Juuli keskel saatis justiits- ja digiministeerium koosk\u00f5lastusringile tubakaseaduse muudatused, mis paberil kaitsevad noori ja rahvatervist.<\/p>\n
Nikotiinipatjadele tahetakse seada nikotiinisisalduse piiriks 4 mg nikotiini \u00fche grammi toote kohta ja lubatuks j\u00e4\u00e4b ainult tubaka v\u00f5i mentooli maitse. E-vedelike lubatud maitseained pannakse kinnisesse nimekirja ning kaugm\u00fc\u00fck keelataks t\u00e4ielikult ja esimest korda muutuks karistatavaks ka tellija ehk tavaline tarbija, trahv kuni 2400 eurot.<\/p>\n
K\u00f5lab otsustavalt. H\u00e4da on selles, et oleme sellesama katse Eestis juba korra \u00e4ra teinud ja tulemused on maksu- ja tolliameti tabelites k\u00f5igile lugemiseks \u00fcleval.<\/p>\n
Alustame n\u00e4itajast, mille eeln\u00f5u seletuskiri ise v\u00e4lja toob: praegu m\u00fc\u00fcakse Eestis nikotiinipatju, milles on nikotiini kuni 50 mg grammi kohta. Uus piir on sellest 12,5 korda madalam ehk siis suur osa praegusest valikust muutub ebaseaduslikuks. Aga tarbija vajadus ei kao seadusega kuhugi. Inimene, kes t\u00e4na kasutab k\u00f5rgema nikotiinisisaldusega padjakest, ei hakka homme kasutama 12,5 korda n\u00f5rgemat, ta otsib \u00fcles koha, kust vana toodet edasi saab. Ja see koht on olemas.<\/p>\n
Reaalne olukord on juba varasemast h\u00e4sti teada. 2019. aastal keelati Eestis maitsetega e-vedelikud ja nende m\u00fc\u00fck e-poes. Mis me tulemuseks saime? Edasim\u00fc\u00fcjate hinnangul 60-protsendilise salaturu (riigi enda ametlikku hinnangut polegi).<\/p>\n
Aastatel 2019\u20132020 laekus e-vedelike aktsiisi riigikassasse umbes miljon eurot aastas. 2023. aastal, kui aktsiis p\u00e4rast l\u00fchikest pausi taastus ja mentoolimaitsega e-vedelikud tagasi m\u00fc\u00fcki lubati, laekus 5,8 miljonit eurot. Maksum\u00e4\u00e4r oli sama ja toode oli sama, erinevus oli selles, kui suurt osa turust riik \u00fcldse n\u00e4gi. Ehk siis l\u00f5viosa turust elas aastaid seal, kuhu sotsiaalministeeriumi ja maksuameti pilk ei ulatu.<\/p>\n
V\u00e4lismaal on sama katse tehtud veel p\u00f5hjalikumalt. Holland keelas maitsed 2024. aastal ja v\u00e4rske raporti j\u00e4rgi on noorte veipimine p\u00e4rast keeldu kahekordistunud ning kohalikust poest ostab e-sigarette vaid kolmandik kasutajatest. Kanadas kasvatasid e-sigarettide maitsepiirangud teadlaste hinnangul tavasigarettide m\u00fc\u00fcki 9,6 protsenti. Ka NNA Suitsuvaba Eesti tehtud kasutajate uuringus 2021. aastal tunnistas seitse protsenti endistest e-sigareti kasutajatest, et maitsekeelu j\u00e4rel hakkasid nad uuesti tavasigarette suitsetama.<\/p>\n
K\u00f5ige huvitavam on, et eeln\u00f5u koostajad teavad seda k\u00f5ike ise, seletuskirjas viidatakse ausalt Hollandi andmetele, mille j\u00e4rgi noorte seas kasutus p\u00e4rast keeldu ei v\u00e4henenud, vaid suurenes. Tsiteeritakse t\u00f5endit omaenda plaani l\u00e4bikukkumise kohta ja minnakse ikkagi edasi.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd ohutusest, sest see on selle loo k\u00f5ige kurvem osa. Legaalses poes m\u00fc\u00fcdav toode on l\u00e4binud laborikontrolli, milles tehakse kindlaks e-vedeliku ja selle kuumutamisel tekkiva auru ohutus tarbijale. Tegemist ei ole suvalise kontrolliga, vaid see tuleb l\u00e4bi viia Euroopa Liidu akrediteeringuga laboris. Selliseid laboreid on EL-is v\u00e4he ning Eestis taoline \u00fcldsegi puudub.<\/p>\n
Samuti kontrollitakse nikotiini sisaldust ning pakendil on kogu koostis kirjas. Salaturul m\u00fc\u00fcdavate toodete osas ei saa keegi kindel olla. N\u00e4iteks m\u00f6\u00f6dunud aastal konfiskeeriti Br\u00fcsselis \u00fcle 12 000 e-sigareti, millest osa sisaldas nikotiini 2,5 korda \u00fcle lubatu piiri, Inglismaal leiti koolinoortelt konfiskeeritud salatoodetest pliid ja niklit kordades \u00fcle lubatud normi.<\/p>\n
“Juba praegu kehtivate keeldude juures on 33 protsenti Eesti \u00f5pilastest proovinud e-sigaretti 13-aastaselt v\u00f5i nooremana.”<\/p>\n
Eestis vastas 2018. aasta katses esimene Facebooki salam\u00fc\u00fcja nelja minutiga, veerand tunniga kogunes 13 pakkujat ja \u00fcks neist m\u00fc\u00fcs vedelikku kangusega 100 mg\/ml, viis korda \u00fcle legaalse piiri. Ja mis k\u00f5ige olulisem meeles pidada, salaturul ei k\u00fcsi keegi dokumenti. Juba praegu kehtivate keeldude juures on 33 protsenti Eesti \u00f5pilastest proovinud e-sigaretti 13-aastaselt v\u00f5i nooremana. Keeld ei v\u00f5ta noortelt toodet \u00e4ra, keeld v\u00f5tab m\u00fc\u00fcjalt vanusekontrolli \u00e4ra.<\/p>\n
