Eesti suvi on \u00fc\u00fcrike: p\u00e4ikeselised p\u00e4evad on loetud ja aasta 2026 pole selles suhtes mingi erand. Festivalikorraldajatele on k\u00f5ige magusam ja ka raskem mahutada oma ettev\u00f5tmised p\u00e4rast jaani algavasse puhkuseperioodi, neljale-viiele n\u00e4dalavahetusele. J\u00e4nedal 9.\u201312. juulini aset leidnud Kikumu (Kino. Kunst. Muusika) toetus v\u00e4ga paljus mulluselt festivalilt saadud usalduskrediidile, v\u00f5ttes ette ka teatud riske, mis end isegi m\u00f5nev\u00f5rra \u00f5igustasid: kolmelt p\u00e4evalt laienes festival sel aastal neljale ja v\u00e4lilava paiknes hoopis m\u00f5isapargis Allikj\u00e4rve maalilisel kaldal.<\/p>\n
V\u00f5rreldes esimese aastaga n\u00e4is seekordne festivali kava v\u00f5ib-olla just neljale p\u00e4evale hajutatuse t\u00f5ttu lahjem, ehkki v\u00e4lisartiste oli rohkem ja nimekamaid. Samal ajal oli iga p\u00e4ev nii artistide valiku kui ka publiku poolest oma n\u00e4gu, sest paljud tulid seekord festivalile ka ainult \u00fche p\u00e4eva piletiga, olgu siis oma lemmikartisti kuulama v\u00f5i et lihtsalt huvi p\u00e4rast teada saada, mida see k\u00f5muline, kummalise nimega festival endast kujutab. Pettuma ei pidanud keegi \u2013 isegi mitte need, kes pimesi juba talvel endale nelja p\u00e4eva passi olid hankinud \u2013, sest J\u00e4neda ja selle \u00fcmbruse kaunis loodus kompenseerisid ka m\u00f5eldavad pretensioonid muusikaprogrammile. Avastamist ootasid kas v\u00f5i arhitektuurip\u00e4rlid, nagu Artur Perna 1938. aastal valminud P\u00e4\u00e4su villa Nelij\u00e4rve puhkekeskuses v\u00f5i metsas\u00fcgavusse peidetud ja j\u00f5ude seisev kunagine Harju KEK-i puhkekeskus (arhitekt Toomas Rein).<\/p>\n
\u00dcks Kikumu vormilisi muudatusi oli Konklaavi nime kandva siselava \u00fcmberpaigutus. Rene Manivald Tamme uus lahendus l\u00e4htub hoone projekteerija Valve Pormeistri kujundatud ruudukujulisest disainvalgustist, mille alla uus lava t\u00e4pselt paigutub. Tamme valguskujundus v\u00f5imaldab l\u00e4bi m\u00e4ngida mitmesuguseid lavastuslikke n\u00fcansse, kusjuures vaatajad\/kuulajad saavad toimuvat j\u00e4lgida 360 kraadi ulatuses. T\u00e4pselt timmitud helitehnilise lahenduse juures segas tundlikumat kuulajat vaid aeg-ajalt k\u00e4ivituv uus v\u00f5imas \u00f5hupuhasti.<\/p>\n
Lava uued v\u00f5imalused tulid eriti esile teatraalsemat laadi kontsertidel, nagu Florian Wahli kabareemeemidega flirtiv paroodia-show\u00a0v\u00f5i S\u00e4de Semperi esimene suuremale publikule tehtud etteaste, millega ta esitles ka enda v\u00e4lja antud deb\u00fc\u00fctalbumit “The Sun and Others”. S\u00e4de esinemise juures oli samuti kabareelikku h\u00f5ngu, kuid v\u00f5rreldes Wahliga on S\u00e4de muusikaliselt t\u00f5siseltv\u00f5etavam: S\u00e4det v\u00f5lub\u00a0hyperpop’i tumedam pool, l\u00e4bi bassir\u00fctmide unustusse langemine ja selles viibimine. Vaatajat v\u00f5lus aga muusikast enamgi S\u00e4de esinemisoskus \u2013 v\u00e4ljapeetus, stiilsus ja \u00f6konoomsus \u017eestides ja liikumistes, millega ta lava t\u00e4itis.<\/p>\n
