![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3715852h9386t24.jpg\"\/)
“Reedene intervjuu”: Tarmo Pohlak Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\nKui me siit raadiomaja k\u00f5rgelt korruselt v\u00e4lja vaatame, siis n\u00e4eme uue telemaja ehitust, kus k\u00f5rguvad Nordeconi kraanad. V\u00e4ga palju kraanasid on ka Tallinna s\u00fcdalinnas ja kui suvel Eesti peal ringi s\u00f5ita, siis k\u00e4ib suurem sorti ehitus mitmel pool. Millest see k\u00f5neleb?<\/p>\n
Eks ehitus on selline j\u00e4\u00e4m\u00e4e tipp. Tihtipeale on need otsused tehtud juba ammu. Kraanasid on erinevatel objektidel. Praegu on buum taristuehituses. Tuleb riigiisasid tunnustada, et \u00fcle mitme aasta on transpordiameti poolt t\u00f6\u00f6s P\u00e4rnu maantee 45 kilomeetrit, kus tehakse korraga 2+2 teed. See on meil t\u00f6\u00f6s ja Tartu maantee on samuti hankes. See on h\u00e4sti positiivne.<\/p>\n
Lisaks on meil Rail Baltic, mis kestab tegelikult aastani 2030, juhul kui n\u00fc\u00fcd ei pikendata seda P\u00e4rnust edasi kuni Iklani, kuna l\u00e4tlased ilmselt ei tee oma l\u00f5iku valmis. T\u00e4nase teadmisega teevad eestlased 2030. aastaks ikkagi kogu l\u00f5igu valmis kuni Iklani. Seal on ikkagi v\u00e4ga kiire tempo. Seda ei ole tavainimesele v\u00e4ga n\u00e4ha, kuskil k\u00f5rval n\u00e4ed mingeid ristumisi maanteede peal, aga seal on v\u00e4ga suured betooni-, pinnase- ja muud mahud.<\/p>\n
Siis on tegelikult veel see, mida n\u00e4ha ei ole: metsade vahel on riigikaitseobjektid, kus on samuti v\u00e4ga suured mahud. Nordeconina oleme ka seal tugevalt kanda kinnitanud. Praegu on meil suured projektid Rail Balticul kaks l\u00f5iku, P\u00e4rnu maanteel \u00fcks l\u00f5ik. Kogu selles taristuehituses on k\u00f5vasti t\u00f6\u00f6d. Vaatasin eile hankeplaane ja ma arvan, et 2030. aastani on seal kindlasti k\u00f5vasti t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n
On see ehitaja jaoks selline l\u00f5ikuspeohetk, kus \u00fchelt poolt on t\u00f5esti needsamad taristuobjektid, mida ei ole Eestis vist kunagi sellises mahus korraga ehitatud, ja sinna lisaks veel muu ehitus, mis k\u00e4ib? <\/p>\n
Ta on selline nii ja naa. \u00dchest k\u00fcljest on hea, et taristu poole peal on k\u00f5vasti t\u00f6\u00f6d: pinnasemahud, betoonimahud, v\u00e4listrassid, asfalt. Meil omal on kolm asfalditehast. Varem oli mitu aastat vaikelu.<\/p>\n
Teisest k\u00fcljest on see natukene nagu pidu katku ajal. Ta on tekitanud buumi \u00fches sektoris, aga t\u00f6\u00f6v\u00f5tjad ja ressursid on ju \u00fchised nii taristu- kui ka hooneehituses. Kui mul on vaja \u00fche suure hoone ehitusele leida monoliitkarkassi ehitajat, siis see on \u00fclikeeruline praegu, sest iga maanteel\u00f5iguga v\u00f5i Rail Balticu l\u00f5iguga kaasneb v\u00e4ga palju betoonit\u00f6\u00f6d \u2013 \u00f6koviaduktid, tunnelid, viaduktid. Needsamad t\u00f6\u00f6v\u00f5tjad ehitavad ka hoonete karkasse, seega on tekkinud puuduj\u00e4\u00e4k. See surub hinnad \u00fcles ja tekitab t\u00e4htaegadele lisasurvet. \u00dchte ajats\u00fcklisse on kuhjatud tohutu hulk t\u00f6\u00f6d ja see on kogu meie ehitussektori surve alla pannud.<\/p>\n
