Kuigi Anna Haava, Miina H\u00e4rma ja Aino Tamm kuuluvad Eesti kultuuriloo t\u00e4htkujudesse, on neid seni k\u00e4sitletud peamiselt eraldi. \u00abH\u00f5be\u00bb toob nad esimest korda kokku \u00fcheks lavalooks, milles p\u00f5imuvad ajaloolised s\u00fcndmused, loomingulised otsingud, s\u00f5prus, konfliktid ja vastastikune toetus. N\u00e4idendi tegevus ulatub Peterburi-aastatest Eesti Vabariigi s\u00fcnni ja okupatsiooniajani.<\/p>\n
N\u00e4idendi autor Piret Jaaks \u00fctleb, et soovis v\u00e4ltida monumentaalset k\u00e4sitlust. \u00abMida rohkem nende eluk\u00e4iku uurisin ning nende teoseid lugesin ja kuulasin, seda selgemaks sai, et ma ei tahtnud kujutada meie rahvuslikku kultuuri millegi valmis ja pidulikuna. Tahtsin n\u00e4idata, kuidas see s\u00fcndis vaesuse, \u00fchiskondlike vapustuste, s\u00f5dade ja konfliktide kiuste, raske t\u00f6\u00f6 ja suure koost\u00f6\u00f6 tulemusena.\u00bb<\/p>\n
Jaaksi s\u00f5nul t\u00f5stab n\u00e4idend esile loova naise t\u00f6\u00f6 ja selle hinna. \u00abKui rahvusliku \u00e4rkamise lugudes on enamasti olnud t\u00e4helepanu keskmes mehed, siis H\u00e4rma, Haava ja Tamme kaudu saame k\u00fcsida: mis on naiste loomingulise t\u00f6\u00f6 hind? Tihti pole meie kultuuri saatuseks olnud kuld. Sageli on selleks h\u00f5be \u2013 tagasihoidlikum, kuid ehk p\u00fcsivamgi v\u00e4\u00e4rtus. H\u00f5be on metall, mis peegeldab k\u00f5ige kirkamalt valgust.\u00bb<\/p>\n
N\u00e4idendi idee s\u00fcndis Karmen Mai Karuse, Iris Viru ja Helo Kaplinski ettepanekul. Ajaloolistel allikatel p\u00f5hinev n\u00e4idendi toob lavale Elina P\u00e4hklim\u00e4gi. Kolme erakordse naise rollides astuvad \u00fcles Riina Maidre, Maria Annus (Rahvusteater Vanemuine) ja Juuli Lill (Rahvusooper Estonia). K\u00f5iki teisi rolle m\u00e4ngib Aarne Soro (Teater Ugala). Muusika on teinud Tobias Tammearu, valguskunstnik Priidu Adlas, produtsent on Karen Adler.<\/p>\n