Unustus, unistused ja unelmad on ka Iiri artisti Maria Somerville’i universumi aluseks. Somerville’i kontsert Konklaavis festivali eelviimase p\u00e4eva \u00f5htul oli \u00fcks Kikumu m\u00f5jusamaid \u2013 isegi sedav\u00f5rd, et tekkis soov sellega t\u00e4navusele festivalile joon alla t\u00f5mmata, kuna staatiliselt h\u00e4maruses seisev neiu kitarriga t\u00e4itis ka uue muusika avastamise ootuse. Somerville’i trio paigutus Konklaavi lavale kolmnurkselt, v\u00f5imendades artistidevahelist kontakti. Kontserdi valguslahendus eraldas esinejad publikust vertikaalsete valgussammastega, kusjuures Maria j\u00e4i p\u00fcsivalt varju. Somerville’i muusikat v\u00f5ib iseloomustada kui kummituslikku\u00a0shoegaze’i, tumedamat laadi\u00a0ambient’i, mis viib kuulaja oma j\u00f5ulise sensuaalsusega ajatusse ruumi, reaalsusest eemal asetsevasse seisundisse. Sellega seondus ka \u00fcks festivali meeldej\u00e4\u00e4vamaid hetki, kui sellises seisundilises heliruumis (kuula lugu “Halo” Somerville’i uuelt albumilt “Luster”, 4AD) astus lava ette v\u00e4ike t\u00fcdruk lillas litritega kleidis ja pani oma k\u00e4e \u00fchte lava piiritlevasse valgussambasse \u2013 muusika sai uue visuaalse m\u00f5\u00f5tme, kui valguskiired \u00fcle ruumi laiali paiskusid. Seda hetke v\u00f5ib nimetada ilmutuslikuks s\u00f5na parimas m\u00f5ttes.<\/p>\n
Konklaavi uue kujunduse lavastuslik potentsiaal tuli v\u00e4ga ilmselt kasuks ka Kirke Karja ja Teis Semey esinemisele festivali viimasel p\u00e4eval, kui improvisatsioonilise d\u017e\u00e4ssduo muusikalise r\u00e4nnaku sai kaasa teha otse selle tekkeprotsessis. Kaasat\u00f5mbamise v\u00f5rdpilti v\u00f5ib muidugi kasutada iga elava ettekande puhul DJ-setini v\u00e4lja, kuid Konklaavi lava v\u00f5imaldas muusikud paigutada nagu vaja: Karja (klahvpillid) ja Semey (kitarr) istusid vastastikku, s\u00f6\u00f6tes teineteisele ette helimomente ja -fraase, m\u00f5tteid ja m\u00f5ttekatkeid, millega teine haakus ja mida edasi arendas. Initsiatiiv oli vaheldumisi \u00fche ja teise muusiku k\u00e4es, harmooniast kasvas v\u00e4lja disharmoonia, milles peegeldus omakorda uus harmooniline tervik. Tavap\u00e4rasest tantsu- ja popmuusikale omasest mugavusspektrist v\u00e4lja viiv avangard\u00add\u017e\u00e4ss oli ka t\u00e4navuse Kikumu \u00fcks intrigeerivamaid kontserte.<\/p>\n
Omaette terviku moodustasid festivali teise p\u00e4eva \u00f5htul keldrilaval ehk Maatriksis esinenud kodumaised elektroonikaartistid: Wondering O, Andres L\u00f5o ja Kiwanoid. Mihkel Tombergi sooloprojekt Wondering O p\u00f5hineb\u00a0drone\u2013ambient’il, kuid ei j\u00e4\u00e4 selle turvalisse mulli. Olemisest saab liikumine, seisund saab r\u00fctmi ja kuulaja tabab end eneselegi m\u00e4rkamatult liikumas, tantsimas. Andres L\u00f5o \u00fchendab progressiivse\u00a0techno\u00a0biidi alanvegaliku laulmismaneeriga. Sellest s\u00fcmbioosist moodustub omalaadne fantoomplatvorm, kuhu end sisse kirjutada ja millega kaasa minna.<\/p>\n
