![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3059478h33aft24.jpg\"\/)
Gymnathlon Autor\/allikas: Gymnathlon Eesti<\/p>\nAina tihemini ja murelikumalt r\u00e4\u00e4gitakse Eestis sellest, et laste sportlik ettevalmistus ei ole hoovispordi kadumise j\u00e4rel enam piisavalt mitmek\u00fclgne. Sel s\u00fcgisel l\u00e4ks Eestis k\u00e4ima lastele suunatud Gymnathloni spordiprogramm, mille eesm\u00e4rk on muuhulgas just mitmek\u00fclgse sportliku arengu saavutamine.<\/p>\n
T\u0161ehhist alguse saanud Gymnathloni programm on rahvusvaheliselt tuntud ja edukas. Keskendutakse lastele vanusest 2,5 kuni 11. eluaastani ning erinevas vanuses pakutakse programmi raames erinevaid mooduleid \u2013 vastavalt sellele, milliseid elemente arengus peaks teatud perioodil toetama. Metoodika on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud teadusp\u00f5hiselt.<\/p>\n
Gymnathloni programmi \u00fcks maaletoojaid ja praegune initsiaator on spordiga juba aastaid l\u00e4hemalt seotud olnud ettev\u00f5tja Tauno Trink. Ta on teinud spordiagendi t\u00f6\u00f6d, seda eesk\u00e4tt jalgpallis.<\/p>\n
Gymnathlonist sai Trink teada slovakist treenerilt, kes k\u00e4is eelmise aasta suvel Eestis spordilaagrit l\u00e4bi viimas. Et asjast p\u00e4riselt aru saada, k\u00e4is Trink ka ise vaatlemas, mida Gymnathloni s\u00fcsteemi treeningud lapsele annavad.<\/p>\n
“Kui meil eelmise aasta augustis see idee ringlema l\u00e4ks ja pakkumine meile tehti, siis tegelikkuses l\u00e4ks m\u00f5ni kuu m\u00f6\u00f6da. K\u00e4isime ise kohapeal j\u00e4lgimas seda Slovakkias \/…\/ ja trenni l\u00f5pus kolleegiga tegime omad j\u00e4reldused ja meie tulemused paberil \u00fchtisid t\u00e4pselt sellega, et saigi aru, millised lapsed on selles programmis kauem olnud,” r\u00e4\u00e4kis Trink Vikerraadiole. “Sa n\u00e4ed kohe: nende koordinatsioon, liikumine, plahvatuslikkus, k\u00f5ik arusaamine. Kuidas saadakse treeningute kirjeldustest aru. Saad aru, et need lapsed on selle asjaga olnud kauem tegelenud kui need, kes ei ole seal olnud.”<\/p>\n
“Olen n\u00e4iteks ise suur Islandi ja \u00fcldse Skandinaavia spordiaustaja juba pikki aastaid\u00a0ja toon n\u00e4ite Islandilt, kus mind see k\u00f5ige rohkem paelunud on. Multisport on noores eas tegelikult A ja O seal riigis, mille peale saab siis lapse hilisemas eas edukalt ehitada v\u00e4ga erinevaid spetsiifilisi spordialasid. Kui sul on see nii\u00f6elda baas, laiapindne baas omandatud,” r\u00e4\u00e4kis Trink.<\/p>\n
“V\u00e4ga noorelt \u00fchele kindlale alale spetsialiseerumine v\u00f5ib hiljem tegelikult ala vahetades p\u00e4ris korralikult k\u00e4tte maksta ja sestap ongi tegelikult Gymnathloni toomine Eestisse olnud meie jaoks selline loogiline samm, et seda k\u00f5ike ennetada,” lisas ta.<\/p>\n
Gymnathlon Autor\/allikas: Gymnathlon Eesti<\/p>\n
