{"id":237622,"date":"2026-07-27T09:14:07","date_gmt":"2026-07-27T09:14:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/237622\/"},"modified":"2026-07-27T09:14:07","modified_gmt":"2026-07-27T09:14:07","slug":"12-augustil-naeb-eestis-paikesevarjutust-universum","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/237622\/","title":{"rendered":"12. augustil n\u00e4eb Eestis p\u00e4ikesevarjutust | Universum"},"content":{"rendered":"<p>12. augusti \u00f5htul saavad Eesti elanikud j\u00e4lgida osalist p\u00e4ikesevarjutust. Tartu \u00dclikooli astronoomi T\u00f5nis Eenm\u00e4e s\u00f5nul j\u00e4\u00e4b varjutuse tipphetkel Kuu taha peitu enam kui 80 protsenti p\u00e4ikesekettast.<\/p>\n<p>Kuigi p\u00e4ike ei kao taevast t\u00e4ielikult, muutub milj\u00f6\u00f6 varjutuse ajal m\u00e4rgatavalt. P\u00e4ikesevalgus v\u00f5tab ebamaiselt valkja ja h\u00f5bedase tooni, mida m\u00e4rkavad lisaks inimestele selgelt ka loomad. Eenm\u00e4e meenutas T\u00fcrgis kogetud t\u00e4ielikku p\u00e4ikesevarjutust, kus faasi suurenedes kogunesid tasandikul karjatatavad lambad tihedasse puntrasse \u00fcmber karjuse. &#8220;Inimesed m\u00e4rkavad kindlasti, et valgus on kuidagi teistmoodi, ja k\u00fcllap loomad tajuvad seda samamoodi,&#8221; nentis astronoom.<\/p>\n<p>P\u00e4ikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu satub oma orbiidil tiireldes t\u00e4pselt Maa ja P\u00e4ikese vahele. Kuigi Kuu on P\u00e4ikesest kordades v\u00e4iksem, asub see Maale nii palju l\u00e4hemal, et suudab meie kodut\u00e4he osaliselt v\u00f5i t\u00e4ielikult varjata.<\/p>\n<p>Tallinnas algab astronoomiline vaatem\u00e4ng kell 20.02. Varjutus saavutab Eestis oma maksimumi kell 20.53, mil p\u00e4ike meenutab kitsast noorkuud. Kogu s\u00fcndmus kestab tund ja 18 minutit, l\u00f5ppedes kell 21.19, kui p\u00e4ike horisondi taha vajub.<\/p>\n<p>Kuna varjutuse tipphetk saabub vahetult enne p\u00e4ikeseloojangut, asub valgusallikas sel ajal l\u00e4\u00e4ne- ja loodetaevas vaid paari kraadi k\u00f5rgusel horisondist. Varjutust on seet\u00f5ttu siinmail k\u00fcllaltki raske n\u00e4ha, sest vaatev\u00e4lja v\u00f5ivad varjata isegi madalad pinnavormid v\u00f5i kauguses asuvad metsatukad.\u00a0<\/p>\n<p>Huvilistel tuleb seega aegsasti leida koht, kus l\u00e4\u00e4nekaares ei varja horisonti puud ega hooned. Eenm\u00e4e s\u00f5nul sobivad selleks k\u00f5ige paremini mere v\u00f5i suurte j\u00e4rvede rannikud ning avarad lagedad p\u00f5llumassiivid.<\/p>\n<p>Kuidas s\u00fcndmust ohutult j\u00e4lgida<\/p>\n<p>Teisalt s\u00e4\u00e4stab P\u00e4ikese madal asend vaatlejate silmi, sest sarnaselt tavalisele loojangule n\u00f5rgendab kiirgust paks atmosf\u00e4\u00e4rikiht. Sellest hoolimata ei tohiks varjutust palja silmaga ega tavaliste p\u00e4ikeseprillidega vaadata. Eenm\u00e4e soovitas soetada spetsiaalsed p\u00e4ikesefiltriga prillid, mida huvilised saavad tellida teleskoopide m\u00fc\u00fcjatelt. Samuti sobib vaatamiseks keevitusklaas v\u00f5i ilma kirjadeta h\u00f5bedane CD-plaat, mille alumiiniumikiht pakub piisavat kaitset.<\/p>\n<p>Mitu inimest saavad korraga varjutust ohutult vaadata papit\u00fckist meisterdatud lihtsa projektsiooniaparaadi abil, mis p\u00f5hineb camera obscura ehk pimenduskambri p\u00f5him\u00f5ttel. Seda meetodit kasutasid astronoomid juba sajandeid tagasi, et p\u00e4ikeseplekke silmi kahjustamata uurida. &#8220;K\u00f5ige parem on v\u00f5tta paksem papit\u00fckk v\u00f5i kast ja teha sinna v\u00e4ike, sileda servaga auk,&#8221; selgitas Eenm\u00e4e. Valguskiired l\u00e4bivad v\u00e4ikest ava ja joonistavad ekraanile kujutise. Kui hoida pappi p\u00e4ikese ja maapinna vahel, projitseerubki august paberile v\u00f5i seinale reaalajas vaadeldav p\u00e4ikese kujutis.<\/p>\n<p>Optilisi abivahendeid kasutades peavad inimesed olema ettevaatlikud. Binokkel v\u00f5i ilma spetsiaalse filtrita teleskoop v\u00f5ib silman\u00e4gemist p\u00fcsivalt kahjustada.\u00a0<\/p>\n<p>T\u00e4isvarjutus ja teaduslik v\u00e4\u00e4rtus<\/p>\n<p>Eestist v\u00e4ljaspool kulgev varjutuse teekond pakub paiguti ka t\u00e4ielikku pimedust, liikudes \u00fcle L\u00e4\u00e4ne-Euroopa tihedalt asustatud piirkondade. T\u00e4ieliku p\u00e4ikesevarjutuse ajal katab Kuu p\u00e4ikeseketta sajaprotsendiliselt, paljastades t\u00e4he krooni ning muutes p\u00e4eva m\u00f5neks minutiks \u00f6\u00f6ks.