Xuan Phuongi lugu on uskumatu. K\u00f5rge ametniku, mandariini j\u00e4reltulija lapsep\u00f5lv m\u00f6\u00f6dus prantsusekeelses Dalatis, kooliaastad aga Saigonis, kus t\u00fcdruk sai hea hariduse. Kuid Indo-Hiina s\u00f5ja puhkedes h\u00fclgas ta 16-aastasena oma mugava ja privilegeeritud elu, liitus \u00abpaljasjalgsete\u00bb armeega ning veetis \u00fcheksa aastat d\u017eunglis ohte trotsides. Kui ta l\u00f5puks pealinna naases, leidis ta eest riigi, kus rajas endale j\u00f5uliselt teed kommunism.<\/p>\n
Vietnami s\u00f5ja k\u00e4igus koges Xuan Ameerika pommir\u00fcnnakuid ning P\u00f5hja-Vietnami v\u00e4gede korraldatud Saigoni \u00abvabastamist\u00bb, mis t\u00f5i endaga kaasa igap\u00e4evaelu, milles nappis nii raha kui ka toitu.<\/p>\n
Hiljem \u00f5nnestus Xuanil ajakirjanikuna teha dokumentaalfilme Vietnami elust ning juba pensionieas leidis palju l\u00e4bi elanud naine veel j\u00f5udu ja tahtmist avada Pariisis kunstigalerii, et tutvustada maailmale Vietnami kunsti.<\/p>\n
\u00dchel \u00f5htul kuulsin \u00f5ues kohutavaid karjeid. Neli inimest sidusid t\u00fcdruku k\u00e4ed ja jalad bambusridva k\u00fclge. Tema juuksed lohisesid vastu maad. Maja l\u00e4vepakult vaatasid tema vanemad s\u00f5nagi lausumata pealt, kuidas peigmees, 13-aastane poiss, oli tulnud pruuti enda valdusesse v\u00f5tma. Kui t\u00fcdruk oli kindlalt kinnitatud, v\u00f5tsid kaks meest bambusridva \u00f5lgadele ja asusid minekule, \u00f5nnetu t\u00fcdruku keha nende sammude r\u00fctmis k\u00f5lkumas. Kuidas said vietnamlased olla v\u00f5imelised sellisteks julmusteks?<\/p>\n
M\u00f5ni aeg hiljem oli Hau Hienis, umbes kahek\u00fcmne kilomeetri kaugusel meie kodust, kavas neljanda tsooni noorte kohtumine. Kui Thu ja mina l\u00e4ksime direktorilt luba k\u00fcsima, \u00fctles ta: \u00abThu v\u00f5ib minna, aga mitte Phuong, ta on liiga s\u00f5nakuulmatu.\u00bb Liiga s\u00f5nakuulmatu. P\u00e4rast seda \u00abpaadiintsidenti\u00bb ei olnud ta kordagi j\u00e4tnud kasutamata v\u00f5imalust mulle k\u00e4tte maksta. \u00abKuna ma sain kutse, siis ma kavatsen sinna minna,\u00bb \u00fctlesin ma kindlalt. \u00abSee on minu jaoks ainulaadne v\u00f5imalus n\u00e4ha, kuidas teistes piirkondades noorteliikumist juhitakse.\u00bb<\/p>\n
Tegelikult olin ma kuulnud, et Nam pidi samuti koosolekule tulema. Ma polnud teda aasta aega n\u00e4inud. Ja seekord ei olnud mul oma s\u00e4rgis ja s\u00f5jav\u00e4ep\u00fckstes midagi h\u00e4beneda. \u00abKui sa sellele koosolekule l\u00e4hed, siis ma lasen su tagasi tulles kartserisse panna.\u00bb \u2013 \u00ab\u00c4rge muretsege, ma ei tule tagasi,\u00bb salvasin mina.<\/p>\n
Hau Hienis \u00f6\u00f6bisime koos teistega, umbes kahesaja noorega, kes magasid maas mattidel, poisid \u00fchel, t\u00fcdrukud teisel pool. K\u00fclat\u00e4navatel kohtusid nii vanad s\u00f5brad kui leiti uusi tutvusi. Mu s\u00fcda h\u00fcppas rinnus, kui ma Nami uuesti n\u00e4gin. Ta oli sama ilus, selge ja targa pilguga. Aga tema suhtumine oli kuidagi teistsugune.<\/p>\n
Esimesel p\u00e4eval ei olnud meil v\u00f5imalust \u00fcksteisega r\u00e4\u00e4kida. Arutelud olid tulised ja v\u00e4ga huvitavad, iga\u00fcks jagas oma kogemusi ja lootusi. L\u00f5puks saime \u00fclevaate \u00fcldisest olukorrast riigis, vastupanuliikumise raskustest ja selle edusammudest. K\u00f5igest sellest hoolimata oli mul raske keskenduda. Ootasin kokkusaamist Namiga. Teisel p\u00e4eval, kahe kohtumise vahel, p\u00f6\u00f6rdus ta minu poole: \u00abPhuong, kui sulle sobib, siis saame \u00f5htul kokku. Meil on vaja r\u00e4\u00e4kida.\u00bb<\/p>\n
Kohtusime k\u00fcla l\u00e4hedal asuval tammil ja istusime maha, teineteisest veidi eemal nagu h\u00e4belikud lapsed. \u00abSa tead, et ma olen oma vanemate ainus laps,\u00bb alustas Nam. \u00abKui ma rindele l\u00e4hen, pead sa minu vanemate eest hoolitsema. Ma ei saa neid h\u00fcljata. Ja ma ei taha ka j\u00e4\u00e4da. Kui sa n\u00f5us oled, siis ma \u00fctlen oma emale, et ta l\u00e4heks su vanaemalt sinu k\u00e4tt paluma. Kui me abiellume, saaksid sa minu vanemate juurde koju elama tulla.\u00bb<\/p>\n