Aga mida Eesti teadlased Gymnathloni metoodikast teavad ja kuidas sellesse suhtuvad? Et saada professionaalset tagasisidet, p\u00f6\u00f6rdus “Spordip\u00fchap\u00e4ev” Tallinna \u00dclikooli treeninguf\u00fcsiloogia lektori ja treeneri Karmen Reinp\u00f5llu poole. Reinp\u00f5ld on Eesti spordis\u00f5pradele tuttav l\u00e4bi oma treenerit\u00f6\u00f6 Eesti laskesuusakoondise liikmete kui ka maastikurattur Janika L\u00f5ivuga.<\/p>\n
“Minu jaoks tuli see natuke \u00fcllatusena, info \u00fclek\u00fcllus t\u00e4nap\u00e4eva maailmas on nii suur, et\u00a0sellised toredad asjad ei pruugi j\u00f5udagi k\u00f5igini v\u00f5i siis minuni,” r\u00e4\u00e4kis Reinp\u00f5ld. “Minu jaoks oli tore \u00fcllatus see, et see s\u00fcsteem on v\u00e4ga s\u00fcsteemselt ette v\u00f5etud ja selline j\u00e4rkj\u00e4rgulisuse taandumine v\u00f5i l\u00e4htumine teadusest oli see, mis siis positiivselt \u00fcllatas mind.”<\/p>\n
“Tegelikult ei ole ju k\u00fcsimus multispordis, vaid k\u00fcsimus on selles, kuidas siis \u00fcks laps ja nooruk arendab oma f\u00fc\u00fcsilist kirjaoskust ehk siis, et tal oleksid need v\u00f5imekused keha poolt olemas. Ja erinevad spordialad lihtsalt kasutavadki erinevaid kehalisi v\u00f5imekusi,” lisas treeninguekspert.<\/p>\n
“Alustame k\u00f5ndimisest, alustame roomamisest, alustame h\u00fcppamisest, siis tulevad juurde koordinatsioon, tasakaal, aga \u00fchest hetkest ka v\u00e4ga selgelt kiirus, plahvatuslikkus, ka vastupidavuseni j\u00f5utakse kenasti seal viimases faasis,” r\u00e4\u00e4kis Reinp\u00f5ld. “Need on k\u00f5ik need oskused, mida v\u00f5ib-olla vanem generatsioon sai hoovispordist ja v\u00f5ib-olla uuele generatsioonile ongi vaja sellist t\u00e4iesti s\u00fcsteemset j\u00e4rkj\u00e4rgulist l\u00e4henemist. Et need k\u00f5ik asjad saaksid arendatud, et \u00fchest hetkest, kui tahetaksegi v\u00e4ga spetsialiseeruda, siis see spetsialiseerumise v\u00f5imekus ei j\u00e4\u00e4ks kehaliste oskuste taha.”<\/p>\n
Reinp\u00f5ld kinnitab, et kui vanemad on ambitsioonikad, siis v\u00f5ib laste varase arendamisega ka selgelt liiale minna. Millal on \u00f5ige m\u00f5nele spordialale spetsialiseeruda, see on ka Reinp\u00f5llu hinnangul miljoni dollari k\u00fcsimus. On selge, et tihti j\u00e4\u00e4vad noortespordis kehad mitmek\u00fclgselt v\u00e4lja arendamata, sest edu soovitakse saavutada liiga kiiresti.<\/p>\n
S\u00fcsteemse arendamise s\u00fcsteemi kasutuselev\u00f5tmine tundub v\u00e4ga hea m\u00f5te. “Nii lastel, treeneritel kui vanematel v\u00e4ga tihti on need ambitsioonid k\u00f5rged ja
tahaks kiiresti,” \u00fctles Reinp\u00f5ld. “Kui lugesin sellest s\u00fcsteemist, seal r\u00e4\u00e4gitakse t\u00e4iesti kronoloogilisest vanusest. Vaadatakse s\u00fcnnip\u00e4eva j\u00e4rgi, mis v\u00f5ib natuke erineda lapseti, aga seal t\u00f5esti v\u00e4hemalt p\u00fc\u00fctud l\u00e4heneda teaduse poolt, kuidas keha areneb k\u00f5ige optimaalselt. Et tagada see, et selles ajaraamis, kus keha on k\u00f5ige vastuv\u00f5tlikum nendele tegevustele, just nimelt siis saaks neid asju teha ja mitte kiirustada.”<\/p>\n