Ise kartsin natukene hullemat, et \u00e4kki mingi osa jookseb t\u00e4itsa kinni. Tegelikult on pinnasemahud, mida seal liigutatakse, meeletud. Linnapildis seda v\u00e4ga ei n\u00e4e. Suuri veoautosid ja j\u00e4relhaagiseid on Eesti Vabariigis piiratud hulk ja v\u00f5id neid juurde tuua, aga mis see hinnale teeb? Teistpidi on pikaaegsed lepingud fikseeritud hinnaga lepingud. Praegusel volatiilsel ajal, kus nafta ja bituumeni hind k\u00e4ib \u00fcles-alla, on ettev\u00f5tetel v\u00e4ga keeruline neid asju hinnastada. \u00a0Polegi v\u00f5imalik hinnastada, sest kuidas sa n\u00e4ed ette mingit asja.<\/p>\n
Keegi ei n\u00e4inud veebruaris ette, et Trump l\u00e4heb ja hakkab Iraani pommitama. Ja praegu ei oska keegi ette n\u00e4ha, mis juhtub, kaua seal pommitatakse, millal Ukraina s\u00f5da l\u00f5peb, millal Hiina Taiwani l\u00e4heb ja nii edasi. Mitte keegi ju ei tea.<\/p>\n
M\u00e4\u00e4ramatust on palju.<\/p>\n
M\u00e4\u00e4ramatust on palju ja see on h\u00e4sti keeruline. Reeglina on lepingud fikseeritud hinnaga ja see on ehitusettev\u00f5tetele k\u00f5ige keerukam. Keegi t\u00f5i v\u00f5rdluse, et kui isegi Eesti Pank \u00fctleb, et nad ei suuda v\u00e4ga t\u00e4pseid prognoose teha, siis ehitusettev\u00f5tjad peavad hinnapakkumist tehes suutma k\u00f5ike ette n\u00e4ha ja oma hinnas arvestada.<\/p>\n
Kui arusaadav on ehitaja vaatest riigi tegevus nende suurte investeeringute planeerimisel? Te ennist \u00fctlesite ka, et oli aastaid, kus teie asfalditehased sisuliselt seisid ja n\u00fc\u00fcd on k\u00f5ik nii palju t\u00f6\u00f6s, kui \u00fcldse olla saab?<\/p>\n
Seda peaks paremini planeerima. Seda on lihtne loosungina \u00f6elda, aga natuke avaramalt ringi vaadates on seda keerukas planeerida. Riigi tasandil v\u00f5iks seda natukene vaadata, sest kontrats\u00fcklilisest investeerimisest r\u00e4\u00e4gitakse meil juba mitmendat majandusts\u00fcklit j\u00e4rjest. Meil on isegi mingi ehituse 2030. v\u00f5i 2035. aasta strateegia paber, seal on ka see sees.<\/p>\n
Riigi asi on vaadata, et tulu tuleb investeeringutest ja majandussektoreid peab kuidagi elus hoidma. Kui majandus l\u00e4heb kriisi, siis peaks sul olema sahtlis valmis projekteeritud asju, mida sa saad turule tuua ja mida riigil on vaja, sest hinnad on all, sa saad seda hea hinnaga ning teistpidi toetad ettev\u00f5tlust, hoiad t\u00f6\u00f6kohad alles, kogud makse. Seda ootaks veidi rohkem. Seda liiga palju ei tehta.<\/p>\n
Teisest k\u00fcljest on see ka keeruline, sest see on seotud Euroopa Liidu rahastamise ja nende erinevate ts\u00fcklitega. Kui sa vaatad riigikaitseinvesteeringuid, siis k\u00f5ike seda buumi, mis NATO-s toimub, oli ka v\u00f5imatu ette ennustada.<\/p>\n
Samas v\u00f5iks seda rohkem arvestada valdkondades, kus on spetsiifiline oskusteave, masinapark, tehased. Kui sa \u00fche asfalditehase maha m\u00fc\u00fcd, siis j\u00e4rgmise p\u00e4eval seda enam ei ole. Eks n\u00fc\u00fcd ole n\u00e4ha, mis hinnad teevad, kui teede valdkonnas mahud suurenevad. Kas j\u00f5utakse need mahud k\u00f5ik \u00e4ra teha v\u00f5i on vaja hakata piltlikult \u00f6eldes v\u00e4lismaalt asfalditehaseid Eestisse tagasi tooma?<\/p>\n
“Reedene intervjuu”: Tarmo Pohlak Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Kui palju ikkagi praegu ehitatakse eraraha eest? Kui riigi poolt suunatud objektidele on omajagu raha, siis kui palju on sellist raha, mis l\u00e4heb puhtalt erak\u00e4test?<\/p>\n
