Ukraina \u00f5hul\u00f6\u00f6gid s\u00fcgavale Venemaale, Krimmi blokeerimine, k\u00fctusetootmise halvamine ja sellega vallandunud paanika on andnud p\u00f5hjust optimismiks, et s\u00f5jas hakkab initsiatiiv kalduma Ukraina poole.<\/p>\n
Seda optimismi s\u00fcvendab USA presidendi Donald Trumpi hoiakumuutus Ukraina suhtes ning Ankaras NATO tippkohtumisel k\u00f5lanud kinnitus, et NATO j\u00e4\u00e4b \u00fchtseks ja NATO riigid j\u00e4tkavad Ukraina toetamist. Nii r\u00e4\u00e4gitakse USA Vene-s\u00f5braliku Anchorage’i vaimu asemel n\u00fc\u00fcd Ukraina-s\u00f5bralikust Ankara vaimust.<\/p>\n
Venemaa elab aga omas vaimus edasi. Ria Novosti teatel esitati Venemaa patendiametile juuli algul taotlus kaubam\u00e4rgi \u0414\u0443\u0445 \u0410\u043d\u043a\u043e\u0440\u0438\u0434\u0436\u0430 (Anchorage’i Vaim) registreerimiseks: selle nime all on plaanis toota l\u00f5hna\u00f5li ja muid parf\u00fcmeeriatooteid. Trump tegeleb samal ajal Iraani pommitamisega ja tema t\u00e4helepanu Ukrainale ei saa ka \u00fcle hinnata.<\/p>\n
Venemaa edenemine rindel on k\u00fcll aeglane, kuid strateegiline initsiatiiv on seal ikkagi Venemaa k\u00e4es ja murrangust s\u00f5ja k\u00e4igus on veel vara r\u00e4\u00e4kida. Kuigi Ukraina v\u00f5idab maid ka tagasi, kaldub vallutuste bilanss Venemaa kasuks. Ukraina kaugr\u00fcnnakute intensiivistamine osutab, et Ukraina on seadnud eesm\u00e4rgiks saavutada edu ennek\u00f5ike Vene rindelogistika halvamise ja Venemaal sisepoliitilise kriisi tekitamise kaudu.<\/p>\n
Venemaal virisetakse ja kakeldakse koha p\u00e4rast bensiinij\u00e4rjekorras ning meedias levib ka \u00fcksikuid teravaid v\u00e4lja\u00fctlemisi Vladimir Putini ja Kremli aadressil, ent suuremast m\u00e4ssust on asi seni kaugel. T\u00f5si on, et \u00fcha rohkem venelasi soovib s\u00f5da l\u00f5petada, aga nagu n\u00e4itavad Venemaal l\u00e4bi viidud k\u00fcsitlused, tahetakse seda teha Venemaa tingimustel.<\/p>\n
Mitmed Vene poliitikud ja propagandistid k\u00f5nelevad koguni sellest, et Ukrainat tuleks r\u00fcnnata tuumarelvaga ja sellega saaks nende arvates asi \u00fchele poole. On v\u00e4idetud, et Putinit hoitakse moonutatud infov\u00e4ljas ja n\u00e4idatakse lahingutegevust edukamana, kui see tegelikult on, kuid isegi pime, kes ISW rindekaarte ei j\u00e4lgi, saab aru, et rinne tammub paigal.<\/p>\n
K\u00e4ibevahend, kes s\u00f6\u00f6b koeri<\/p>\n
J\u00f5u raugemisest k\u00f5neleb samuti t\u00f5siasi, et Venemaa suudab juurde v\u00e4rvata juba v\u00e4hem uusi nekruteid, kui neid \u00fches kuus surma saab. Venemaa kaotab rindel praegu \u00fcle 30\u00a0000 mehe kuus, kuid suudab juurde v\u00e4rvata vaid umbes 27 000. Juunis kaotas Venemaa Ukraina kaitsej\u00f5udude andmeil \u00fcle 38\u00a0000 mehe, mis teeb kaotuste arvuks keskmiselt 1270 meest p\u00e4evas. Tagaj\u00e4rjeks on see, et Vene \u00fcksused on rindel alamehitatud ja m\u00f5nes l\u00f5igus on ette n\u00e4htud koosseisust kaetud vaid 30\u201340 protsenti.<\/p>\n
Vene s\u00f5ltumatu uudistekanal Astra osutab Z-blogijatele viidates, et Vene s\u00f5duri elu pol\u00fcgoonilt kuni lahingusse suunamiseni kestab keskmiselt k\u00fcmme p\u00e4eva kuni kolm n\u00e4dalat, rindel aktiivses lahingutsoonis aga ainult 20\u201335 minutit.1\u00a0Sellest on saanud aksioom, millele uudistekanalites sageli viidatakse.<\/p>\n
