"2025-10-20T09:47:11","date_gmt":"2025-10-20T09:47:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/23512\/"},"modified":"2025-10-20T09:47:11","modified_gmt":"2025-10-20T09:47:11","slug":"konkurents-euroopa-teadusraha-nimel-on-uha-tulisem-teaduselu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/23512\/","title":{"rendered":"Konkurents Euroopa teadusraha nimel on \u00fcha tulisem | Teaduselu"},"content":{"rendered":"<p>T\u00e4navu laekus Euroopa teadusn\u00f5ukogu grantidele rohkem taotlusi kui kunagi varem. Teadlased ise t\u00f5devad, et konkurents rahastuse ja \u00fcle\u00fcldse karj\u00e4\u00e4ri s\u00e4ilitamise nimel on muutunud tuntavalt tugevamaks.<\/p>\n<p>Euroopa teadusn\u00f5ukogu grandi p\u00e4lvib \u00fcha v\u00e4iksem hulk taotlejaid \u2013 olenevalt grandi t\u00fc\u00fcbist on kukkunud see m\u00f5nel juhul lausa alla k\u00fcmne protsendi. Muutus on tingitud sellest, et \u00fcle Euroopa kirjutavad teadlased oluliselt rohkem taotlusi, kui on n\u00f5ukogul nende toetamiseks raha. Ajakirja Nature kogutud andmed osutavad, et teadlased \u2013 eriti alustavad uurijad \u2013 peavad oma karj\u00e4\u00e4ri edendamiseks seet\u00f5ttu \u00fcha enam \u00fcksteisega konkureerima, vahendab <a href=\"https:\/\/www.nature.com\/articles\/d41586-025-03119-z\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Nature News<\/a>.<\/p>\n<p>Laialt levinud mure<\/p>\n<p>Septembris andis Euroopa Komisjon teada, et Euroopa Liidu teadus- ja arendusraamistiku programmi laekus t\u00e4navu rohkem taotlusi kui kunagi varem selle 40 aasta pikkuse ajaloo jooksul. Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsiooni (EMBO) programmijuhi Karin Dumstrei s\u00f5nul laekus ka EMBO-le j\u00e4reldoktorantuuri toetuse taotlusi t\u00e4navu rekordiliselt palju.\u00a0<\/p>\n<p>Niisamuti \u00fcletas t\u00e4navu Marie Sk\u0142odowska-Curie Actions (MSCA) j\u00e4reldoktorite programmi taotluste arv 17\u00a0000 piiri. Eelmise aastaga v\u00f5rreldes t\u00e4hendab see 65-protsendist taotluste hulga kasvu. MSCA meetme eelarve on 404,3 miljonit eurot ja sellega plaanitakse toetada umbes 1650 projekti. Kui mullu \u00f5nnestus toetust saada 17 protsendil taotlejatest, siis 2025. aastal kukub see n\u00e4itaja eeldatavasti alla k\u00fcmne protsendi.<\/p>\n<p>Sarnane taotluste tulv tabas ka Euroopa teadusn\u00f5ukogu (ERC) ehk Euroopa olulisimat alusuuringuid rahastavat keskust. N\u00e4iteks laekus ERC alustava teadlase grandi meetmele mullusega v\u00f5rreldes 13 protsenti enam taotlusi. Meede on m\u00f5eldud uurijatele, kelle karj\u00e4\u00e4r on peale doktorikraadi omandamist kestnud kaks kuni seitse aastat. Kui mullu said meetmest rahastuse 14 protsenti esitatud taotlustest, siis t\u00e4navu on toetust loota vaid 12 protsendil.<\/p>\n<p>Konkurents on \u00fcha tihedam ka ERC edasij\u00f5udnud teadlase grandi kategoorias, mis on m\u00f5eldud viimase k\u00fcmne aasta jooksul v\u00e4ljapaistvaid teadustulemusi saavutanud teadlasele. Meetmele esitati taotlusi 2024. ja 2023. aastal vastavalt 31 ja 82 protsenti varasemast rohkem. Kui aga eelmisel aastal saatis edu 11 protsenti soovijaid, siis t\u00e4navu on rahastust oodata kaheksal protsendil ehk 276 projektil.