Ma olin alati arvanud, et p\u00e4rast v\u00f5itu mina ja Nam abiellume. Aga kindlasti mitte nii. \u00abEi, Nam, anna andeks. Ma ei taha sellist koduperenaise elu,\u00bb \u00fctlesin talle nukralt. \u2013 \u00abSellisel juhul,\u00bb ohkas ta, \u00abpean ma abielluma m\u00f5ne teise noore t\u00fcdrukuga, kelle mu ema on v\u00e4lja valinud.\u00bb Tema s\u00f5nad tabasid mind nagu v\u00e4lk.<\/p>\n
\u00abNam, me ju armastame \u00fcksteist! Miks sa nii teed?\u00bb kohkusin mina. \u2013 \u00abMa pean t\u00e4itma oma pojakohust,\u00bb \u00fctles ta lihtsalt.<\/p>\n
Me r\u00e4\u00e4kisime kogu \u00f6\u00f6, p\u00fc\u00fcdes teineteist veenda, kuid tulutult. Ta esitas mulle pidevalt sama k\u00fcsimuse: \u00abMis sa sellest r\u00e4ndurielust saad?\u00bb Ma r\u00e4\u00e4kisin talle, mis minuga arsti paadis oli juhtunud, mis ajas ta t\u00e4iesti endast v\u00e4lja. \u00abKuidas sa saad selliste j\u00f5ledate inimestega koos t\u00f6\u00f6tada? Sul oleks parem tulla tagasi meie juurde. Sinust saaks lugupeetud ema, kellel oleks korralik elu, ilus maja, hea toit ja truu abikaasa, kes sind armastab.\u00bb Hommikuhakul teadsin, et ma ei suuda kunagi tema meelt muuta. Sel p\u00e4eval sain aru, mida t\u00e4hendab armuvalu. Kurbus tegi lausa f\u00fc\u00fcsiliselt haiget. Kui ma r\u00e4\u00e4kisin Thu\u2019le meie vestlusest, \u00fctles s\u00f5branna kohe: \u00abK\u00fcll sa teise leiad.\u00bb Ta oli v\u00e4ga praktiline t\u00fcdruk, kes ei vaevanud oma pead unistustega.<\/p>\n
Ma ei n\u00e4inud Nami enam kunagi. Teel koosolekule tundsin, nagu t\u00f5ukaks mind tuul tiibades, kuid tagasiteel tundusid mu jalad nagu tina t\u00e4is olevat. Ma m\u00f5tlesin karistuse peale, mis direktoril minu jaoks varuks oli. Kui ma haiglasse j\u00f5udsin, vaatasid mu seltsimehed mind kummalisel pilgul. Kohe, kui ta mind n\u00e4gi, karjus ta: \u00abKartsa!\u00bb Ta haaras mul k\u00e4sivarrest ja tiris mind k\u00fcla keskel asuvasse h\u00fctti. See oli t\u00fchi, r\u00e4pane ja haisev. Ma t\u00f5mbusin ukselt tagasi. \u00abVaat mis juhtub, kui sa s\u00f5na ei kuula! Ma \u00fctlesin sulle, et sa ei l\u00e4he kuhugi!\u00bb Ta l\u00fckkas mu sisse ja pani ukse kinni. Kuulsin, kuidas ta ukse tabalukuga sulges.<\/p>\n
P\u00f5geneda polnud v\u00f5imalik. \u00dches nurgas n\u00e4gin ma p\u00f5randal vaipa ja purgit\u00e4it vett. \u00d5hus lendasid k\u00e4rbsed. Heitsin kurnatult matile ja vajusin s\u00fcgavasse unne. \u00d6\u00f6sel kuulsin l\u00e4bi h\u00fctiukse sosinat: \u00ab\u00c4ra karda, Phuong, me p\u00fc\u00fcame veenda direktorit sind vabaks laskma.\u00bb<\/p>\n
\u00abEi, see ei ole seda v\u00e4\u00e4rt. Ma pigem suren siin.\u00bb Mul ei olnud nagunii midagi, mille nimel elada. S\u00f5brad libistasid mulle ukse alt m\u00f5ne maguskartuli ja natuke riisi, mida ma isegi ei puutunud. P\u00e4rast kolme p\u00e4eva sellisel dieedil, ilma pesemisv\u00f5imalusteta ja sunnitud end h\u00fctinurgas kergendama, n\u00e4gin ma vist rohkem v\u00e4lja nagu loom kui inimene. Ometi oli mu meelekindlus endine, kui peaarst minu juurde tuli. \u00abKas sa n\u00fc\u00fcd kahetsed?\u00bb<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Xuan Phuongi lugu on uskumatu. K\u00f5rge ametniku, mandariini j\u00e4reltulija lapsep\u00f5lv m\u00f6\u00f6dus prantsusekeelses Dalatis, kooliaastad aga Saigonis, kus t\u00fcdruk…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":237223,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,94475,19,94476,25,94477,23,24,22,20,542,30,92,93,94,94474],"class_list":["post-237222","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-mari-vallik","tag-news","tag-pohja-vietnam","tag-populaarseimad-lood","tag-saigon","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vietnam","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews","tag-xuan-phuong"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116987709769721467","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/237222","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=237222"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/237222\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/237223"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=237222"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=237222"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=237222"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}