Paljudesse Saksamaa parkidesse on j\u00f5udnud ohtlikud ja argielu h\u00e4irivad m\u00fcrgised putukad. Olukord on sel aastal sedav\u00f5rd hull, et invasiivse liigi kiiret levikut j\u00e4lgivad murega ka Eesti erialateadlased.<\/p>\n
T\u00e4psemalt valmistab probleeme tamme-v\u00f5rgenditutlane (Thaumetopoea processionea). “See liik on Euroopas kiiresti levinud inimese tervist ohustav putukas, kes ei ole Eestisse veel j\u00f5udnud, kuid tema v\u00f5imalikuks saabumiseks tasub juba valmistuda,” nentis Eesti Maa\u00fclikooli dendroloogia ja metsaentomoloogia kaasprofessor Ivar Sibul saates “Uudis+”.<\/p>\n
Eesti looduses tegutsevad praegu kolooniatena mitmed teised v\u00f5rgendikudujad, kellest tuntuimad on metsades ja aedades kohatavad toominga-v\u00f5rgendikoi, kasekedrik ning v\u00f5rgendivaablased. Nad rajavad tihedaid siidiseid v\u00f5rgendeid eelk\u00f5ige selleks, et t\u00f5rjuda vihma, tuult ja j\u00e4rske temperatuurik\u00f5ikumisi. Pesa soe mikrokliima soodustab noorte vastsete arengut ja pakub \u00fchtlasi paljude r\u00f6\u00f6vputukate vastu f\u00fc\u00fcsilist t\u00f5ket.<\/p>\n
Tamme-v\u00f5rgenditutlane erineb kohalikest liikidest m\u00e4rgatavalt. “Tamme-v\u00f5rgenditutlase puhul tulebki teha vahet, et tegemist ei ole koiga, vaid natuke suurema \u00f6\u00f6liblikaga. T\u00e4helepanu ei \u00e4rata niiv\u00f5rd v\u00f5rgendipesad, kuiv\u00f5rd nende asukad,” s\u00f5nas kaasprofessor.<\/p>\n
Eestikeelne nimi viitab t\u00e4iskasvanud \u00f6\u00f6liblika turja iseloomulikule karvatutile, ladinakeelne nimi aga vastsete erilisele k\u00e4itumisele toidutaimel. \u00d6\u00f6siti lahkuvad r\u00f6\u00f6vikud v\u00f5rgendist ja suunduvad toitu otsima, siueldes \u00fcksteise kannul nagu akadeemilises protsessioonis. Sibul m\u00e4rkis: “Saksa entomoloog, kes sellele putukale \u00fcle 100 aasta tagasi nime pani, imestas v\u00e4ga nende r\u00f6\u00f6vikute liikumise \u00fcle.”<\/p>\n
Teadusliku nime esimene osa (Thaumetopoea) t\u00e4hendab t\u00f5lkes imetegijat, sest putukate ebatavaline rongk\u00e4ik h\u00e4mmastas teadlasi. Lihtsurelike jaoks valmistab aga ennek\u00f5ike muret r\u00f6\u00f6vikute ohtlik anatoomia. Vastsed l\u00e4bivad enne nukkumist kuus arenguetappi ning kasvatavad endale kolmandas j\u00e4rgus l\u00fchikesed ja teravad kaitseharjased.<\/p>\n
Juba \u00fcks r\u00f6\u00f6vik kannab kehal \u00fcle poole miljoni pisikese karva, mille tipud meenutavad naha sisse kinni j\u00e4\u00e4vaid harpuune. Lenduvad m\u00fcrgised harjased tekitavad inimestele r\u00e4nki tervisemuresid. Sibul hoiatas: “Naha v\u00f5i limaskesta sisse kinnituvad karvad tekitavad s\u00fcgelevat l\u00f6\u00f6vet, silma sattudes p\u00f5letikku ning sissehingamisel tugevat \u00e4rritust ja astmaatilisi hingamisraskusi. V\u00e4ga tundlikel inimestel v\u00f5ib tekkida \u0161okk, mis v\u00f5ib ilma abita viia kiiresti surmani.”<\/p>\n
\u00c4gedad s\u00fcmptomid ei taba pelgalt diagnoosi saanud allergikuid, vaid looduslik m\u00fcrk vallandab tugeva reaktsiooni peaaegu k\u00f5igil sellega kokku puutunud inimestel. Seet\u00f5ttu n\u00f5uab ohupiirkonnas viibimine \u00e4\u00e4rmist ettevaatust. Tervisele v\u00f5ivad oma j\u00e4lje j\u00e4tta ka ammu h\u00fcljatud pesad, sest tuul kannab karvatolmu sadade meetrite kaugusele.<\/p>\n
Kahjuri p\u00f5hjasuunalist levikut soodustab suuresti globaalne kliimamuutus. Liblikad munevad suve l\u00f5pus tammeokstele ja j\u00e4reltulijad peavad koorumiseni talvituma. Varem h\u00e4vitas tugev pakane suurema osa munadest ja takistas liigi kiiret levikut, ent pehmemad talved aitavad putukatel uutel aladel kevadet oodata, et siis kohe tammelehti s\u00fc\u00fca.<\/p>\n