Seda ikkagi on. Tuleb kiita Eesti erainvestoreid. Meiegi Nordeconina ehitame praegu kahte hotelli ja mitte P\u00e4rnusse, Saaremaale v\u00f5i Tallinnasse. Oleg Grossile ehitame Viljandisse suurt hotelli ja Andres Linnasele Peipsi \u00e4\u00e4rde. M\u00f5lemad on sellised kohad, kus sellist toodet \u00fcldse olemas ei ole. M\u00f5lemad ettev\u00f5tjad on v\u00f5tnud suure riski ja me hea meelega ehitame. Riik saab oma asju planeerida, aga eraraha teeb asju siis, kui sellel on potentsiaalselt turgu.<\/p>\n
Kui sa vaatad praegu korterite ehitamist, siis seal on selline vindumine, seal tehakse ettevaatlikult. Mahud on v\u00f5rreldamatult v\u00e4iksemad, kui olid enne COVID-it. \u00c4rikinnisvara \u2013 b\u00fcroopinnad, hotellid, \u00e4ripinnad, restoranid \u2013 seal on ka ikkagi keeruline. Sa pead uskuma, et sul on kliente, v\u00f5i b\u00fcroo puhul pead teadma, kellele sa seda ehitad. Sa pead linna pealt ankurrentniku k\u00e4tte saama. Urmas S\u00f5\u00f5rumaa s\u00f5lmis lepingu SEB-ga, see on v\u00e4ga suur ankur, ja t\u00e4nu sellele l\u00e4ks Talsinki suur projekt t\u00f6\u00f6sse. Kui SEB lepingut ei oleks, oleks selle krundi peal praegu vaikus. N\u00fc\u00fcd l\u00e4heb see Talsinki hooga. See on v\u00e4ga suur erainvesteering Tallinna kesklinnas.<\/p>\n
On see erainvestoril mingisugune positiivne usk, et asjad on Eesti majanduses pisut paremas suunas liikumas, kui nad veel aasta-paar tagasi olid?<\/p>\n
Jah, ma \u00fctleks k\u00fcll. See n\u00e4itab, et Eesti suurinvestorid usuvad Eesti majandusse, j\u00e4tkusuutlikkusse ja sellesse, et asjad l\u00e4hevad paremaks. Kellel on \u00e4riidee v\u00f5i kandev idee, siis paremat aega ehitamiseks kui t\u00e4na tegelikult ei ole. Nagu olen enne \u00f6elnud ja nagu n\u00e4itas ehitushinnaindeksi uudis, ei l\u00e4he meil siin mitte midagi odavamaks. Kui sul on t\u00e4na Euribor normaalses kohas, ehitushind stabiilne, omakapital olemas, \u00e4riplaan Excelis on hea ja pank tuleb ka taha, siis tee \u00e4ra! \u00a0Seda peaks soodustama.<\/p>\n
Riigiisad peaksid aru saama, et ettev\u00f5tluses tekib v\u00e4\u00e4rtus, sealt tulevad t\u00f6\u00f6kohad ja maksud. Neid ettev\u00f5tjaid, kes investeerivad kodumaale, peaks igal v\u00f5imalikul hetkel esile tooma. Kodumaise kapitali siiaj\u00e4\u00e4mine toob ka v\u00e4lisinvesteeringuid. Nemad vaatavad ka, et kui kodumaised investorid usuvad ja teevad, j\u00e4relikult on m\u00f5istlik ka tulla ja teha.<\/p>\n
Esimese kvartali majanduskasv Eestis oli pisut \u00fcle kahe protsendi. Nokk on justkui \u00fclespoole, mida on m\u00f5nda aega oodatud, v\u00e4ikene majanduskasv on. Kui palju annavad sellest ehitussektori suured objektid, kui meil on needsamad maantee-ehitused ja Rail Baltic sellises tempos t\u00f6\u00f6s?<\/p>\n
Ma ei ole majandusekspert, et teada, kui suur see on. Aga kuna ehitus- ja kinnisvarasektor on v\u00e4ga suur osa majandusest, siis kindlasti on tal oma m\u00f5ju ja mitte v\u00e4ike. Ta v\u00f5iks muidugi veel suurem olla.<\/p>\n