Ukraina s\u00f5janduseksperdi Sergei Grabski s\u00f5nul on Vene s\u00f5dur Putini jaoks vaid k\u00e4ibevahend, mis ongi ette n\u00e4htud \u00fchekordseks kasutamiseks. Lisaks sellele, et rindele l\u00e4hetatuil puudub lahingutegevuseks igasugune ettevalmistus, on ka nende varustus kehv v\u00f5i suisa puudub, mis eriti talvetingimustes suurendab k\u00fclmumise t\u00f5ttu kaotusi veelgi.<\/p>\n
“N\u00e4lg on sundinud Vene s\u00f5dureid s\u00f6\u00f6ma isegi rindekasse ja -koeri, kellest sageli s\u00f5ltub nende enda elu.”<\/p>\n
Samuti on l\u00fcnklik s\u00f5durite toiduga varustamine. Grabski viitab Ukraina eri\u00fcksuslaste t\u00e4helepanekutele \u00fclev\u00f5etud Vene kaevikutes, kus n\u00e4lg on sundinud Vene s\u00f5dureid s\u00f6\u00f6ma isegi rindekasse ja -koeri, kellest sageli s\u00f5ltub nende enda elu. Rindekasside \u00fclesandeks, selgitab Grabski, on kaitsta s\u00f5dureid kaevikutes n\u00e4riliste arvu vohamise eest, nii et ilma kassita rinnal polegi magamine v\u00f5imalik. Ka tajuvat kassid mingil erilisel viisil l\u00e4henevaid m\u00fcrske ja hoiatavat nende saabumise eest. Koerad aga hoiatavad v\u00f5\u00f5raste eest, eriti olukorras, kus kilomeetri peale on kaevikutes vaid paar-kolm kaitsjat.2 Nii v\u00f5ib vaid kujutleda, kui suur peab olema n\u00e4lg ja meeleheide, kui s\u00f5dur s\u00f6\u00f6b \u00e4ra omaenda liitlased.<\/p>\n
Bussifitseerimine<\/p>\n
Allak\u00e4igu m\u00e4rgiks on ka muutused v\u00e4rbamismeetodites, kuna pakutud lepingutasud, mis aastase teenistuse juures k\u00fc\u00fcndivad kuni 80 000 dollarini (mis on nelja-viie aasta palk Moskvas), ega ka v\u00f5la leevendus 140 000 dollari ulatuses ei m\u00f5ju enam ahvatlevalt. Seet\u00f5ttu kasutatakse rindet\u00fchiku t\u00e4itmiseks n\u00fc\u00fcd juba inimr\u00f6\u00f6vi meetodeid.<\/p>\n
Eriti tuntuks on saanud nn Penza eksperiment, kus \u00f6ise reidi k\u00e4igus haarati mehi otse t\u00e4navalt, alkoholipoodide juurest ja metroodest, topiti bussidesse ja s\u00f5idutati s\u00f5jakomissariaati v\u00f5i politseijaoskonda, kus neid sunniti \u00e4hvarduste ja piinamisega lepinguid s\u00f5lmima. See tegevus on saanud tuntuks kui bussifitseerimine ehk “bussifikaatsija” (vn\u00a0\u0431\u0443\u0441\u0438\u0444\u0438\u043aa\u0446\u0438\u044f).<\/p>\n
Sellise mobilisatsioonitehnika ohvriks langevad sagedasti Kesk-Aasia migrandid, kellel \u00e4hvardatakse kodakondsus \u00e4ra v\u00f5tta, \u00f6\u00f6siti t\u00e4navail tolgendavad asotsiaalid v\u00f5i ka t\u00e4iesti juhuslikult t\u00e4navalt tabatud mobilisatsiooniealised mehed. V\u00e4rbamise alla satuvad samuti pisirikkumistega mehed, n\u00e4iteks alkoholijoobes arestimajja sattunud, kelle ette seatakse valik, kas kirjutada alla lepingule v\u00f5i lasta endale kaela m\u00e4\u00e4rida kriminaalasi n\u00e4iteks narkootikumide omamises, mis v\u00f5ib kaasa tuua kuni k\u00fcmneaastase vangistuse.<\/p>\n
