Teadlased otsivad uusi v\u00f5imalusi, kuidas muuta teedeehitus keskkonnas\u00f5bralikumaks. Peamine k\u00fcsimus seisneb selles, kuidas asendada asfaldisegudes tavap\u00e4raselt kasutatavat bituumenit biop\u00f5histe materjalidega, n\u00e4iteks ligniiniga, mida saadakse puidut\u00f6\u00f6stuse j\u00e4\u00e4kidest.<\/p>\n
Tallinna Tehnika\u00fclikooli teedeehituse ja geodeesia uurimisr\u00fchma nooremprofessor Kristjan Lill selgitas, et bituumen on naftat\u00f6\u00f6stuse j\u00e4\u00e4kprodukt. “Kui me liigume keskkonnahoidlikkuse poole ja v\u00e4hendame nafta kasutamist, kaob \u00fchel hetkel ka bituumen. Seet\u00f5ttu tuleb otsida alternatiive juba praegu,” lausus ta.<\/p>\n
Bituumenit kasutatakse lisaks teedeehitusele ka katusekatetes ja h\u00fcdroisolatsioonis. Tegemist on vastupidava, ent fossiilse materjaliga.<\/p>\n
Projektijuht Karli Kontson selgitas, et teadlased on katsetanud bitumeeni asendajana mitmesuguseid asendusaineid, alates j\u00e4\u00e4tmeplastist kuni vana katusebituumenini. K\u00f5ige lootustandvamaks on osutunud ligniin, looduslik biopol\u00fcmeer, mis seob taimerakus tselluloosi ja hemitselluloosi \u00fcheks tervikuks ning annab puidule tugevuse ja vastupidavuse. “Ligniini funktsioon taimerakus on v\u00e4ga sarnane sellele, mida bituumen teeb asfaldisegus: see seob ja tugevdab materjali,” \u00fctles Kontson.<\/p>\n
Ligniini ei ole seni palju kasutatud, kuna selle eraldamine puidust on olnud kulukas. “Praegu, kui keskkonnam\u00f5ju on j\u00e4rjest olulisem ja ligniini tootmise maht suureneb, muutub see ka majanduslikult m\u00f5istlikumaks,” lisas Kristjan Lill. T\u00e4nap\u00e4eval tekib ligniini eelk\u00f5ige paberit\u00f6\u00f6stuses, kus see enamasti lihtsalt p\u00f5letatakse. Teadlaste eesm\u00e4rk on sellele leida suurema lisandv\u00e4\u00e4rtusega kasutus, sinna alla liigitub ka plaan kasutada seda teedeehituses.<\/p>\n
Katsetused Viimsis<\/p>\n
Tallinna Tehnika\u00fclikooli teadlased on ligniini kasutusv\u00f5imalusi uurinud juba \u00fcle nelja aasta. Esialgu tegid nad seda seda v\u00e4ikesemahulise magistrit\u00f6\u00f6 raames, kuid n\u00fc\u00fcdseks on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud mitmeid asfaldisegusid, kus osa bituumenist on asendatud ligniiniga.<\/p>\n
Hiljuti laotati Viimsi valda katsel\u00f5ik, kus kasutati asfaldisegus suures mahus ligniini. “Selle projekti eesm\u00e4rk oli saavutada s\u00fcsinikuneutraalsus. Biop\u00f5hised materjalid seovad s\u00fcsinikku, nii et \u00f5igetes proportsioonides on v\u00f5imalik saada s\u00fcsiniknegatiivne tulemus,” selgitas Kontson.<\/p>\n
Et selline segu toimiks, tuli Lille s\u00f5nul kogu asfaltsegu koostis uuesti l\u00e4bi m\u00f5elda. “Pidime segu justkui pulkadeks lahti v\u00f5tma ja nullist uuesti \u00fcles ehitama. See oli suur v\u00e4ljakutse, aga kolm segu said v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud ning n\u00fc\u00fcd on need Viimsis k\u00f5nniteel ja s\u00f5iduteel kasutusel,” lausus Lill.<\/p>\n
Viimsi vald v\u00f5ttis kohustuse j\u00e4lgida teel\u00f5iku v\u00e4hemalt viis aastat. “Alles siis saame kindlalt \u00f6elda, kas see on pikaajaliselt vastupidav,” lisas ta. Esialgne hinnang on optimistlik: katte n\u00e4eb hea v\u00e4lja ja see paistab liiklusele h\u00e4sti vastu pidavat..<\/p>\n
Kui ligniinil p\u00f5hinevad teed osutuvad vastupidavaks, v\u00f5ib see Kontsoni s\u00f5nul v\u00e4hendada oluliselt Eesti s\u00f5ltuvust imporditavast bituumenist. Ainet vajatakse Eestis umbes 100 000 tonni aastas. “Kui saame osa sellest asendada kodumaise biop\u00f5hise materjaliga, on see oluline samm edasi,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Teadlased loodavad, et Viimsi katsel\u00f5ik n\u00e4itab h\u00e4id tulemusi ning koost\u00f6\u00f6 eri partneritega j\u00e4tkub. “Teedeehitus liigub j\u00e4rjest keskkonnas\u00e4\u00e4stlikumate lahenduste poole. Kui pool asfaldi jalaj\u00e4ljest tuleb praegu just bituumenist, siis iga samm biop\u00f5hise alternatiivi suunas on v\u00e4ga oluline,” r\u00f5hutas Kontson.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Teadlased otsivad uusi v\u00f5imalusi, kuidas muuta teedeehitus keskkonnas\u00f5bralikumaks. Peamine k\u00fcsimus seisneb selles, kuidas asendada asfaldisegudes tavap\u00e4raselt kasutatavat bituumenit…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":23573,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,13267,130,37,33,35,34,36,13270,13268,13269,9868,2496],"class_list":{"0":"post-23572","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-asfalt","10":"tag-business","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-karli-kontson","17":"tag-kristjan-lill","18":"tag-ligniin","19":"tag-teedeehitus","20":"tag-viimsi"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/23572","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=23572"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/23572\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/23573"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=23572"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=23572"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=23572"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}