<\/p>\n<p>Euroopa teadusn\u00f5ukogu juhi Maria Leptini s\u00f5nul on nii suur n\u00f5udlus ERC grantide j\u00e4rgi \u00e4\u00e4rmiselt r\u00f5\u00f5mustav. See n\u00e4itab tema s\u00f5nul, et inimestel on alus- ehk eesliiniteaduseks ideid ning alusteaduse j\u00e4rele on suur soov ja n\u00f5udlus. M\u00fcndi teise k\u00fcljena pole n\u00f5ukogul aga samav\u00f5rd palju raha. See toob kaasa taotluste v\u00e4iksema edukuse m\u00e4\u00e4ra, mis omakorda n\u00f6rritab Leptini s\u00f5nul teadlaskonda.<\/p>\n<p>K\u00f5ige eelneva tulemusel peavad paljud teadlased v\u00f5itlema, et \u00fcha konkurentsitihedamas akadeemilises s\u00fcsteemis ellu j\u00e4\u00e4da. Ise samuti t\u00e4navu grante taotlenud University College Londoni kognitiivse neuroteadlase Christina Carlisi s\u00f5nul v\u00f5ib teadlane n\u00e4ha vaeva kui palju tahes, aga l\u00f5puks taandub k\u00f5ik ikkagi matemaatikale ja \u00f5nnele. Grandiedu on tema s\u00f5nul paljuski teadlaste eneste kontrolli alt v\u00e4ljas ja see v\u00f5ib hakata motivatsiooni p\u00e4rssima.<\/p>\n<p>V\u00e4henev edukuse m\u00e4\u00e4r<\/p>\n<p>\u00dcha kasvava taotluste tulvaga on Euroopas kimpus ka riigisisesed teadust rahastavad institutsioonid. Saksa teadusfond (DFG) vastas n\u00e4iteks Nature&#8217;i p\u00e4ringu peale, et t\u00e4navu jaanuarist augustini laekus neile viiendiku v\u00f5rra enam alustava teadlase granditaotlusi kui 2024. aastal samal ajal.<\/p>\n<p>Saksamaa teinegi suur teaduse rahastaja Alexander von Humboldti fond on t\u00e4navu saanud juba v\u00e4hemalt 20 protsenti rohkem j\u00e4reldoktoritoetuse taotlusi v\u00f5rreldes mulluse sama ajavahemikuga. Kasv tuleb eesk\u00e4tt Indiast ja Hiinast, aga ka USA-st saabunud taotluste arvelt.<\/p>\n<p>\u00dchendkuningriigi keskne teaduse rahastaja ehk \u00dcK teadus- ja innovatsioonifond (UKRI) saab t\u00e4navu avaldatud raporti j\u00e4rgi n\u00fc\u00fcd pea kaks korda enam granditaotlusi kui aastatel 2017\u201318. K\u00fcll aga on sama aja jooksul v\u00e4henenud taotluse edukuse m\u00e4\u00e4r pea poole v\u00f5rra: kui aastatel 2017 ja 2018 saatis edu 36 protsenti, siis 2024. ja 2025. aastal 19 protsenti taotlusi, mis on k\u00fcmnendi halvim tulemus. Samuti n\u00e4htub UKRI meditsiiniteaduse n\u00f5ukogu andmetest, et alates 2020. aastast pole kahes nende grandiprogrammis olnud taotlusi kunagi nii palju kui t\u00e4navu.<\/p>\n<p>Rootsi teadusn\u00f5ukogu \u00fctles Nature&#8217;ile, et nemadki on viimase kolme aasta jooksul t\u00e4heldanud granditaotluste hulga m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset kasvu. Norra teadusn\u00f5ukogu samas suuri muutusi m\u00e4rganud pole.<\/p>\n<p>Euroopa konkurents<\/p>\n<p>Teadlaste ja ametnike s\u00f5nul on veel vara \u00f6elda, mis t\u00e4pselt taotluste hulga nii suureks ajab. \u00dcks p\u00f5hjus v\u00f5ib olla, et USA teadusrahastuse k\u00e4rped ja poliitilised t\u00f5mbetuuled suunavad \u00fchendriikide teadlasi Euroopast t\u00f6\u00f6d otsima. Samuti v\u00f5ib olla, et USA-s karj\u00e4\u00e4ri \u00fcles ehitanud Euroopa teadlased otsivad v\u00f5imalusi koju naasta.<\/p>\n<p>MSCA programmi andmed n\u00e4itavad, et enamik ehk 15\u00a0820 taotlust 17\u00a0058-st p\u00e4rineb Euroopa Liidust ja sellega seotud riikidest, sh 21 protsendil juhtudest \u00dchendkuningriigist. \u00dclej\u00e4\u00e4nud 1238 taotlust saadeti 48 muust riigist, mis pole Euroopa Liidu Horisondi programmiga seotud. Neist p\u00e4rinesid umbes pooled USA teadlastelt.