Samuti survestatakse noori, kes on \u00fclikoolist v\u00e4lja langenud v\u00f5i kellel on \u00f5piv\u00f5lad, mis lubatakse kustutada. Vajaduse korral, kui normarv pole koos, tehakse reide ka kortermajadesse ja ettev\u00f5tteisse, kus mehi haaratakse kaasa otse voodist v\u00f5i t\u00f6\u00f6postilt. Selle tagaj\u00e4rjel satuvad rindele mehed, kellel puudub igasugune ettevalmistus ja kelle kiire surm on ette m\u00e4\u00e4ratud. Seejuures pole see k\u00f5ik suurt vastupanu ega proteste p\u00f5hjustanud.<\/p>\n
Venemaa mobilisatsiooni puhul on v\u00e4lja toodud erinevat mobiliseeritavate plaanitavat arvu, seda kuni 1,2 miljonini v\u00e4lja, kuid on arvatud ka, et \u00fcldmobilisatsiooni Putin v\u00e4ldib, kuna kardab sellega puhkevaid rahutusi. Samuti on k\u00f5lanud seisukohti, et “bussifikaatsija” on piisavalt efektiivne, et \u00fcldmobilisatsiooni v\u00e4ltida. S\u00f5jav\u00e4ekohuslastest meestele on tehtud Venemaalt lahkumine peaaegu v\u00f5imatuks ja l\u00f5puks on see vaid n-\u00f6 tehnika k\u00fcsimus, kuidas nad kokku korjatakse ja hakklihamasinasse saadetakse.<\/p>\n
Luka\u0161enko perutab ja l\u00f6\u00f6b patsi Pekingile<\/p>\n
Venemaa suurenevast n\u00f5rkusest k\u00f5neleb ka Valgevene perutamine. M\u00e4letatavasti esitas Volod\u00f5m\u00f5r Zelenski m\u00f5ni aeg tagasi Aleksandr Luka\u0161enkole ultimaatumi, et Valgevene k\u00f5rvaldaks oma territooriumilt retranslaatorid, mida Venemaa kasutab droonir\u00fcnnakutes Ukraina vastu, mille peale Luka\u0161enko l\u00fclitaski need v\u00e4lja.<\/p>\n
Seej\u00e4rel s\u00f5itis Luka\u0161enko Venemaale kohtumisele Putiniga ja kui uskuda Kremli siseinfo vahendaja Valeri Solovei \u00f6eldut, valmistas kohtumine Luka\u0161enkoga Putinile pettumuse. J\u00e4tkuvalt ei n\u00f5ustunud Luka\u0161enko s\u00f5jategevuses osalema ja ka Vene droone suunavad retranslaatorid j\u00e4id suletuks. Veelgi enam, Luka\u0161enko andis teada, et kaks Valgevene peamist naftarafineerimistehast Maz\u00f5ris ja Novopolotskis l\u00e4hevad plaaniv\u00e4lisesse remonti, mille t\u00f5ttu k\u00fctuseabi Venemaale v\u00e4heneb.3\u00a0Remondi p\u00f5hjuseks on t\u00f5en\u00e4oliselt kartus, et Ukraina v\u00f5ib neid tehaseid r\u00fcnnata, kuna Valgevene tarnib k\u00fctust Vene armeele.<\/p>\n
Kohe Putiniga kohtumise j\u00e4rel s\u00f5itis Luka\u0161enko Hiina, kus kohtus Xi Jinpingiga. Grabski t\u00f5lgenduse kohaselt vajas m\u00e4ss Putini vastu Xi Jinpingilt seljatagust. Hiinal on Grabski s\u00f5nul Valgevenes suured huvid ja Hiina ei soovi, et Valgevene s\u00f5tta kistaks. Grabski t\u00f5i v\u00e4lja kaks peamist Hiinale olulist Valgevene objekti.<\/p>\n
Esimene neist on nn Bresti maismaakoridor, mis kulgeb l\u00e4bi Kasahstani, Venemaa ja Valgevene kuni Bresti-Ma\u0142aszewicze raudtees\u00f5lmeni, mille kaudu toimub Hiina kaupade transiit Euroopa Liitu, ja teine Minski l\u00e4hedal asuv tehnopark \u0412\u044f\u043b\u0456\u043a\u0456 \u043a\u0430\u043c\u0435\u043d\u044c (ee suur kivi). V\u00e4idetavalt on Hiina investeerinud tehnoparki \u00fcle 1,2 miljardi dollari ja Hiinale kuulub tehnopargi haldusettev\u00f5tte Industrial Park Development Company aktsiatest 68 protsenti. V\u00f5ib m\u00f5ista Ukraina valmidust neid r\u00fcnnata, arvestades, kui suurel m\u00e4\u00e4ral Hiina s\u00f5jas Ukraina vastu Venemaad aitab.<\/p>\n
Krimmi mudel ehk Molot\u0161ka<\/p>\n