Praegu infrapool kindlasti veab seda. Hoonete pool tegelikult ikkagi kiratseb. Erainvestorid usuvad ja teevad olude kiuste suuri projekte, aga riigi tasandil uusi suuri hoonete projekte tulemas praktiliselt ei olegi. On Siuru seal Tartus, aga sellise kaliibriga asju rohkem mina ei teagi. Koolimaja siin, lasteaiad seal, mingid v\u00e4iksed asjad, aga tegelikult on investeeringute pool nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste tasandil suhteliselt t\u00fchi. See teeb natuke nukraks. Hoonete ehitus kipub suuresti ainult erahangete peal p\u00fcsti olema, mis ei tohiks nii olla.<\/p>\n
Majanduskasvu ootuses on viimastel aastatel r\u00e4\u00e4gitud stagnatsioonist ja seisakust, et suuri otsuseid ei juleta teha. Kas te tunnetate kuidagi oma sektori n\u00e4itel ka seda, et riigi tasandil ei julge poliitikud teha otsuseid, mis muudaks tulevikuvaates p\u00f5him\u00f5tteliselt midagi?<\/p>\n
Olen n\u00f5us, et me tammume paigal. Nagu Marju Lauristin \u00fches intervjuus kultuuri poole pealt \u00fctles, et ollakse natuke kinni jooksnud. \u00dctleksin, et oleme riigi tasandil ka natuke kinni jooksnud. Me olime odava t\u00f6\u00f6j\u00f5u, odava energia, p\u00f5hjatu idaturu ja transiidi maa. Seda k\u00f5ike ei tule enam kunagi tagasi ja meil ei ole kandvat ideed, kuhu me tahaksime riigi ja kodanikena 10 v\u00f5i 20 aasta p\u00e4rast j\u00f5uda. Mis on see uus Eesti Nokia, selline k\u00e4ilakuju?<\/p>\n
Tegelikult me peaks natukene sellest poliitikute omavahelisest k\u00e4hmlusest eemalduma. Ma ei jaksa seda j\u00e4lgida. Tegelikult peaksime m\u00f5tlema, kuidas me Eesti suuremaks teeme. Me peaksime olema enesekindlamad. Eestist saavad alguse v\u00e4ga \u00e4gedad uued ettev\u00f5tted ja ideed ja Eestist l\u00e4hevad noored \u00e4gedad inimesed. Mul oma poeg \u00f5pib Ameerikas, teise poja ilmselt saadame ka sinna, et saada l\u00e4\u00e4nest tippharidus. V\u00f5ib-olla j\u00e4\u00e4d sinna, aga v\u00f5ib-olla tuled tagasi. K\u00f5ik, kes on teinud l\u00e4\u00e4nes karj\u00e4\u00e4ri \u2013 mul on omal h\u00e4id tuttavaid \u2013, on tulnud Eestisse tagasi. T\u00e4nap\u00e4eval v\u00f5id teha Goldman Sachsile t\u00f6\u00f6d ja olla Saaremaa talumajas. Sa ei pea olema New Yorgis.<\/p>\n
Peaksime m\u00f5tlema suuremalt. Mina r\u00e4\u00e4gin inseneeriast, ma olen ise ehitusinsener. Mina usun tugevalt n\u00e4iteks sellesse, et inseneeria on k\u00f5rgema lisandv\u00e4\u00e4rtusega. Et me ei tooda mingeid allhankeid, vaid m\u00f5tleme ise siin v\u00e4lja uusi tehnoloogiaid, v\u00f5tame patendi ja teenime selle pealt raha. Meil r\u00e4\u00e4gitakse kogu aeg k\u00e4rpimisest. Kulusid peab kontrolli all hoidma, aga rohkem peaks m\u00f5tlema, kuidas tulusid suurendada. Riigi tasandil samamoodi nagu eraisikuna \u2013 sa m\u00f5tled kogu aeg, kuidas t\u00f5sta oma kvalifikatsiooni, et teenida rohkem raha v\u00f5i teenida pangakontolt v\u00e4hemalt kaks protsenti intressi.<\/p>\n
Teisalt ettev\u00f5tjad \u00fctlevad ka, et kulusid tuleb k\u00e4rpida ja neid samu vahvaid kultuurimaju ei peaks ehitama ajal, kui me oleme suures miinuses. Teie ehitusettev\u00f5tjana n\u00e4ete seda ilmselt teistmoodi?<\/p>\n
Ehitajad ehitavad seda, mida tellitakse. Ma nii lihtsalt ei \u00fctleks, et kultuurimaju pole vaja ehitada. Mina pole selle valdkonna ekspert, ma sinna ei l\u00e4heks. Kui sa k\u00fcsid Marju Lauristini k\u00e4est, on temal \u00fcks arvamus. Kui k\u00fcsid V\u00f5rklaeva k\u00e4est, on tal kindlasti teine arvamus. T\u00f5de on kuskil vahepeal.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3715816he08ft24.jpg\"\/)
