{"id":23689,"date":"2025-10-20T13:28:07","date_gmt":"2025-10-20T13:28:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/23689\/"},"modified":"2025-10-20T13:28:07","modified_gmt":"2025-10-20T13:28:07","slug":"nobeli-preemia-toob-venezuela-kriisile-tahelepanu-juurde-mis-oleks-euroopa-roll-diplomaatia","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/23689\/","title":{"rendered":"Nobeli preemia toob Venezuela kriisile t\u00e4helepanu juurde. Mis oleks Euroopa roll? \u2013 Diplomaatia"},"content":{"rendered":"

Alates 2010. aastast valitseb riiki Nicol\u00e1s Maduro, kes on eelk\u00e4ija, Hugo Ch\u00e1vezi loodud autoritaarset s\u00fcsteemi viimistlenud. Kuna majandus on juhitud tupikusse, siis suhteliselt j\u00f5ukas riik, mis n\u00fc\u00fcd s\u00f5ltub \u00fcha enam salakaubandusest, on muutunud Ladina-Ameerikas \u00fcheks vaesemaks, kus hinnanguliselt poolel elanikkonnast tuleb toime tulla v\u00e4hem kui 3 euroga p\u00e4evas<\/a>. Vaesuse ja repressioonide eest p\u00f5genenud venetsueellased moodustavad \u00fche suurimatest eksiilkogukondadest (7,9 miljonit<\/a>), neid on rohkem kui ukrainlasi (7 miljonit<\/a>) ja s\u00fc\u00fcrlasi (3,9 miljonit<\/a>).<\/p>\n

T\u00fclinorija<\/p>\n

Inim\u00f5iguste kehv seis ja Maduro tihenevad sidemed organiseeritud kuritegevusega j\u00e4tavad tema re\u017eiimist Kariibi mere piirkonnale ohtliku mulje. Kolumbias soosib<\/a> Caracas m\u00e4ssur\u00fchmitusi, et Bogot\u00e1ga suheldes tugevam paista. Naaberriigile Guyanale (elanikkond 800 000 inimest) esitas Maduro 2015., 2023. ja 2024. aastal<\/a> territoriaalseid n\u00f5udmisi, et summutada venetsueellaste rahulolematust oma re\u017eiimiga. Brasiilia-Venezuela muidu s\u00f5bralikud suhted on viimastel aastatel tollimaksude kehtestamise<\/a> ja piiride sulgemise<\/a> t\u00f5ttu halvenenud.<\/p>\n

Ameerika \u00dchendriikides on vaieldud, kas suhetes Venezuela re\u017eiimiga eelistada vaoshoitust v\u00f5i survet hoopis tugevdada. Esimesel ametiajal kaalus president Donald Trump isegi seda, kas korraldada re\u017eiimi muutmise operatsioon riigis, mis on j\u00e4medate inim\u00f5igusrikkumiste p\u00e4rast olnud 2015. aastast peale sanktsioonide all. L\u00fchikest aega taotles Joe Biden kompromissi: ta lubas sanktsioonide l\u00f5dvendamist<\/a> juhul, kui aset leiavad vabad ja \u00f5iglased valimised. See v\u00f5imalus kriipsutati maha, kui 2024. aasta valimistega, millest Machadol ei lubatud osa v\u00f5tta, kaasnes repressioonide laine.<\/p>\n

\n

USA t\u00e4iem\u00f5\u00f5duline sissetung Venezuelasse on ebat\u00f5en\u00e4oline, aga esineb spekulatsioone, et Valge Maja tahab hirmutamise abil esile kutsuda \u00fclest\u00f5usu Maduro vastu v\u00f5i riigip\u00f6\u00f6ret.<\/p>\n<\/blockquote>\n

\u00c4sja j\u00e4tkas Trump Venezuelale sunni rakendamist. Nimelt andis USA s\u00f5jav\u00e4gi 2. septembril Kariibi merel l\u00f6\u00f6gi<\/a> v\u00e4ikelaevale, mis olevat narkootikume vedanud. Uuemate teadete<\/a> kohaselt iseloomustab \u00f5hul\u00f6\u00f6k Trumpi uut Venezuela-strateegiat: surveavaldused re\u017eiimile on osa laiemast kampaaniast uimastikaubanduse vastu. 2020. aastal lisati<\/a> Maduro narkoterrorismi s\u00fc\u00fcdistusega USA v\u00e4lisministeeriumi tagaotsitavate nimekirja, mis p\u00f5him\u00f5tteliselt teeb temast samasuguse USA r\u00fcnnakuobjekti, nagu oli laev Kariibi merel.<\/p>\n

