{"id":237360,"date":"2026-07-27T01:08:10","date_gmt":"2026-07-27T01:08:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/237360\/"},"modified":"2026-07-27T01:08:10","modified_gmt":"2026-07-27T01:08:10","slug":"vananev-rahvastik-suurendab-elukestva-oppe-tahtsust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/237360\/","title":{"rendered":"Vananev rahvastik suurendab elukestva \u00f5ppe t\u00e4htsust"},"content":{"rendered":"<p>&#13;<br \/>\n                                Arenguseire Keskuse uus uurimissuund keskendub sellele, millist elukestva \u00f5ppe s\u00fcsteemi vajab Eesti tulevikus vananeva rahvastiku tingimustes.<\/p>\n<p>Kevadel valmivas raportis tuuakse v\u00e4lja peamised trendid ja v\u00f5imalikud stsenaariumid olukorras, kus t\u00f6\u00f6ealine elanikkond v\u00e4heneb, t\u00f6\u00f6elu pikeneb ning vanemaealiste oskuste pidev uuendamine muutub \u00fcha olulisemaks.<\/p>\n<p>Tervena elatud aastad kipuvad l\u00f5ppema juba enne ametlikku pensioniiga<\/p>\n<p>Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko m\u00e4rkis, et Eesti rahvastik vananeb kiiresti ning statistikaameti prognoosi j\u00e4rgi moodustavad \u00fcle 65-aastased 2050. aastaks 27 protsenti Eesti elanikkonnast, v\u00f5rreldes praeguse 20 protsendiga.<\/p>\n<blockquote><p>&#13;<\/p>\n<p>\u201eVananevas \u00fchiskonnas on elukestev \u00f5pe m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega ning riikide konkurentsiv\u00f5imet hakkab \u00fcha enam m\u00e4\u00e4rama see, kui h\u00e4sti suudetakse 50+ vanuser\u00fchma kuuluvaid inimesi ehk niinimetatud h\u00f5bet\u00f6\u00f6tajaid t\u00f6\u00f6turul rakendada,\u201c \u00fctles Kindsiko ning lisas, et Majanduskoost\u00f6\u00f6 ja Arengu Organisatsiooni OECD prognoosi kohaselt v\u00e4heneb Eesti t\u00f6\u00f6ealine elanikkond 2060. aastaks enam kui 30 protsenti.<\/p>\n<p>&#13;\n<\/p><\/blockquote>\n<p>Viimases Eesti inimarengu aruandes tuuakse v\u00e4lja, et elukestvas \u00f5ppes osalemise m\u00e4\u00e4r Eestis on Euroopa Liidu keskmisest k\u00f5rgem, kuid paraku osalevad \u00f5ppes eelk\u00f5ige need inimesed, kelle hariduskapital on juba niigi keskmisest suurem. N\u00e4iteks on k\u00f5ige aktiivsemad elukestvas \u00f5ppes osalejad k\u00f5rgharidusega 25\u201349-aastased naised. V\u00e4ga madala osalusm\u00e4\u00e4raga paistavad aga silma v\u00e4hema haridusega t\u00e4iskasvanud, eelk\u00f5ige p\u00f5hiharidusega mehed, samuti v\u00e4henenud t\u00f6\u00f6v\u00f5imega inimesed.<\/p>\n<p>Kindsiko s\u00f5nul teeb teadlastele muret ka see, et Eestis on tervena elatud aastate arv v\u00f5rreldes paljude teiste riikidega suhteliselt v\u00e4ike. \u201eEesti inimeste viimased 20 eluaastat m\u00f6\u00f6duvad tervisepiirangutega. Teisis\u00f5nu, tervena elatud aastad kipuvad l\u00f5ppema juba enne ametlikku pensioniiga,\u201c \u00fctles ta.<\/p>\n<p>Vanuselise diskrimineerimise v\u00e4hendamine on v\u00f5tmet\u00e4htsusega<\/p>\n<p>OECD r\u00f5hutab, et riigid ja t\u00f6\u00f6andjad peavad \u00fchiselt v\u00f5itlema vanuselise diskrimineerimisega, looma eakas\u00f5bralikke t\u00f6\u00f6kohti, edendama elukestvat \u00f5pet ning liikumist eri t\u00f6\u00f6kohtade ja rollide vahel. OECD leiab, et inimestel peab olema v\u00f5imalus oma oskusi kogu t\u00f6\u00f6elu jooksul t\u00e4iendada ning t\u00f6\u00f6andjad peavad pakkuma paindlikku t\u00f6\u00f6korraldust ja eri vanuses t\u00f6\u00f6tajatele sobivaid t\u00f6\u00f6tingimusi. Eriti t\u00e4htis on see valdkondades, kus valitseb juba praegu terav tippspetsialistide puudus, n\u00e4iteks tervishoius, hariduses ja inseneerias.<\/p>\n<p>Arenguseire Keskuse uurimissuuna \u201eElukestva \u00f5ppe trendid ja tulevik\u201c eesm\u00e4rk on tuvastada peamised m\u00e4\u00e4ramatused ja v\u00f5tmetegurid, mis kujundavad elukestva \u00f5ppe tulevikku Eestis aastani 2050. Uurimissuuna raames anal\u00fc\u00fcsib keskus, kuidas m\u00f5jutavad rahvastiku vananemine ja t\u00f6\u00f6ealise elanikkonna v\u00e4henemine elukestva \u00f5ppe vajadust. Samuti luuakse stsenaariumid vanemaealiste t\u00f6\u00f6h\u00f5ive ja elukestva \u00f5ppe v\u00f5imaliku arengu kohta. J\u00e4rgmise aasta kevadel valmivas raportis k\u00e4sitletakse ka v\u00f5imalusi, kuidas hoida \u00fcle 50-aastaste t\u00f6\u00f6tajate oskused ajakohasena ning tagada paindlikud t\u00e4iendus- ja \u00fcmber\u00f5ppev\u00f5imalused kogu elukaare jooksul.<\/p>\n<p>Arenguseire Keskus on \u00fchiskonna ja majanduse tulevikuarenguid anal\u00fc\u00fcsiv m\u00f5ttekoda riigikogu juures. Keskus viib l\u00e4bi erinevatel teemadel uurimisprojekte, mille eesm\u00e4rk on \u00fchiskonna pikaajaliste arengute anal\u00fc\u00fcsimine ning uute trendide ja arengusuundade avastamine.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"&#13; Arenguseire Keskuse uus uurimissuund keskendub sellele, millist elukestva \u00f5ppe s\u00fcsteemi vajab Eesti tulevikus vananeva rahvastiku tingimustes. Kevadel&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":237361,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,5616,23,24,22,20,294,33293,30],"class_list":["post-237360","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-toojoud","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-uuring","tag-vanemaealised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116989270866790533","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/237360","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=237360"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/237360\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/237361"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=237360"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=237360"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=237360"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}