“Reedene intervjuu”: Tarmo Pohlak Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Aga kas on m\u00f5istlik samal ajal ehitada kultuurimaju, kui eelarve on suures miinuses ja me teame, et rahvastik tegelikult v\u00e4heneb?<\/p>\n
Aga millega v\u00f5rrelda? Meid on miljon. T\u00e4na on meid 1,35 miljonit. Samas on riike, kus on 200 000 v\u00f5i 300 000 inimest. Ka seal ehitatakse, investeeritakse ja usutakse oma riigi tulevikku. Ma arvan, et investeerima peab. Riigi \u00f5hemaks tegemisest r\u00e4\u00e4gitakse palju, aga tuhka ta meil \u00f5huke on. \u00a0<\/p>\n
Toon \u00fche n\u00e4ite: kuidas menetletakse liiklustrahve Eesti Vabariigis? Kui sa saad kaamerast liiklustrahvi, tuleb sulle tunni aja jooksul digiallkirjastatud konteiner trahviteatega. Sa ei j\u00f5ua kojugi, aga sul on see juba Gmailis. Ja seal on makset\u00e4htaeg 30 p\u00e4eva. See on jabur, see v\u00f5iks tulla makselingina SMS-i. Kui sa pole 15 p\u00e4eva jooksul tasunud, tuleb t\u00e4hitud kiri paberi peal postkontorisse, et lugupeetud h\u00e4rra Pohlak, teil on liiklustrahv maksmata, mille makset\u00e4htaeg on alles 15 p\u00e4eva p\u00e4rast. Kui palju on iga p\u00e4ev liiklustrahve Eesti Vabariigis? Mis asi see on?<\/p>\n
Vaat selliste asjade kallale tuleks minna, et muuta riiki efektiivsemaks. Me peaksime protsesse automatiseerima ja digitaliseerima, et inimesed saaksid teha midagi tootvamat. Meil on see suurep\u00e4rane ettev\u00f5tjate komisjon, mis kutsuti laua \u00e4\u00e4rde, aga n\u00fc\u00fcd on kuid vaikus olnud. Kas tehakse riiki efektiivsemaks v\u00f5i ei tehta? Kulude k\u00e4rpimisega peaks tegelema, aga tulude suurendamine peaks olema suurem fookus.<\/p>\n
N\u00e4ete te ideid, kus poliitikud n\u00e4eksid kohta tulusid suurendada?<\/p>\n
Ma ei n\u00e4e ega kuule seda v\u00e4ga. Nad ei peagi seda ise v\u00e4lja m\u00f5tlema. Teatud majandusreeglid meil enam ei kehti, kriisid ja buumid on l\u00e4bisegi. Aga Adam Smithi n\u00e4htamatu k\u00e4e teooria kehtib endiselt. Tuleb tekitada keskkond, kus ettev\u00f5tjad t\u00f5stavad oma kasu taga ajades kogu rahva heaolu. Kui sul on stabiilne maksukeskkond ja stabiilne energiahind, siis ettev\u00f5tjad investeerivad, sealt tulevad raha ja maksud. Poliitikud, president, peaminister, ministrid ja eurosaadikud peaksid iga p\u00e4ev olema Eesti riigi m\u00fc\u00fcgimehed. \u00dctlema, et tulge, meil on stabiilne jahe kliima, suvel pole 50 kraadi, meil on stabiilsed maksud ja julgeolek on tagatud. Kui Venemaa isegi m\u00f5tleb midagi siia saata, laseme selle enne sodiks, kui ta siia j\u00f5uab. Seda peaks r\u00e4\u00e4kima! Siis tulevad investeeringud.<\/p>\n
Julgeolekust m\u00f5eldes: suur NATO riik Kanada tegi Vene piiri \u00e4\u00e4rde Eesti Vabariigi pinnale magnetitehase. Paremat n\u00e4idet, kui NATO riigi investeering, annab otsida. Kui venelane peaks midagi tegema, on kohe k\u00f5ne Kanada peaministrile. Ja sellega saad kaks asja: sa tugevdad Eesti julgeolekut ning saad t\u00f6\u00f6kohad ja maksud.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kisime suurinvesteeringutest ja taristuobjektidest, aga r\u00e4\u00e4gime t\u00f6\u00f6j\u00f5ust ka, sest ehitusvaldkond on sektor, kus on v\u00e4ga palju t\u00f6\u00f6j\u00f5udu vaja. Kas Ukraina s\u00f5ja alguse tarneahelate ja hinnat\u00f5usude kriis on t\u00e4naseks \u00fcletatud v\u00f5i on see asendunud Hormuzi v\u00e4ina kriisiga, mis on k\u00fcll pigem naftasaaduste kriis?<\/p>\n