Kaugm\u00fc\u00fcgi keeldu p\u00f5hjendab seletuskiri sellega, et kolmandatest riikidest tuleb kontrollimatu koostisega kaupa. Probleem on \u00f5ige, aga lahendus omap\u00e4rane: karistame Eesti tarbijat kuni 2400 euroga. Diilerit selline trahv ei morjenda, tema kliendibaas nende muudatustega hoopis kasvab. N\u00fc\u00fcd p\u00f6\u00f6rduvad tema poole ka need inimesed, kes tellisid endale sobivaid e-sigarette teistest Euroopa Liidu riikidest, kus need on t\u00e4iesti legaalsed ja vastavalt ka laboris kontrollitud.<\/p>\n
Kuna palju on r\u00e4\u00e4gitud riigieelarvest, siis vaatame ka rahalist poolt. Mullu laekus tubakaaktsiisi 260 miljonit eurot, sellest v\u00e4hem kahjulikelt toodetelt \u2013 nikotiinipatjadelt, e-vedelikelt ja kuumutatavalt tubakalt \u2013 kokku \u00fcle 21 miljoni. Kui padjakeste ja maitsetega toodete m\u00fc\u00fck salaturule kolib, siis viiakse aktsiis ja k\u00e4ibemaks edaspidi salam\u00fc\u00fcja taskusse.<\/p>\n
Belgia, mis oma tubakapoliitika samuti keeldude ja hinnat\u00f5usude peale ehitas, j\u00e4\u00e4b aastas ilma \u00fcle kolme miljardi euro suurusest maksutulust. Sealse tubakatootjate liidu viimase m\u00f5\u00f5tmise j\u00e4rgi on 44 protsenti suitsetatud sigarettidest maksuvabad ehk p\u00e4rit salaturult. Miks on vaja meil teha riigina kingitus salaturule ja laekumata maksutulude t\u00f5ttu hakata tegema uusi k\u00e4rpeid?<\/p>\n
L\u00f5petuseks ka kahjude v\u00e4hendamisest. Rootsis suitsetab sealse uuringukeskuse CAN andmetel iga p\u00e4ev 3,7 protsenti inimestest, Eestis Tervise Arengu Instituudi andmetel 13,2 protsenti. Rootsi j\u00f5udis sinna suuresti just nende toodete abil, mida meie eeln\u00f5u praegu sisuliselt keelab.<\/p>\n
Suurbritannia terviseameti hinnangul on e-sigaret v\u00e4hemalt 95 protsenti v\u00e4hem kahjulik kui tavasigaret ning USA toidu- ja ravimiamet andis t\u00e4navu juunis j\u00e4rgmistele nikotiinipatjadele ametliku v\u00e4hendatud riskiga toote staatuse ehk need toetavad suitsetamisest loobumist ja panustavad seega rahvatervise kaitsesse. Ehk siis samal ajal, kui maailma m\u00f5jukaimad ravimiametid tunnistavad need tooted suitsetajale ohutumaks alternatiiviks, teeb Eesti need k\u00e4ttesaamatuks, t\u00e4psemalt legaalselt k\u00e4ttesaamatuks. Salaturul j\u00e4\u00e4vad nad j\u00e4tkuvalt k\u00e4ttesaadavaks.<\/p>\n
Eeln\u00f5u kohta arvamuse avaldamiseks anti huvigruppidele seitse t\u00f6\u00f6p\u00e4eva. Ju vist kardeti, et pikema ajaga ei j\u00f5ua keegi arve \u00fcle lugeda. Loeme ikkagi.<\/p>\n
Mis me selle eeln\u00f5uga siis saame? Suurema salaturu, kontrollimata tooted ja riigieelarvest kaduvad miljonid eurod. Osa alternatiivse toote kasutajatest naasevad tavasigarettide suitsetamise juurde. Ja noorte hulgas kasvab samuti salaturult p\u00e4rinevate toodete kasutamine, mida lubab ka eeln\u00f5u seletuskiri. J\u00e4\u00e4b arusaamatuks, miks sellist kingitust tahetakse salaturule teha. Selle asemel tahaks n\u00e4ha ettepanekuid, kuidas tuua inimesed salaturult \u00e4ra.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Juuli keskel saatis justiits- ja digiministeerium koosk\u00f5lastusringile tubakaseaduse muudatused, mis paberil kaitsevad noori ja rahvatervist. Nikotiinipatjadele tahetakse seada…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":235483,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,18361,37,33,35,34,36,31,32,21,93851,28,29,19,51627,25,1016,14655,93850,93557,1217,23,24,34322,34071,22,20,30],"class_list":["post-235482","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-e-sigaret","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-ingmar-kurg","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-nikotiinitooted","tag-populaarseimad-lood","tag-riigieelarve","tag-salakaubandus","tag-salaturg","tag-sigaretid","tag-soltuvus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tubakaseadus","tag-tubakatooted","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116973770233572925","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/235482","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=235482"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/235482\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/235483"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=235482"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=235482"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=235482"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}