{"id":237822,"date":"2026-07-27T12:33:13","date_gmt":"2026-07-27T12:33:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/237822\/"},"modified":"2026-07-27T12:33:13","modified_gmt":"2026-07-27T12:33:13","slug":"uuring-pollumajandus-vallandas-ajalooliselt-ennenagematu-keelebuumi-ajalugu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/237822\/","title":{"rendered":"Uuring: p\u00f5llumajandus vallandas ajalooliselt ennen\u00e4gematu keelebuumi | Ajalugu"},"content":{"rendered":"

T\u00e4nap\u00e4eval r\u00e4\u00e4gib inimkond pisut enam kui 7500 unikaalset keelt, kuid aastatuhandete eest oli see arv veel mitu korda suurem. V\u00e4rskest uuringust<\/a> selgub, et \u00fcleminek r\u00e4ndavalt eluviisilt paiksele p\u00f5llumajandusele vallandas kultuuride \u00fchtlustamise asemel ajaloo suurima keelebuumi.<\/p>\n

Ajakirjas Science avaldatud uuring p\u00f6\u00f6rab senised arusaamad tsivilisatsiooni algusaegadest pea peale. T\u00f6\u00f6 p\u00f5hjal langeb esimene t\u00f5sine keelelise mitmekesisuse kasv ajale, mil hakkasid tekkima esimesed varajased p\u00f5llumajanduslikud kogukonnad. Tollel perioodil loobusid paljud inimr\u00fchmad r\u00e4ndavast k\u00fcttide-korilaste eluviisist. Inimesed j\u00e4id paikselt elama v\u00e4ikestesse isoleeritud asulatesse, mis muutis ka inimestevahelist suhtlusd\u00fcnaamikat, vahendab Nature<\/a>.\u00a0<\/p>\n

Kadunud keelte j\u00e4lil<\/p>\n

Erinevalt n\u00e4iteks arheoloogidest, seisavad keeleajaloo uurijad silmitsi suurte takistustega. Lausutud s\u00f5nadest ei j\u00e4\u00e4 maha kivistisi ega muid f\u00fc\u00fcsilisi j\u00e4lgi. Enne kirjaoskuse ja savitahvlite teket kadus seega iga v\u00e4lja\u00f6eldud lause kohe p\u00e4rast selle kuuldavale toomist igavikku. Taoliste l\u00fcnkade t\u00f5ttu l\u00e4hevad ekspertide arvamused keelte mitmekesisuse varajase arengu osas sageli lahku.<\/p>\n

Arheoloogiliste t\u00f5endite nappuse t\u00f5ttu teavad ajaloolased varasemate ajastute keelelisest rikkusest \u00fcsna v\u00e4he. T\u00e4nap\u00e4evased uurimismudelid toetuvad paljuski tagasiulatuvatele arvutustele, mis kujutavad uuringu kaasautori, Yale’i \u00fclikooli lingvisti Claire Bowerni s\u00f5nul enamasti vaid umbkaudseid hinnanguid.<\/p>\n

Selle l\u00fcnga t\u00e4itsid n\u00fc\u00fcd Bowern ja tema kolleegid v\u00e4rske uuringuga, mis kaardistas keelelise mitmekesisuse arengut viimase 12 000 aasta jooksul. Alguspunktiks v\u00f5ttis uurimisr\u00fchm viimase j\u00e4\u00e4aja ligikaudse l\u00f5pu. Teadlased jagasid tollase oletatava maailma rahvaarvu samast etnilisest ja kultuurilisest taustast p\u00e4rit k\u00fcttide-korilaste r\u00fchmade keskmise suurusega. Nendes r\u00fchmades oli keskeltl\u00e4bi 800 liiget, kes r\u00e4\u00e4kisid eeldatavasti \u00fchist keelt.<\/p>\n

R\u00fchma suuruse hinnang tugineb 20. sajandil l\u00e4biviidud Alaska p\u00f5liselanike elukorralduse uuringutele. Samuti arvestasid teadlased metoodikat koostades \u00fclemaailmse ajaloolise keelelise mitmekesisuse mustritega. Mudelite p\u00f5hjal r\u00e4\u00e4kisid j\u00e4\u00e4aja l\u00f5pus elanud r\u00e4ndavad korilased 3300 kuni 7800 keelt. J\u00e4rgmise sammuna rakendas uurimisr\u00fchm statistilisi mudeleid, et n\u00e4ha, kuidas keelepuu ajas edasi hargnes.<\/p>\n