See \u0161okk oli muidugi suur 2022. aasta kevadel, mul on see siiamaani meeles. Vahetult peale s\u00f5ja puhkemist oli nagu n\u00f5ukaajal \u2013 ma olin siis tellija poole peal ja k\u00e4id platsi peal ringi ning \u00fcks sein on isoleeritud \u00fche villaga, teine teisega ja kolmas sein kolmanda villaga. Ja kui k\u00fcsid peat\u00f6\u00f6v\u00f5tjalt, et miks nii, siis seep\u00e4rast, et parajasti seda oli poest saada. Kui ei saanud, siis t\u00f6\u00f6 seisis. Hindadest r\u00e4\u00e4kimata. Armatuurterase hind l\u00e4ks p\u00e4eva pealt kahe-kolmekordseks. K\u00f5ik tarnelepingud \u00f6eldi \u00fcles. See \u0161okk oli 2022. aasta kevadel ikka v\u00e4ga v\u00f5imas.<\/p>\n
Aga sellega kohaneti. T\u00e4naseks on see \u0161okk unustatud ja n\u00fc\u00fcd on uued mured. Hormuzi v\u00e4in on selle mure asendanud, sest nafta hind on k\u00e4inud \u00fcles-alla. Veebruaris oli see 70 dollari kandis, vahepeal k\u00e4is \u00e4ra 120, 130 peal ja t\u00e4na on kuskil 95 kandis. See on k\u00f5rgem kui siis. Gaasi hind on teinud samasuguse ralli, mis kajastub otseselt hinnas, sest nafta- ja gaasihinnaga on seotud v\u00e4ga paljud ehitusmaterjalid ja ka transport.<\/p>\n
K\u00e4ttesaadavuse koha pealt poovad Euroopa Liidu seatavad piirangud, n\u00e4iteks uued s\u00fcsinikumaksud, mis pannakse erinevatele materjalidele, ka samale armatuurterasele. Piiratakse Euroopa Liitu kolmandatest riikidest sissetoodavate materjalide kvoote. Sa saad armatuurterast Egiptusest v\u00f5i T\u00fcrgist tuua ainult piiratud koguses. Edasi pead ostma Euroopa Liidust ja sealsed tootjad hoiavad oma hindu \u00fcleval. See turu kaitsmine ja s\u00fcsinikumaksude kehtestamine tekitab hinnasurvet, k\u00e4ttesaadavuse ja tihti ka kvaliteedi probleemi, sest Euroopa Liidus toodetavad tooted ei ole alati nii kvaliteetsed kui mujalt toodavad. See pole \u00fcldreegel, aga seda on.<\/p>\n
Kui r\u00e4\u00e4kida konkreetselt t\u00f6\u00f6j\u00f5ust, siis kui palju on ehitusplatsidel Ukrainast p\u00e4rit t\u00f6\u00f6mehi ja kui paljud neist l\u00e4ksid s\u00f5ja alguses tagasi oma riiki kaitsma?<\/p>\n
Neid l\u00e4ks vahetult peale s\u00f5ja puhkemist p\u00e4ris palju, ehitusplatsid j\u00e4id h\u00f5redamaks. Praegusel ajal on v\u00f5\u00f5rt\u00f6\u00f6j\u00f5udu palju, mitte ainult Ukrainast, vaid ka mujalt. Olukord on sarnane ka teistes riikides ja teistel elualadel. Kui sa l\u00e4hed New Yorgis kohvikusse, siis sa n\u00e4ed, et ettekandjad on p\u00e4rit Peruust v\u00f5i Mehhikost. Trump v\u00f5ib r\u00e4\u00e4kida, et saadame k\u00f5ik v\u00e4lja, aga kes siis kohvikus ette kannab?<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3715819hfca9t24.jpg\"\/)
“Reedene intervjuu”: Tarmo Pohlak ja Liisu Lass Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Kui suur m\u00f5ju oleks sellel Eesti ehitussektorile, kui s\u00f5da loodetavasti varsti l\u00e4bi saab ja Ukraina ehitajad siirduvad tagasi Ukrainasse?<\/p>\n