Krimmi on peetud Vene impeeriumi kroonijuveeliks, mille kaotamine v\u00f5ib m\u00f5juda Putini re\u017eiimile h\u00e4vitavalt. Ukraina blokaad poolsaare suhtes on viinud selleni, et Krimmi ei suudeta enam varustada k\u00fctusega, poolsaare elektrivarustus on piiratud ja juba napib ka toiduaineid. H\u00e4vitatud on Krimmi varustav laevastik Aasovi merel ja j\u00e4tkub Vene kaubalaevastiku h\u00e4vitamine Mustal merel. Ukraina drooni\u00fcksuste juht Robert Brodi (Madjar) on ristinud selle operatsiooni koondnimega Molot\u0161ka (vn \u041c\u043e\u041b\u043e\u0427\u041a\u0430), mis on l\u00fchend lausest “\u041c\u043e\u0441\u043a\u0432\u0430 \u041b\u044f\u0436\u0435\u0442 \u0427\u0435\u0440\u0435\u0437 \u041a\u0440\u044b\u043c” (“Moskva langeb Krimmi kaudu”).<\/p>\n
Ukraina eesm\u00e4rk on tekitada Krimmi eeskujul logistiline n\u00e4lg kogu okupeeritud territooriumil ja ka s\u00fcgavamal Venemaal, et sundida Venemaad rinnet tagasi t\u00f5mbama. Nn Z-blogijad ja propagandistid on juba l\u00f6\u00f6nud lokku, et p\u00f5ldudelt koristamata j\u00e4etud saak v\u00f5ib p\u00f5hjustada Venemaal lisaks k\u00fctusekriisile ka n\u00e4ljah\u00e4da.<\/p>\n
“Mihhail Kasjanovi hinnangul on Putin lahingutegevuse peatamiseks p\u00f5him\u00f5tteliselt valmis, kuid seda eeldusel, et see toimuks tema tingimustel.”<\/p>\n
Venemaa seisukohalt l\u00e4heneb kiiresti aeg, kui kriisi edasise s\u00fcvenemise v\u00e4ltimiseks tuleb hakata s\u00f5ja l\u00f5petamisega kiirustama. Venemaa endise peaministri Mihhail Kasjanovi hinnangul on Putin lahingutegevuse peatamiseks p\u00f5him\u00f5tteliselt valmis, kuid seda eeldusel, et see toimuks tema tingimustel, millega ta muu hulgas soovib taastada oma diplomaatilise staatuse ja rolli maailma poliitikas. See t\u00e4hendab Kasjanovi s\u00f5nul seda, et Euroopa poliitikud peaksid minema tema juurde Moskvasse rahu paluma ja mitte vastupidi.4<\/p>\n
Kuigi Zelenski on pakkunud v\u00e4ljavaherahu praegusel kontrolljoonel ja ilmutanud valmidust alustada kohe rahuk\u00f5nelusi kus iganes peale Moskva, v\u00f5ib seda n\u00e4ha ka taktikalise k\u00e4iguna, et s\u00e4ilitada USA ja Trumpi toetus. Kuna Moskva pole loobunud oma peamistest n\u00f5uetest (territooriumide loovutamine Ukraina poolt, Ukraina demilitariseerimine jms) ning Ukraina s\u00f5jaline seis on n\u00fc\u00fcd juba selline, et Venemaale j\u00e4releandmisi ei tehta, siis kestab s\u00f5da paratamatult edasi. Ukraina on kinnitanud, et on suuteline s\u00f5dima veel mitu aastat v\u00f5i nii kaua, kui on vaja. Euroopa jt riikide j\u00e4tkuv abi seda ka v\u00f5imaldab.<\/p>\n
Venemaa seisukohast muudab s\u00f5japidamise aina m\u00f5ttetumaks, kuid ka enesetapjalikumaks, Ukraina \u00fclikiire edenemine tehnoloogia vallas \u2013 see on tasakaalustanud Venemaa senise \u00fclekaalu nii maa peal, merel kui ka \u00f5hus hoolimata t\u00f5siasjast, et ka Vene pool ei maga ja edeneb tempokalt. Kuid edukam on see, kes suudab ajaga kiiremini v\u00f5idu joosta, ja sageli on Venemaa v\u00f5imeline Ukrainat ka \u00fcllatama.<\/p>\n