Kiwanoid, kes esitles Kikumul oma uut albumit “Ghost Nonius” (Glitch Please), t\u00f5statab ehk k\u00f5ige selgemalt elektroonilise muusika peamise k\u00fcsimuse elava ja masinliku, tehisliku ja orgaanilise suhestatuse kohta. Visuaalseks v\u00f5rdluseks Kiwa elektroonilisele\u00a0glitch’ile v\u00f5ib tuua kas v\u00f5i t\u00e4hes\u00f5jad soolaugastes, kuid see on vaid esialgne kujutluslik vastandus \u2013 tegelik s\u00fcmbioos hakkab tekkima tekstuursetes \u00fcleminekutes r\u00fctmilisel baasil. “Ghost Nonius” justkui osutaks, et orgaaniline ongi tehislik ning hirm masina ees eelarvamuslik ja aegunud. Tehisarugi pole ju l\u00f5puks muud kui t\u00f6\u00f6riist, mille kasutamist peab \u00f5ppima.<\/p>\n
J\u00e4nedal suvitanud briti ulmekirjanik H. G. Wells avaldas 1895. aastal romaani “Ajamasin”, milles manab lugeja silme ette d\u00fcstoopilise kaheks jagunenud \u00fchiskonna: intellektuaalselt arenenud eloidele vastanduvad maa all elavad mustat\u00f6\u00f6lised morlokid, kelle \u00fclesandeks on maapealset s\u00fcsteemi k\u00e4igus hoida. M\u00f5nes m\u00f5ttes kasutas ajamasinat muusikas iga Kikumu artist, viies kuulajad kas siis tuttavasse ja \u00f5ndsasse minevikku (Vaiko Eplik, T\u00f5nis M\u00e4gi, Wrupk Urei) v\u00f5i visates nad hoopis tundmatust tulvil, veidi ohtlikku tulevikku (S\u00e4de Semper, Kiwa, Karja ja Semey). Festivali nimekaimad artistid eksperimentaalse popi skaalal Panda Bear ja Sonic Boom \u00fchendasid need poolused m\u00e4ngulise kergusega. Oma ajamasinasse t\u00f5mmatud 1950-1960. aastate popmuusika elemendid paisatakse tagasi l\u00e4bi ps\u00fchhedeelse filtri, muutes tuttavat v\u00e4rvi- ja tunnetuslikku paletti. Aegade kriipiv nihe. Pole ime, et gruppidest Animal Collective ning Spiritualized tuttavail Noah Lennoxil ja Pete Kemberil on piisavalt suur f\u00e4nkond, et s\u00f5ita J\u00e4nedale kas v\u00f5i Soomest.<\/p>\n
Ajamasina k\u00e4ivitajaks nimetaksin aga hoopis festivali esimese p\u00e4eva l\u00f5petanud L\u00f5una-Aafrikast Sowetost p\u00e4rit b\u00e4ndi BCUC (Bantu Continua Uhuru Consciousness), 2023. aasta WOMEX-il auhinnatud etnogruppi. BCUC ei tee j\u00e4releandmisi moodsatele trendidele, vaid ajab oma asja, olles juurtega s\u00fcgaval oma tantsu\u00admuusika r\u00fctmides. Traditsioonidele toetuv \u00fcrgne ehedus ongi see, mida nivelleeruv l\u00e4\u00e4nemaailma popmuusika vajab \u2013 r\u00fctmiskeemid, mis on nii vanad ja p\u00e4rit sedav\u00f5rd rikkalikust varamust, et on ettearvamatud. Aafrika on neid t\u00e4is ja sealne minevikup\u00e4rand ei ammendu niipea, seda enam et l\u00e4\u00e4ne kontserdi\u00adkorraldajad ei julge sealt kuigi palju artiste esinema kutsuda. BCUC muusika v\u00e4ljendabki \u00fchtaegu nii minevikku kui ka tulevikku ja toidab oma p\u00e4randiga kas v\u00f5i n\u00e4iteks maailmamainega DJ-sid nagu ka J\u00e4nedal esinenud Gilles Petersoni.<\/p>\n