Kui nad k\u00f5ik tagasi l\u00e4heksid, oleks m\u00f5ju katastroofiline. Ilma v\u00f5\u00f5rt\u00f6\u00f6j\u00f5uta oleks ikka v\u00e4ga keeruline, sest t\u00f6\u00f6k\u00e4si on ebapiisavalt. Ja nad on ikka v\u00e4ga tublid. Me oleme natukene j\u00f5udnud sinna mugavasse l\u00e4\u00e4ne v\u00f5i Skandinaavia fluidumisse. Need mehed on siin piltlikult \u00f6eldes komandeeringus. Nad teevad t\u00f6\u00f6d kella 8-17, aga tihti ka 8-20 ja isegi laup\u00e4eval, sest mis sa seal \u00fchikas ikka niisama lakke vahid. Pigem teenid raha ja saad koju saata, vahepeal puhkad. Suhtumine t\u00f6\u00f6sse ja t\u00f6\u00f6 kvaliteet on neil v\u00e4ga hea. Mul tegid kuus meest maja fassaadiga kuue p\u00e4evaga imet. \u00dckski Eesti firma ei oleks seda teinud.<\/p>\n
Kui me m\u00f5tleme Soome ehitusturu peale, siis praegu pole seal v\u00e4ga head ajad. Kui palju Eesti ettev\u00f5tjaid on sealt tagasi liikunud v\u00f5i on aastatega hea positsioon k\u00e4tte saadud ja v\u00e4ga lihtsalt Eesti turule tagasi ei tulda?<\/p>\n
Nad on enamasti soomestunud \u2013 ennast seal sisse seadnud, pere loonud ja lapsed k\u00e4ivad koolis. Nad on selle turuga harjunud. Eestlased on Soome turul minu tunnetuse j\u00e4rgi tublimad. Soome inimene on selles m\u00f5nusas l\u00e4\u00e4ne-olluses kauem olnud ja nad on mugavamad, seal on ameti\u00fchingud ja muu taoline.<\/p>\n
Nad ei tule p\u00e4riselt tagasi, vaid teevad t\u00f6\u00f6d m\u00f5lemal pool lahte. Neid Eesti firmasid on k\u00fcll, kellel on objektid nii Soomes kui ka Eestis. Hinnad on kohati \u00fchtlustunud, nii et tihti ei teenigi Soomes rohkem kui Eestis.<\/p>\n
Aga mis on ehitaja palk Eestis aastal 2026? Kui me m\u00f5tleme tavalise platsi ehitaja peale, siis mis suurusj\u00e4rkudest me r\u00e4\u00e4gime?<\/p>\n
Aus vastus on, et ega ma tegelikult ei tea. Tubli oskust\u00f6\u00f6line, kes t\u00f6\u00f6tab efektiivselt ja teeb head kvaliteeti, saab elus v\u00e4ga h\u00e4sti hakkama, saab pangast laenu ja nii edasi.<\/p>\n
Mitu Eesti keskmist palka?<\/p>\n
Ma j\u00e4\u00e4n selle numbri v\u00f5lgu. Aga selle kallal tehakse k\u00f5vasti t\u00f6\u00f6d, et populariseerida kutseharidust noorte seas, kes \u00fclikooli ei l\u00e4he. See pole mingi eba\u00f5nnestumine, kui sa l\u00e4hed kutsekooli \u00f5ppima. AI ei hakka kunagi meil seinu v\u00e4rvima ja torusid lakke panema. Kui meid siin v\u00e4hemaks j\u00e4\u00e4b, siis tulebki tuua sisse v\u00f5\u00f5rt\u00f6\u00f6j\u00f5udu, ja mitte ainult ehitusplatsile, vaid ka arvutiinsenere.<\/p>\n
Maksu- ja tolliamet on aastaid vaeva n\u00e4inud \u00fcmbrikupalga maksmise teemaga ka muu hulgas ehitussektoris. Mis seis praegu teie hinnangul on? Kui palju \u00fcmbrikupalka ehitussektoris liigub?<\/p>\n
Eks teda ikka liigub, aga ma arvan, et seis on l\u00e4inud k\u00f5vasti paremaks. Meil kehtib juba mitu aastat s\u00fcsteem, kus igal ehitust\u00f6\u00f6lisel ja -juhil on nagu uksekaart, mille ta valideerib platsile sisenedes ja sealt v\u00e4ljudes. Need andmed l\u00e4hevad maksuametisse, kus neid v\u00f5rreldakse rahadega, mis liiguvad. See asi on t\u00f5usnud hoopis teisele tasemele. me oleme riigina j\u00f5udnud uuele tasemele ja varimajandust on \u00fcksjagu v\u00e4hem.<\/p>\n