USA relvaj\u00f5ude on Venezuela rannikuvetesse nii ohtralt siirdud, et tegu on suurima s\u00f5jav\u00e4elise kohalolekuga piirkonnas rohkem kui kolmek\u00fcmne aasta jooksul<\/a>. Wall Street Journali j\u00e4rgi on Washington siirnud<\/a> Venezuela l\u00e4histele \u00fcle k\u00fcmne tuhande s\u00f5jav\u00e4elase, kelle k\u00e4sutuses on muuhulgas reaktiivh\u00e4vitajad F-35B.<\/p>\n

Samal ajal toimunud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised on ilmselt luhta jooksnud. New York Times\u2019i teatel oli Maduro kuude kaupa arutanud<\/a> Trumpiga tehingu \u00fcle, et USA sekkumine j\u00e4\u00e4ks \u00e4ra juhul, kui Ameerika ettev\u00f5tted saavad Venezuela loodusvaradele kontsessioone. 6. oktoobril katkestas<\/a> Washington avalikult k\u00f5nelused ja valis piirkonnas ettet\u00fckkiva v\u00e4ehoiaku. USA t\u00e4iem\u00f5\u00f5duline sissetung Venezuelasse on ebat\u00f5en\u00e4oline, aga esineb spekulatsioone, et Valge Maja tahab hirmutamise abil esile kutsuda kas \u00fclest\u00f5usu Maduro vastu v\u00f5i riigip\u00f6\u00f6ret.<\/p>\n

Mis on Euroopale kaalul?<\/p>\n

Kuna Euroopa keskendub Venemaa agressioonile Ukraina vastu ja s\u00f5dadele L\u00e4his-Idas, pole ta eriti j\u00f5udnud Venezuelas \u00e4geneva kriisiga tegelda. \u00dcldiselt on nii Euroopa Liit kui ka liikmesmaade pealinnad n\u00f5us, et demokraatlik \u00fcleminek<\/a> on Venezuela tupikseisust p\u00e4\u00e4stmiseks edasil\u00fckkamatu. EL on Maduro re\u017eiimile sanktsioone kehtestanud ning teinud katseid Caracase ja opositsiooni vahel dialoogi algatada.<\/p>\n

USA k\u00e4remeelsema hoiaku k\u00f5rval v\u00f5ib Euroopa strateegia paista j\u00f5uetuna. EL algatused ongi takerdunud v\u00f5imaluste piiratuse ja omavaheliste lahkhelide t\u00f5ttu, kuidas rahumeelset \u00fcleminekut teostada. ABC teatel on Washington palunud<\/a> oma Euroopa-liitlastel operatsiooniga \u00fchineda. N\u00e4iteks Prantsusmaa peab l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi<\/a> USA-ga, et laiendada koost\u00f6\u00f6d Kariibi mere patrullimise vallas.<\/p>\n

\n

Lahendus peab tulema Venezuelast endast ja selle naaberriikidest, ent Euroopal pole v\u00f5imalik k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n<\/blockquote>\n

Trumpi j\u00f5ulisemal l\u00e4henemisel m\u00e4rkab paraku olulisi puudusi<\/a>. T\u00e4htsaim on v\u00f5imalus, et piiratud \u00f5hukampaanial j\u00e4\u00e4vad poliitilised sihid saavutamata, ent Maduro re\u017eiimi j\u00e4igema suhtumisega v\u00f5imukandjad saavad kaalu juurde. Pealegi ei tervitaks<\/a> Ladina-Ameerika \u00fchiskonnad, kus interventsioonivastased tendentsid on tugevasti juurdunud, avaliku j\u00f5ukasutuse j\u00e4tkumist. J\u00e4\u00e4b mulje, et Iisraeli ja USA \u00f5huj\u00f5udude l\u00f6\u00f6kidest Iraani pihta on tehtud valej\u00e4reldusi: tuumaprogramm v\u00f5ib olla halvatud, aga islamivabariik kehtib endiselt.<\/p>\n

Maduro ise on v\u00f5itlejanatuur. Kuna tal puudub eelk\u00e4ija karisma ja majandus on karidele aetud, tugineb ta intrigeerimisoskusele ja varjamatutele repressioonidele, aga ka v\u00e4liste osapoolte, nagu Hiina, Iraani ja Venemaa eestkostele. Kriisi keerukuse t\u00f5ttu ei suuda Euroopa selle lahendamisel juhtrolli v\u00f5tta. Lahendus peab k\u00fcll tulema Venezuelast endast ja selle naaberriikidest, ent Euroopal pole v\u00f5imalik k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n

