Tundub, et kellelgi ei ole piisavalt poliitilist tahet, et v\u00f5idelda selle eest, et muuta presidendivalimiste s\u00fcsteem avatumaks, l\u00e4bipaistvamaks ja demokraatlikumaks lihtsalt selle p\u00e4rast, et see on \u00f5ige asi, mida teha, nendib Martin M\u00f6lder Vikerraadio p\u00e4evakommentaaris.<\/p>\n
Presidendivalimised Eestis v\u00f5ivad kergesti tunduda nagu ebamugav unen\u00e4gu, mis kordub iga viie aasta j\u00e4rel. Unen\u00e4gu, mis ununeb kiiresti. Nagu unen\u00e4od seda ikka teevad.<\/p>\n
Praegu on juuli l\u00f5pp. Kandidaatide \u00fclesseadmine riigikogu h\u00e4\u00e4letusvoorudeks peab olema tehtud umbes kuu aja p\u00e4rast, kuid seni pole avalikkusel veel mingit selgust, kes v\u00f5iksid olla need kandidaadid, keda parlamendierakonnad toetavad ja kelle \u00fcle riigikogu otsustama hakkab. Ainult \u00fcks erakond on oma eelistuse selgelt v\u00e4lja \u00f6elnud. Presidendivalimised ei peaks sellised v\u00e4lja n\u00e4gema.<\/p>\n
Selline t\u00f5demus peegeldus teatud m\u00f5ttes ka Lennart Meri peaaegu viimastes s\u00f5nades presidendina. K\u00f5neledes viimast korda riigikogu ees, \u00fctles ta oma k\u00f5ne p\u00e4ris l\u00f5pus: “Teie k\u00e4es on hetke p\u00e4rast seaduseeln\u00f5u, mis annab Eesti rahvale \u00f5iguse, mis on enamusel demokraatlikest Euroopa rahvastest. Menetlege seda j\u00f5udsasti!”<\/p>\n
See seaduseeln\u00f5u oli president Meri poolt algatatud eeln\u00f5u p\u00f5hiseaduse muutmiseks ja puudutas presidendi valimist otse rahva poolt. Lennart Meri viimane soov presidendina oli see, et juba j\u00e4rgmistel presidendivalimistel 2006. aastal saaksid Eesti kodanikud valida presidenti otse. Seda \u00f5igust Eesti rahval ei ole aga siiani.<\/p>\n
Ajalugu l\u00e4ks teist rada pidi. See eeln\u00f5u unustati kiiresti \u00e4ra ning Eesti poliitilise eliidi enamus on kuni praeguseni olnud j\u00e4rjepidevalt presidendi otsevalimiste vastu ning selle poolt, et presidendi m\u00e4\u00e4ramine oleks nende privileeg. Olenemata sellest, et vaevalt see praegune protsess kellelegi au teeb. Ja olenemata sellestki, et Eesti kodanike v\u00e4ga selge ja \u00fclekaalukas enamus on presidendi otsevalimist alati toetanud. Seda toetab j\u00e4rjepidevalt umbes kolmveerand Eesti kodanikest.<\/p>\n
Eesti presidendivalimiste s\u00fcsteem lonkab p\u00e4ris mitut jalga, aga \u00fckski vigastus ei ole piisavalt suur, et asjaosalisi ehk erakondi p\u00e4riselt tegutsema sundida. Mis ennek\u00f5ike silma torkab?<\/p>\n
Kandidaatide esitamise t\u00e4htaeg on ikka veel problemaatiline. Ajaaken enne h\u00e4\u00e4letamist on karjuvalt l\u00fchike, \u00fcheksa p\u00e4eva enne esimest h\u00e4\u00e4letusvooru riigikogus. Selline l\u00fchike t\u00e4htaeg l\u00fckkab kogu kandidaatide \u00fcle otsustamise protsessi paratamatult erakondade tagatubadesse, kust see v\u00e4lja ei paista. Ja see saadab s\u00f5numi, et kandidaatide valiku puhul ei olegi avalik l\u00e4bipaistvus oluline.<\/p>\n
Lisaks on valimiste protseduuris ikka veel sees v\u00f5imalus, et valimised kukuvad valimiskogus l\u00e4bi. Nagu see juhtus 2016. aastal, mil presidendiks l\u00f5puks m\u00e4\u00e4rati erakondade siseringide kokkuleppe tulemusena Kersti Kaljulaid. Protsess saab l\u00e4bi kukkuda, kuna sedelite rikkumisega on tasav\u00e4gises olukorras v\u00f5imalik h\u00e4\u00e4letamine nurjata.<\/p>\n