Asi, mida riigiisad v\u00f5iksid teha, on makse mitte t\u00f5sta, vaid mingites sektorites hoopis langetada. See v\u00e4hendaks varimajandust veelgi. N\u00e4iteks eramajade ehitusel v\u00f5iks k\u00e4ibemaks olla mitte 20 protsenti, vaid 10 protsenti. V\u00f5ib m\u00fcrki v\u00f5tta, et see must raha, mis praegu ilma maksudeta liigub, lastakse endale maju ehitada v\u00f5i remontida, tuleks sealt v\u00e4lja. Inimesed m\u00f5tleksid, et maksan selle 10 protsenti k\u00e4ibemaksu, aga mul on v\u00e4hemasti leping, garantii ja asjad korras. Sealt hakkaks lisaraha tulema.<\/p>\n
Sama puudutab ka toidukohtasid ja hotelle. Hotellid maksavad makse, aga Airbnb-d on v\u00e4ga hall ala. Kui sinna panna mingi maks peale, hakkaks sealt ka midagi tulema. Selle kivi all on kindlasti v\u00e4ga palju peidus, millega v\u00f5iks tegeleda.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3715873heacdt24.jpg\"\/)
“Reedene intervjuu”: Tarmo Pohlak ja Liisu Lass Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Tuleks kinnisvara juurde tagasi. Tavaline raadiokuulaja k\u00fcsib, kas Eestis on kinnisvara liiga kallis?<\/p>\n
See on j\u00e4lle k\u00fcsimus, et oleneb, millega v\u00f5rrelda. Kinnisvarahind on teinud korraliku h\u00fcppe, aga ka inimeste sissetulekud on teinud h\u00fcppe. Kui sa vaatad, mis on kinnisvara hind teisel pool Soome lahte, siis see on samuti edasi l\u00e4inud. Ma arvan, et hind kujuneb siiski turust.<\/p>\n
Ma saan aru, et hinda ei saa v\u00e4ga alla tuua. Aga ikkagi, kas seal on mingisugune komponent, mida annaks m\u00f5jutada, mis tooks hinda madalamaks?<\/p>\n
Saab k\u00fcll alla tuua. Sellest on v\u00e4ga palju r\u00e4\u00e4gitud. Kui ruutmeeter maksab Tallinnas n\u00e4iteks 6000 eurot, siis ehitushind on sellest ainult 2000. \u00dclej\u00e4\u00e4nud 4000 on maa hind, finantseerimise hind ja k\u00f5ikv\u00f5imalik menetlemise kiirus. Kui sa menetled detailplaneeringut Tallinna linnas 10 aastat, siis…<\/p>\n
Selle aja jooksul kerkib hind p\u00e4ris palju.<\/p>\n
Jah. Menetlemise perioodi maksumus maandub ruutmeetri hinnas. Kui ostad Tallinna kesklinna krundi viie miljoni euro eest ja see on v\u00f5etud pangast v\u00f5i investoritelt, on neil tootluse ootus. Nemad tahavad, et see viis miljonit hakkaks esimesest p\u00e4evast raha teenima. Omakapitali tootluse ootus on tavaliselt 20 protsenti, mis on miljon eurot aastas. Kui sa menetled detailplaneeringut 10 aastat, siis on see piltlikult 10 miljonit. See raha sul seisab, aga sa v\u00f5iksid selle mujale investeerida.<\/p>\n
Teine asi on see, et kohalikud omavalitsused n\u00f5uavad detailplaneeringu menetluse k\u00e4igus lisaasju. \u00dctlevad, et okei, ehitad need 10 kortermaja, aga ehita sinna vahele oma raha eest ka lasteaed v\u00f5i ehita v\u00e4lja ristmik.<\/p>\n
Selle maksab l\u00f5puks kinni korteriomanik, kes korteri ostab.<\/p>\n
Muidugi, see lasteaia maksumus maandub korteri ruutmeetri hinnas. Lisaks on arendajal oma \u00fcldkulud, inimesed on t\u00f6\u00f6l, arendaja tahab ka kasumit saada. See k\u00f5ikv\u00f5imalike lubade menetluse kiirus toob tegelikult korterite hindu alla ja see on asi, mida kohalik omavalitsus saab m\u00f5jutada.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3715849h8587t24.jpg\"\/)
“Reedene intervjuu”: Tarmo Pohlak ja Liisu Lass Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n