Euroopa panus<\/p>\n

Maduro re\u017eiimi vastu loodud survemehhanismi peab Euroopa t\u00e4iustama ja k\u00e4igus hoidma. Kuna mitu uimastikartelli laieneb<\/a> Euroopasse, on maailmajao avalik kord L\u00f5una-Ameerika julgeolekuseisundiga l\u00e4bi p\u00f5imunud. Niisiis on koost\u00f6\u00f6 USA-ga selle ohu puhul vajalik. Osav\u00f5tt USA s\u00f5jalistest meetmetest Venezuela vastu k\u00e4tkeks endas ohte ning arvatavasti ei j\u00e4\u00e4ks Ladina-Ameerikas tagaj\u00e4rgedeta. Julgeolekupoliitika osav kalibreerimine seisneb vahetegemises ambitsioonidel ja t\u00f5elistel vajadustel.<\/p>\n

Teiseks peab Euroopa Liit edaspidigi leevendama humanitaarkriisi, mille t\u00f5ttu Venezuelast on rohkesti elanikke lahkunud. Rahastajate kaasamine ja suurem t\u00e4helepanu pagulaste muredele tagab soojemad suhted regiooni riikidega, kes v\u00f5\u00f5rustavad m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsel hulgal venetsueellasi. Emigratsioon on olnud nii suur, et iga Venezuela-poliitika peab \u00e4sja tekkinud diasporaaga tegelema.<\/p>\n

Kolmandaks n\u00f5uab kriisi j\u00e4tkumine Euroopalt Venezuela suhtes ambitsioonikamat poliitikat. Varasemad v\u00e4ljakutsed on t\u00f5endanud, milliseid v\u00f5imalusi annab Euroopa \u00fchtsus (nagu 2022. aastal<\/a>), ja lahkhelide ohtlikkust (nagu 2019. aastal<\/a>). Oma vastuses peab Euroopa arvesse v\u00f5tma kestvaid sidemeid Caracase ja Moskva vahel, kuna nad abistavad \u00fcksteist sanktsioonidest hoidumisel. Niisiis ei tohi Venezuelaga tingimisel unustada Vene-m\u00f5\u00f5det.<\/p>\n

\n

Reageerimine Venezuela \u00e4hvardustele Guyana suver\u00e4\u00e4nsuse vastu t\u00e4hendab seismist rahvusvahelise \u00f5iguse eest.<\/p>\n<\/blockquote>\n

L\u00f5puks peavad liikmesriikide pealinnad ja Euroopa Liit t\u00f5hustama koost\u00f6\u00f6d Guyanaga. Reageerimine Venezuela \u00e4hvardustele Guyana suver\u00e4\u00e4nsuse vastu t\u00e4hendab seismist rahvusvahelise \u00f5iguse eest. Kriisiajal siiris kuninglik Briti laevastik Rahvaste \u00dchenduse riigi rannavetesse<\/a> HMS Trenti nii 2023. kui ka 2024. aastal, et saata Madurole heidutussignaal. 2025. aastal avas Prantsusmaa esimese EL riigina Georgetownis suursaatkonna ning v\u00e4idetavasti on ta sestsaadik laiendanud<\/a> kaitse- ja luurealast<\/a> koost\u00f6\u00f6d. Seda peaksid tegema teisedki liikmesriigid.<\/p>\n

Eestile v\u00f5iks siin kuuluda t\u00e4htis roll. Leppimatus suuremate naabrite kiusu vastu on olnud \u00fcks Tallinna v\u00e4lispoliitika j\u00e4\u00e4vsuurusi. V\u00e4ikeriikide v\u00f5imestamisel on Eesti loonud produktiivseid sidemeid riikidega \u00fcle maailma alates Botswanast<\/a> kuni Maldiivideni<\/a>. Nii v\u00f5iks l\u00e4heneda ka Guyanale. Kolmepoolne koost\u00f6\u00f6 brittide ja prantslastega lisaks Eesti j\u00f5upingutustele j\u00e4tkusuutlikkust.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Alates 2010. aastast valitseb riiki Nicol\u00e1s Maduro, kes on eelk\u00e4ija, Hugo Ch\u00e1vezi loodud autoritaarset s\u00fcsteemi viimistlenud. Kuna majandus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":23690,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[461,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,325,20,5843,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-23689","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-ameerika","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-maailm","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-usa","28":"tag-uudised","29":"tag-valispoliitika","30":"tag-viimased-uudised","31":"tag-world","32":"tag-world-news","33":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/23689","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=23689"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/23689\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/23690"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=23689"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=23689"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=23689"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}