<\/p>\n<p>T\u00e4isvari langeb varahommikul Siberi p\u00f5hjaosadele, kust liigub see edasi \u00fcle Gr\u00f6\u00f6nimaa idaosa ja Islandi l\u00e4\u00e4neranniku. Seej\u00e4rel suundub Kuu vari \u00fcle Hispaania ja Vahemere saarte, puudutades teiste seas ka Maltat. T\u00e4isvarjutus kestab nendes piirkondades k\u00f5ige rohkem ligikaudu kaks minutit.<\/p>\n<p>See, kui kaua pimedus maad katab, s\u00f5ltub Maa ja Kuu orbiitide elliptilisusest. K\u00f5ige pikemad p\u00e4ikesevarjutused tekivad siis, kui Maa asub p\u00e4ikesest k\u00f5ige kaugemal ja Kuu on samal ajal Maale l\u00e4himas punktis ehk superkuu faasis. Vastupidisel juhul, kui Kuu asub Maast kaugel, paistab see taevas veidi v\u00e4iksemana kui p\u00e4ike, mist\u00f5ttu j\u00e4\u00e4b p\u00e4ikese v\u00e4lisserv n\u00e4htavaks ja tekib r\u00f5ngakujuline p\u00e4ikesevarjutus.<\/p>\n<p>Ajalooliselt on iga selline varjutus pakkunud teadlastele haruldast v\u00f5imalust uurida p\u00e4ikesekrooni ehk t\u00e4he atmosf\u00e4\u00e4ri v\u00e4limist kihti. Just varjutuste ajal avastasid astronoomid teadusloos uusi keemilisi elemente, nagu n\u00e4iteks heeliumi. T\u00e4nap\u00e4eval on maapealsete vaatluste teaduslik kaal m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4henenud, sest kosmoseaparaadid suudavad spetsiaalsete instrumentide ehk koronograafide abil p\u00e4ikeseketta ise kinni katta. Tehnoloogia v\u00f5imaldab j\u00e4lgida krooni d\u00fcnaamikat \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt otse kosmosest.<\/p>\n<p>Kosmoseaparaatide v\u00f5iduk\u00e4igust hoolimata annavad maapealsed teleskoobid teadlastele j\u00e4tkuvalt v\u00e4\u00e4rtuslikku teavet. Maapealsed instrumendid v\u00f5imaldavad n\u00e4iteks teha tunduvalt parema ruumilise ja ajalise lahutusega spektreid kui kosmoses tiirlevad aparaadid. &#8220;Olen kindel, et on k\u00fcllalt vaatlusi, mis annavad kasulikku infot, kui neid teha p\u00e4ikesevarjutuse ajal,&#8221; lisas Eenm\u00e4e.<\/p>\n<p>Selleks, et t\u00e4psemat infot hankida ja isiklikke vaatlusi planeerida, saavad astronoomiahuvilised kasutada erinevaid digitaalseid t\u00f6\u00f6riistu. N\u00e4iteks leiab Ameerika \u00dchendriikide kosmoseagentuuri NASA veebilehelt p\u00f5hjalikud \u00fclevaated k\u00f5ikide tulevaste p\u00e4ikesevarjutuste parameetrite kohta. Asukohap\u00f5histe kellaaegade ja vaatenurkade arvutamiseks sobib h\u00e4sti vabavaraline programm Stellarium.\u00a0<\/p>\n<p>Kuigi eesseisev s\u00fcndmus j\u00e4\u00e4b Eestis osaliseks, on see hea v\u00f5imalus looduse r\u00fctme vahetult kogeda. Peamine on leida vaba horisondiga vaatluspaik ja tagada silmade ohutus. &#8220;Palja silmaga ei tasu seda p\u00f5rnitseda, sest see m\u00f5jub silmadele halvasti,&#8221; r\u00f5hutas Eenm\u00e4e.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"12. augusti \u00f5htul saavad Eesti elanikud j\u00e4lgida osalist p\u00e4ikesevarjutust. Tartu \u00dclikooli astronoomi T\u00f5nis Eenm\u00e4e s\u00f5nul j\u00e4\u00e4b varjutuse tipphetkel&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":237623,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[21195,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,287,1027,28,29,3904,19,9935,841,94597,37532,25,94596,2424,280,42657,23,24,22,288,20,30],"class_list":["post-237622","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-astronoomia","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kosmos","tag-kuu","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maa","tag-news","tag-paike","tag-paikesevarjutus","tag-paikesevarjutus-2026","tag-planeedid","tag-populaarseimad-lood","tag-taevas","tag-tartu-ulikool","tag-teadus","tag-tonis-eenmae","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-universum","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116991181819560284","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/237622","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=237622"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/237622\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/237623"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=237622"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=237622"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=237622"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}