<\/p>\n<p>Surve teadusrahastusele<\/p>\n<p>Mida <a href=\"https:\/\/link.springer.com\/article\/10.1007\/s11948-024-00465-5\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">tihedamaks<\/a> muutub teadusrahastuse konkurents, seda v\u00e4hem p\u00fc\u00fcavad teadlased oma grantide toel teadust edasi arendada. Pigem n\u00e4evad nad sel juhul grandis lihtsalt teadlaskarj\u00e4\u00e4ri j\u00e4tkamise p\u00e4\u00e4ster\u00f5ngast. Teadlased on muutunud nii riiklikust, piirkondlikust kui ka rahvusvahelisest lisarahastusest s\u00f5ltuvaks: v\u00e4line raha <a href=\"https:\/\/www.nature.com\/articles\/d41586-024-03079-w\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">v\u00f5imaldab<\/a> neil laboreid \u00fclal pidada ja \u00fcle\u00fcldse t\u00f6\u00f6koht s\u00e4ilitada.\u00a0<\/p>\n<p>Christina Carlisi s\u00f5nul on \u00fclikoolide rahastus \u00fcha suurema surve all. Ilma lisarahastuseta peab teadlane aga toime tulema ainult palgaga. Adam Mickiewiczi \u00dclikooli akadeemilise karj\u00e4\u00e4ri uurija Marek Kwieki s\u00f5nul v\u00f5imaldaks instiutsioonilise baasrahastuse taastamine teha teadlastel j\u00e4tkusuutlikumalt pikemaid uuringuid.\u00a0<\/p>\n<p>Omaette murekoht on seegi, et osa taotlejaid ei sobi \u00fchtegi granditaotlustes ette n\u00e4htud kategooriasse: nende karj\u00e4\u00e4r on olnud kas liiga pikk v\u00f5i l\u00fchike. Carlisi pakub, et rahastajad v\u00f5iksid oma meetmete kandidatuuritingimused \u00fcle vaadata v\u00f5i luua eraldi sihtmeetmed selliste teadlaste toetamiseks.<\/p>\n<p>Euroopa Komisjon on v\u00e4lja pakkunud, et suunab j\u00e4rgmisel 2028. aastal algaval rahastusts\u00fcklil uuringutoetuste programmidesse praegusest pea kaks korda enam raha. Maria Leptini s\u00f5nul oleks see murekohaga tegelemisel tervitatav samm. Kui komisjoni ettepanek heaks kiidetakse, on ERC ja MSCA programmidele edaspidi ette n\u00e4htud 44 miljardit eurot.\u00a0<\/p>\n<p>Muudatuse \u00fcksikasjad peavad Leptini s\u00f5nul veel selguma. Samuti pole ERC grantide rahastust alates meetme loomisest 2007. aastal kordagi inflatsiooni arvestades \u00fcle vaadatud. Teadlased ise aga m\u00e4rgivad, et isegi suurema eelarve juures oleks vajalik l\u00e4bi arutada, kuidas v\u00e4hendada taotlemisega seotud kulusid ja jaotada ressursse parimal v\u00f5imalikul moel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00e4navu laekus Euroopa teadusn\u00f5ukogu grantidele rohkem taotlusi kui kunagi varem. Teadlased ise t\u00f5devad, et konkurents rahastuse ja \u00fcle\u00fcldse&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":23513,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,13231,13229,34,36,2337,4925,13230,13232,13233,4923,13228,13227,13226],"class_list":{"0":"post-23512","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-erc-grandid","14":"tag-erc-grant","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-euroopa-komisjon","18":"tag-konkurents","19":"tag-maria-leptin","20":"tag-marie-curie","21":"tag-msca","22":"tag-teadlased","23":"tag-teadlaskarjaar","24":"tag-teadusraha","25":"tag-teadusrahastus"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/23512","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=23512"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/23512\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/23513"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=23512"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=23512"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=23512"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}