Ajamasina m\u00f5istes olid Kikumul aja peatajad eelmainitud Maria Somerville ja Holy Motors, kes esinesidki rohkem kitarrimuusikale p\u00fchendatud eelviimase p\u00e4eva \u00f5htul. Holy Motorsi sulnilt taevalikku kontserti ilmestas Johanna Ruukholmi ja Martina Gofmani lavakujundus kuu, t\u00e4htede ja taimestiku stiliseeritud raamistuses. Muusika, kunst ja kino, mis on andnud nime kogu festivalile, kohtusidki Holy Motorsi suve\u00f6ises lava-show’s k\u00f5ige ehedamalt \u2013 unelmapopp unistuste\u00admetsas \u00fches kaadris.<\/p>\n
Kikumu omap\u00e4ra alus on kohavaim. Indrek Kasela on osanud Valve Pormeistri kujundatud hoonestiku ja selle \u00fcmbruse v\u00f5imalusi sobivalt \u00e4ra kasutada, kaasates sel aastal festivali\u00fcritustesse kinosaalina ka J\u00e4neda m\u00f5isahoone, kus kunagi suvitas H. G. Wells. Oma n\u00e4o annab Kikumule aga just kunsti kaasamine. Edith Karlsoni \u00fcleelusuurused kivimaod j\u00e4litasid festivalipublikut nii v\u00e4ljas kui ka sees, esindatud oli enamik Eesti n\u00fc\u00fcdiskunsti galeriidest oma kunstnike t\u00f6\u00f6dega. Erinevalt esimesest festivalist, kus v\u00f5is n\u00e4ha DeStudio n\u00e4itust, olid ruumid seekord jaotatud kunstigaleriide esitlusv\u00e4lja\u00adpanekute vahel. Kogupilt kirju, aga h\u00fcplik \u2013 seekord oligi puudu \u00fcks keskne tugev n\u00e4itus. Karlsoni maod ning Ruukholmi ja Gofmani lavalahendus Holy Motorsi kontserdil toimisid pigem kujunduselemendina.<\/p>\n
Siit ka suurem k\u00fcsimus, mis festivalil tulevikus lahendada: kas minna edasi “k\u00f5ik m\u00fc\u00fcgiks” p\u00f5him\u00f5ttega ja tuua J\u00e4nedale veelgi rohkem publikut v\u00f5i \u00f5gvendada esialgset kontseptsiooni ja pakkuda kahe aastaga v\u00e4lja kujunenud festivalis\u00f5pradele avangardi, liikuda paar sammu trendidest eespool. Kino, kunsti ja muusika \u00fchisjooni leiab n\u00e4iteks kas v\u00f5i etenduskunstidest, mida Kikumul seni ei ole olnud. Kikumu publik on piisavalt tark, et neid p\u00fc\u00fcdlusi hinnata ja ajamasinaga kaasa minna.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti suvi on \u00fc\u00fcrike: p\u00e4ikeselised p\u00e4evad on loetud ja aasta 2026 pole selles suhtes mingi erand. Festivalikorraldajatele on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":237503,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,27630,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-237502","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kikumu","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116990698197827230","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/237502","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=237502"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/237502\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/237503"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=237502"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=237502"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=237502"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}