Kliima soojenedes muutus j\u00e4\u00e4aja l\u00f5pus oluliselt ka \u00fchiskondade struktuur. R\u00e4ndavaid kogukondi hakkasid asendama paiksed k\u00fclad, millest said tuhandeid aastaid hiljem rahvusriikide osad. Varasemates mudelites eeldati, et \u00fcht keelt k\u00f5nelevad inimr\u00fchmad muutusid aja jooksul lihtsalt suuremaks ja \u00fchtsemaks. Anal\u00fc\u00fcs paljastas aga vastupidise trendi.<\/p>\n

Maaharimise laienedes hargnesid keelepuud \u00fcle kogu maailma tohutult. Bowerni hinnangul oli see tingitud just paiksemast asustusest. Oma k\u00fclla paigale j\u00e4\u00e4nud inimesed suhtlesid oma kaugemate naabritega varasemast tunduvalt v\u00e4hem. Eraldatus soodustas uute murrete ja t\u00e4iesti eraldiseisvate keelte teket.<\/p>\n

Samalaadseid mustreid n\u00e4evad keeleteadlased ka praeguses maailmas. N\u00e4iteks Vaikse ookeani saartel, Uus-Guineas ja Vanuatus, erinevad v\u00e4ikeste p\u00f5llumajandusasulate keeled naabrite omadest kardinaalselt. Samas piirkonnas elavate r\u00e4ndavate k\u00fcttkorilaste k\u00f5ne k\u00f5lab aga hoopis sarnasemalt. Teadlaste s\u00f5nul toimivad eraldatud asulad otsekui keeleliste inkubaatoritena.<\/p>\n

Keelerikkuse t\u00f5us ja langus<\/p>\n

Uuringu p\u00f5hjal k\u00f5neldi aastatuhandete eest k\u00fcmneid tuhandeid keeli ehk neid oli ligikaudu k\u00fcmme korda rohkem kui viimase j\u00e4\u00e4aja l\u00f5pus. Inimkonna keelerikkus saavutas oma haripunkti umbes 2000 aastat tagasi. Sellele j\u00e4rgnes peagi aga j\u00e4rsk murrang.<\/p>\n

Aastaks 1000 eKr hakkas keelbuum hoogsalt raugema. K\u00f5igest tuhande aasta jooksul h\u00e4\u00e4bus ja suri v\u00e4lja suur osa tekkida j\u00f5udnud keeltest. Suure v\u00e4ljasuremislaine taga oli ilmselt v\u00f5imsate \u00fckskeelsete kultuurir\u00fchmade t\u00f5us. Laienevad impeeriumid allutasid relvade ja vallutustega naabreid ning kaubanduse areng n\u00f5udis \u00fchist suhtluskeelt.<\/p>\n

Sama n\u00e4eb t\u00e4nap\u00e4eva maailmas. Ligikaudu viis miljardit inimest kasutab praegu iga p\u00e4ev v\u00e4hemalt \u00fcht maailma k\u00fcmnest levinuimast keelest. Samal ajal sureb igal aastal v\u00e4lja keskmiselt neli v\u00e4ikekeelt. L\u00e4himinevikus n\u00e4htud languse peamiseks mootoriks peavad teadlased kolonisatsiooni, mille k\u00e4igus surusid tugevamad riigid p\u00f5lisrahvaste keeli teadlikult maha.<\/p>\n

Teadlased r\u00f5hutavad, et arvutuste tulemuseks saadud suuri keelenumbreid tasub v\u00f5tta praegu veel h\u00fcpoteesina. Bowerni s\u00f5nul v\u00f5isid keelte arvu d\u00fcnaamikale j\u00e4tta lisaks p\u00f5llumajandusele oma j\u00e4lje ka r\u00e4nne ja kliimamuutused. Lisaks andsid keelte h\u00e4\u00e4bumisele t\u00f5en\u00e4oliselt olulist hoogu s\u00f5jad ja konfliktid.<\/p>\n

Olenemata matemaatiliste mudelite t\u00e4psusest annab uuring siiski aimu maailma kunagisest keelelisest kirevusest. K\u00fcmnete tuhandete kadunud keelte s\u00f5navara ja grammatika j\u00e4\u00e4vad teaduse eest aga ilmselt igaveseks varjatuks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00e4nap\u00e4eval r\u00e4\u00e4gib inimkond pisut enam kui 7500 unikaalset keelt, kuid aastatuhandete eest oli see arv veel mitu korda…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":237823,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[286,297,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,4328,94641,94640,4898,4326,36337,24971,28,29,11975,95,19,3424,25,1115,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-237822","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-ajalugu","tag-arheoloogia","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-jaaaeg","tag-keeleajalugu","tag-keeled","tag-keeleteadus","tag-kliima","tag-kolonisatsioon","tag-kutid-korilased","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lingvistika","tag-maailm","tag-news","tag-pollumajandus","tag-populaarseimad-lood","tag-ranne","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/237822","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=237822"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/237822\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/237823"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=237822"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=237822"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=237822"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}