\u00dche uuendusena v\u00f5ttis Venemaa 2024. aastal kasutusele fiiberoptilise kaabli kaudu juhitavad FPV-droonid ja sundis ka Ukrainat seda tehnoloogiat kiiresti arendama. Umbes samal ajal tuli Venemaa v\u00e4lja reaktiivmootoritega Shahed-t\u00fc\u00fcpi droonidega, mis on \u00fclikiired, lendavad suurtes k\u00f5rgustes ja j\u00e4\u00e4vad Ukraina kopter-t\u00fc\u00fcpi t\u00f5rjedroonidele tabamatuks. N\u00fc\u00fcdseks on Ukraina-Briti \u00fchisettev\u00f5te Firebolt Engineering j\u00f5udnud esimese lahingukatsetuseni omapoolse Griffeni \u00f5hut\u00f5rje reaktiivdrooniga, mis suudab lennata kiirusega \u00fcle 350 km tunnis ja t\u00f5usta 7500 meetri k\u00f5rgusele.<\/p>\n
Need on vaid \u00fcksikud n\u00e4ited tehnoloogilisest v\u00f5idujooksust. Iga p\u00e4ev ilmub v\u00e4lja midagi uut, nagu n\u00e4iteks osutas Ukraina robotrooniline dessant Kinburni s\u00e4\u00e4rele, kus kasutati korraga nii mere-, maismaa- kui ka \u00f5hudroone. Kvantitatiivselt on Ukraina j\u00f5udnud aastas k\u00fcmne miljoni drooni tootmiseni, samal ajal kui Venemaa tootmisv\u00f5imekus ulatub kuni 15 miljoni droonini.<\/p>\n
Vastukaaluks Vene ballistilistele rakettidele (Kin\u017eal, Ore\u0161nik jt) ja \u00fclikiirele tiibraketile Tsirkon on Ukraina ettev\u00f5te Firepoint koos oma l\u00e4\u00e4ne koost\u00f6\u00f6partneritega v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamas omamaist raketit\u00f5rjes\u00fcsteemi Freya ja selleks vajalikke t\u00f5rje\u00adrakette. V\u00e4lja arendatud v\u00f5i veel t\u00f6\u00f6s on ka ballistilised r\u00fcnderaketid, lennukitelt ja maapealsetelt seadeldistelt v\u00e4lja lastavad liugpommid ning v\u00f5imsad r\u00fcnde- ja pommidroonid, mis toimetavad sihtm\u00e4rgini spetsiaalselt droonidele toodetavaid erineva otstarbega l\u00f5hkekehi.<\/p>\n
Hirmutava efektiivsuse t\u00f5ttu on venelased ristinud need suured mitut t\u00fc\u00fcpi multikopterid slaavi tuntud muinasjutukoletise j\u00e4rgi Baba-Jagaaks. Ukraina on taotlenud USA-lt samuti litsentsi \u00f5hut\u00f5rjerakettide Patriot tootmiseks, milleks USA on ka jaatavalt vastanud, kuid see protsess v\u00f5ib venida v\u00f5i ei pruugi ka tulemuseni j\u00f5uda.<\/p>\n
Praegu on Ukraina laod Patriot-rakettidest t\u00fchjad, mis on avanud ajaakna Venemaale Ukraina linnu ja taristut karistamatult pommitada. Kuid see auk ei p\u00fcsi igavesti ja kinnitamata andmeil on Ukraina katsetuse k\u00e4igus ka ise \u00fche ballistilise raketi Moskva suunas juba v\u00e4lja lasknud.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd v\u00f5ib kindlalt \u00f6elda, et Ukraina s\u00f5da ei kaota. S\u00f5jategevuse v\u00f5imaliku l\u00f5pu osas on kaks stsenaariumi: see peatatakse praegusel kontaktjoonel ja l\u00f5pptulemus lepitakse kokku diplomaatilisel teel v\u00f5i Ukraina sunnib Venemaa taanduma ja dikteerib Venemaale oma tingimused. See eeldab, et Ukraina suudab t\u00e4ielikult halvata Vene rindelogistika v\u00f5i tekivad Venemaal sisepoliitilised pinged v\u00f5i kaos, mille t\u00f5ttu Vene rinne kukub kokku. Ilma suurema murdumiseta Vene rindes Ukraina sellest l\u00e4bi ei murra.<\/p>\n
L\u00e4hiajal ja Ukraina edu taustal on paratamatuks tagaj\u00e4rjeks s\u00f5jategevuse intensiivistumine, sest hoolimata k\u00f5ikidest Venemaad tabanud \u00f5udustest pole Putin veel valmis j\u00e4rele andma ja kaalub uusi ekstreemseid meetmeid s\u00f5ja j\u00e4tkamiseks.<\/p>\n