Samuti on praeguses s\u00fcsteemis kaks erinevat valijaskonda, riigikogu ja valimiskogu, mis potentsiaalselt v\u00f5ivad anda presidendile v\u00e4ga erineva demokraatliku legitiimsuse. Eriti terav probleem on see just praeguses poliitilises olukorras, kuna eksisteerib arvestatav t\u00f5en\u00e4osus, et presidendi valimistel on m\u00e4\u00e4rav roll sellel osal riigikogust, kellel juba ammu puudub arvestatav valijaskonna toetus ja usaldus.<\/p>\n
Valimiskogus on see probleem m\u00f5nev\u00f5rra maandatud, kuna kohalikest omavalitsustest tulevad valimiskogu liikmed peegeldavad valijaskonna eelistusi paremini kui praegune riigikogu koosseis. Isegi vaatamata sellele, et haldusreform nudis kohalike omavalitsuste esindajate osakaalu valimiskogus mitu korda v\u00e4iksemaks, kui see algselt oli.<\/p>\n
“Igasuguseid nimesid on ringi h\u00f5ljutatud, kuid kedagi ei saa siin protsessis uskuda, sest nii palju on t\u00fchja juttu.”<\/p>\n
L\u00fchike t\u00e4htaeg ja kandidaatide \u00fclesseadmine esmalt ainult riigikogu liikmete poolt kindlustab selle, et kogu protsess on l\u00e4bipaistmatu. Kuu aega on aega ja me ei tea, keda ja miks erakonnad toetavad. Igasuguseid nimesid on ringi h\u00f5ljutatud, kuid kedagi ei saa siin protsessis uskuda, sest nii palju on t\u00fchja juttu, manipuleerimist ja vee tahtlikku sogastamist.<\/p>\n
Samal ajal v\u00f5ib kindel olla, et kuskil kuluaarides toimub intensiivne m\u00e4ng ja sobitamine, mida meelega hoitakse avalikkuse eest varjul, sest p\u00e4evavalguses j\u00e4\u00e4ks sellest lihtsalt v\u00e4ga halb mulje. See protsess ei tee demokraatiale au, pigem vastupidi.<\/p>\n
Otsevalimised oleks lahendus praeguse s\u00fcsteemi puudustele. Lahendus, mida kasutavad presidendi valimistel ka teised parlamentaarsed demokraatiad, kus presidendil ei ole v\u00e4ga palju otsest v\u00f5imu.<\/p>\n
Lahendus oleks juba seegi, kui kandidaatide \u00fclesseadmine oleks demokraatlikult avatud protsess.<\/p>\n
Praegu v\u00f5ib riigikogu h\u00e4\u00e4letusvoorudes presidendikandidaadi \u00fcles seada 21 riigikogu liiget. Kui m\u00f5elda meie valijaskonna suuruse ja valimisaktiivsuse peale, siis esindavad need 21 rahvasaadikut umbes 100 000 valijat.<\/p>\n
Kui m\u00f5elda valimiskogu peale, siis esindavad 21 valimiskogu liiget, kes ka v\u00f5ivad kandidaate \u00fcles seada, v\u00e4ga laias laastus umbes poole v\u00e4hem ehk 50 000 kodanikku. Miks mitte anda kandidaatide \u00fclesseadmise \u00f5igus vastavale arvule Eesti kodanikele. See sunniks olulise osa protsessist erakondade tagatubadest v\u00e4lja.<\/p>\n
Samuti v\u00f5iks m\u00f5elda sellele, et riigikogu h\u00e4\u00e4letusvoorud \u00fcldse \u00e4ra j\u00e4tta ning et valimised v\u00f5iksid toimuda \u00fcksnes valimiskogus. Selleks tuleks muidugi ka see viga h\u00e4\u00e4letamiss\u00fcsteemis parandada, mis lubab valimistel valimiskogus eba\u00f5nnestuda. Selline s\u00fcsteem, et otsuse teeb valimiskogu, aga kandiaate v\u00f5ivad \u00fcles seada kodanikud, oleks ainulaadne. Aga see ei t\u00e4henda, et see poleks variant, mida kaaluda.<\/p>\n
Me oleme aga oma poliitilise protsessi vangid. See ajutine ebamugavus ning paar kuud kestev komejant ei tekita piisavalt suurt poliitilist kriisi, et riigikogu enamust sundida astuma samme p\u00f5hiseaduse muutmiseks. Ning tundub, et kellelgi ei ole piisavalt poliitilist tahet, et v\u00f5idelda selle eest, et muuta s\u00fcsteem avatumaks, l\u00e4bipaistvamaks ja demokraatlikumaks lihtsalt selle p\u00e4rast, et see on \u00f5ige asi, mida teha.<\/p>\n
K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt<\/a>.<\/p>\n