“Aga ma arvan, et seal ongi v\u00e4ga vajalik, et selle k\u00f5rval on ka muid tegevusi. \u00dchest korrast n\u00e4dalas, kui meil ei ole hoovisporti, siis sellest on kindlasti pigem v\u00e4he.”<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3059484h3a60t24.jpg\"\/)
Gymnathlon Autor\/allikas: Gymnathlon Eesti<\/p>\n
Tauno Trink usub eestvedajana ilmselgelt oma programmi. Otseselt t\u00f5rjuvat suhtumist on ta erinevate spordialade treenerite poolt kogenud v\u00e4he. Koost\u00f6\u00f6d v\u00f5iks aga teha rohkem.<\/p>\n
“\u00dcks asi on nakatada rohkem lapsi spordipisikuga ja seel\u00e4bi luua ka tervemat \u00fchiskonda, millest me h\u00e4sti palju r\u00e4\u00e4gime. Teame ju tegelikult, kui v\u00e4he lapsed liiguvad. Teiseks, mis mind ennast v\u00e4ga palju puudutas, oli see, et tegelikult on meil omajagu lapsi, kellele ei meeldi \u00fcldse v\u00f5istelda. Ka nemad tuua spordi juurde,” r\u00e4\u00e4kis Trink.<\/p>\n
“Ma n\u00e4en koost\u00f6\u00f6d erinevate alade ja klubide vahel, sest ma tunnetan mingil m\u00e4\u00e4ral t\u00e4na selle puudumist ja t\u00f5rksust. Multisport v\u00f5iks olla erinevate alade ja spordiklubide \u00fchendaja,” lisas ta. “L\u00e4bi Gymnathloni n\u00e4emegi suuremat \u00fchiskondlikku v\u00e4\u00e4rtust.”<\/p>\n
Trink lisab, et beebikursuse ehk 2,5-4-aastaste laste puhul on lapsevanemad kogu kursuse puhul programmi kaasatud \u2013 sealt edasi pilt muutub. “Gymnathlonis on lapsevanemal lubatud osaleda ainult esimeses trennis. Alates teisest trennist lapsevanemat trenni ei lubata, seal peab mingi v\u00e4ga m\u00f5juv p\u00f5hjus olema. T\u0161ehhi Karli \u00dclikooli teadlaste poolt on selge ettekirjutus, et kui lapsevanem on trennis, siis see tegelikult m\u00f5jutab lapse sooritusv\u00f5imet m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt. Ja reeglina kahjuks mitte positiivses suunas.”<\/p>\n
Treeneritele tasuvad t\u00f6\u00f6 eest lapsevanemad. Aga ettev\u00f5tmine ise seisab praegu eestvedajate entusiasmi ja rahakoti peal. “\u00dctlen ausalt, kogu see protsess – maale toomine, implementeerimine – k\u00f5ik see on ainult eestvedajate enda rahakoti peal. Ainukesed, kes meie programmist tasu saavad, on meie tublid treenerid, keda on \u00fcle Eesti 14. Nii\u00f6elda organisatoorne pool teeb seda missioonitundest,” \u00fctles Trink.<\/p>\n
“Kui t\u00e4na meil 134 las programmis, siis mina julgen v\u00e4ita, et kahe-kolme aasta p\u00e4rast me peaks t\u00f6\u00f6tama selle nimel, et meil oleks tuhat last. Slovakkias on t\u00e4na 5000 last, mis minu jaoks kerge m\u00f5\u00f5dupuu, kuhu ma tahaks j\u00f5uda. Arvan, et Eestis on see tehtav,” lisas ta.<\/p>\n