P\u00e4ike kujutab endast tohutult kuuma vesiniku- ja heeliumipalli. Taevakeha ligikaudu 1,5-protsendiline raskemate elementide koostis peidab aga endas \u00fcllatusi ja vihjeid kosmilise ajaloo kohta.<\/p>\n
V\u00e4rskest uuringus selgus, et meie kodut\u00e4he k\u00f5rvetavas koostises leidub 55 protsenti rohkem h\u00f5bedat, kui teadlased on seni arvanud. Sellele j\u00e4reldusele j\u00f5udsid Rootsis asuva Uppsala \u00dclikooli teadlased eesotsas doktorant Sema Caliskaniga.\u00a0<\/p>\n
Uurimisr\u00fchm anal\u00fc\u00fcsis p\u00e4ikesevalgust spektroskoopia abil, otsides valguse spektrist aatomite tekitatud tumedaid neeldumisjooni, mis toimivad keemiliste elementide tuvastamisel justkui s\u00f5rmej\u00e4lgedena.<\/p>\n
K\u00f5ige olulisemana selgus, et leitud h\u00f5bedakogus lahendab \u00fche pikaajalise t\u00e4he koostist puudutava m\u00f5istatuse. Nimelt on umbes 4,6 miljardit aastat tagasi tekkinud meteoriitides m\u00f5\u00f5detud h\u00f5beda hulk olnud seni m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suurem kui P\u00e4ikeses, ehkki m\u00f5lemad s\u00fcndisid samast algsest gaasi- ja tolmupilvest. Uued tulemused viivad aga l\u00f5puks P\u00e4ikese ja iidsete kivimite h\u00f5bedasisalduse omavahel koosk\u00f5lla.<\/p>\n
M\u00f5istatuse lahendamist on seni takistanud varasemate arvutimudelite lihtsus. Uppsala \u00dclikooli teadlased arendasid aga v\u00e4lja uue s\u00fcsteemi, mis v\u00f5tab palju t\u00e4psemalt arvesse P\u00e4ikese atmosf\u00e4\u00e4ri d\u00fcnaamikat ning valguse ja h\u00f5beda-aatomite omavahelist toimet.\u00a0<\/p>\n
Eelmistes arvutustes j\u00e4eti t\u00e4helepanuta asjaolu, et seesama valgus, mis neeldumisjooni tekitab, m\u00f5jutab tugevalt ka h\u00f5beda-aatomite endi k\u00e4itumist. Just selliste keerukate protsesside arvestamine aitaski teadlastel varasemalt m\u00e4rkamata j\u00e4\u00e4nud metalli sisalduse n\u00fc\u00fcd \u00fcles leida.<\/p>\n