Emigratsioonis elava Vene s\u00f5janduseksperdi Juri Fjodorovi s\u00f5nul on Zelenski pakkumine peatada s\u00f5jategevus praegusel kontaktjoonel ja okupeeritud territooriumi k\u00fcsim\u00e4rgi alla j\u00e4tmine erakordselt suur j\u00e4releandmine Venemaale, kuid Putinile sellest ei piisa. Venemaa eesm\u00e4rk on \u00e4ra hoida Ukraina liitumine Euroopa riikide \u00fchisrindega.<\/p>\n
Fjodorovi s\u00f5nul on Ukraina Venemaale kui kaigas kodarais, mis takistab Venemaad teostamast oma agressiivseid ambitsioone mujal Euroopas, sh L\u00e4\u00e4nemere regioonis. Olukorras, kus Ukraina oleks tulevikus osa Euroopa kaitse- ja julgeolekus\u00fcsteemist, poleks Venemaal Fjodorovi hinnangul enam mingeid \u0161ansse kuhugi edeneda.5<\/p>\n
Teisalt v\u00f5ib arvata, et kui s\u00f5jategevus peatub praegusel rindejoonel, kujuneb sellest v\u00e4lja uus Minski lepete j\u00e4rgne olukord, kus kumbki pool p\u00fcsib kaevikutes ja on sunnitud aktiivsena hoidma suurt v\u00e4ekontingenti. Ukraina jaoks takistaks see p\u00e4\u00e4su Euroopa Liitu ja NATO-sse, Venemaa jaoks aga piiraks see v\u00f5imalusi edendada oma agressiivseid plaane mujal Euroopas.<\/p>\n
Selline lahendus ei sobi kummalegi, seda enam et praegusele kontrolljoonele ei ole ka v\u00f5imalik mingit loogilist piiri t\u00f5mmata. Kuid ilmselgelt ei suuda Venemaa hoida Ukrainat ka oma m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ris ja k\u00fcsimus on l\u00f5puks ikkagi selles, kas ja millal Ukraina selle veritseva ahela oma jala k\u00fcljest l\u00f5plikult lahti murrab.<\/p>\n
1 \u041d\u0430 \u0421\u0412\u041e \u0431\u0435\u0437 \u043f\u0435\u0440\u0435\u043c\u0435\u043d. \u2013 Astra 29. V 2026.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ukraina \u00f5hul\u00f6\u00f6gid s\u00fcgavale Venemaale, Krimmi blokeerimine, k\u00fctusetootmise halvamine ja sellega vallandunud paanika on andnud p\u00f5hjust optimismiks, et s\u00f5jas…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":236435,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[32314,26,27,324,37,33,35,34,36,31,32,21,326,28,29,95,54,19,25,1278,1049,23,24,262,22,19433,325,20,2170,96,30,661,1268,92,93,94],"class_list":["post-236434","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-aleksandr-lukasenko","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-donald-trump","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hiina","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-nato","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-sirp","tag-soda","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ukraina","tag-uldised-uudised","tag-ulo-mattheus","tag-usa","tag-uudised","tag-valgevene","tag-venemaa","tag-viimased-uudised","tag-vladimir-putin","tag-volodomor-zelenski","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116980301310082977","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/236434","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=236434"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/236434\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/236435"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=236434"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=236434"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=236434"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}