Kliimamuutuse k\u00f5rval h\u00f5lbustab sissetungi teistsugune \u00f6kos\u00fcsteem. Kuigi spetsialiseerunud kiskjad ja linnud suudavad tammev\u00f5rgenditutlase kookonist l\u00e4bi murda, j\u00e4tab tutlane uutele aladele liikudes peamised looduslikud ohjeldajad kaugele seljataha. Sibul selgitas: “Looduslikud vaenlased \u2013 mitte ainult linnud, vaid ka teised putukad, n\u00e4iteks jooksiklased ja parasitoidid \u2013 ei levi liigiga sama kiiresti kaasa. Nad j\u00e4\u00e4vad levikust natuke maha ja seet\u00f5ttu saab putukas uutel aladel rahulikult toimetada.”<\/p>\n
\u00d6\u00f6liblikas teeb suuri levikuh\u00fcppeid tihti ettevaatamatu inimtegevuse t\u00f5ttu. N\u00e4iteks satub tammev\u00f5rgenditutlane uutesse riikidesse Kesk-Euroopast p\u00e4rit nakatunud tammeistikutega. Ilmekas n\u00e4ide p\u00e4rineb 2024. aastast, kui Taanis avastati linna sattunud tugev asurkond, mis levis sinna suure t\u00f5en\u00e4osusega just imporditud istikutega.<\/p>\n
Et ohtu Eestis varakult m\u00e4rgata, peavad looduses liikujad silmad lahti hoidma. Sibul soovitas ebatavalist v\u00f5rgendit v\u00f5i puut\u00fcvel rongk\u00e4igus liikuvaid karvaseid r\u00f6\u00f6vikuid n\u00e4hes neid turvalisest kaugusest pildistada. Fotod ja asukohateave tuleks saata p\u00f5llumajandus- ja toiduametile v\u00f5i keskkonnaagentuurile. Taani asurkonna avastas samuti tavaline looduses liikuja, kelle kiire teavituse peale leiti l\u00f5puks sadadelt tammedelt \u00fcle tuhande ohtliku pesa.<\/p>\n
Nakatunud puude puhastamine on aga ohtlik, kallis ja r\u00e4nk t\u00f6\u00f6. Sibul nentis: “\u00dche puu puhastamine mitte ainult r\u00f6\u00f6vikutest, vaid ka nende tegutsemisj\u00e4lgedest n\u00f5uab v\u00e4ga palju aega ja vahendeid ning on rahaliselt v\u00e4ga kulukas. See ei taga, et puu kahjulikest karvadest t\u00e4ielikult puhtaks saaks.”<\/p>\n
P\u00e4rast p\u00e4\u00e4steoperatsiooni \u00e4hvardab m\u00fcrgioht \u00fcmbruskonda edasi, sest k\u00f5iki mikroskoopilisi harjaseid puukoorelt ei suuda kohe maha pesta isegi tugev vihm. Teadlane lisas: “Kolded, kus putukas on tegutsenud, j\u00e4\u00e4vad ohuallikaks mitmeks aastaks ka p\u00e4rast puude p\u00f5hjalikku puhastamist. Parem on, kui see putukas meile ei j\u00f5ua, sest tagaj\u00e4rjed kujutavad elanikkonna tervisele v\u00e4ga suurt ohtu.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Paljudesse Saksamaa parkidesse on j\u00f5udnud ohtlikud ja argielu h\u00e4irivad m\u00fcrgised putukad. Olukord on sel aastal sedav\u00f5rd hull, et…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":237811,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,39738,28,29,95,19,25,94639,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-237810","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-ivar-sibul","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-tamme-vorgenditutlane","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116991920902577669","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/237810","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=237810"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/237810\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/237811"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=237810"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=237810"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=237810"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}