Rohep\u00f6\u00f6rdele kogu maailmas ei saa m\u00f5istagi hinnangut anda paari USA-d v\u00f5i Euroopat puudutava n\u00e4itaja alusel, nagu seda saates tehti. K\u00fcll ilmnes vajadus korrakski p\u00f5hjalikult vaadelda, millist keskkonnam\u00f5ju terves regioonis avaldab s\u00f5jaline konflikt USA ja Iisraeli ning Iraani vahel, kuna v\u00f5rdluses Ukraina s\u00f5jaga on seda Eesti avalikkuses v\u00e4he arutatud.<\/p>\n
Minu tuttavad Kuveidist kirjeldasid \u00e4sja murest murtuna, kuidas Iraani r\u00fcnnakud riigi infrastruktuuri pihta tuletasid meelde 1991. aastat, mil taanduvad Iraagi v\u00e4ed olid naftav\u00e4ljad p\u00f5lema s\u00fc\u00fcdanud, nii et taevas oli palju p\u00e4evi suitsust peaaegu \u00fcleni must. \u201eKaalusime, kas minna t\u00f6\u00f6le, sest \u00f5hk oli j\u00e4lle saastunud. Ka joodav kraanivesi pole enam endastm\u00f5istetav,\u201d kirjeldasid nad. See on viinud pudelivee varumiseni.<\/p>\n
K\u00f5rberiigis, mis 90% ulatuses s\u00f5ltub merevee magestamisest, kutsuvad v\u00f5imud \u00fcles s\u00e4\u00e4stlikkusele, sest juulikuus tabas Iraani raketir\u00fcnnak Kuveidis elektrijaama ja merevee magestamise tehast, tekitades t\u00f5sise tulekahju. S\u00f5jast tingitud keskkonnakahjude all kannatavad Iraan ise ja k\u00f5ik Araabia poolsaare riigid, ent Kuveit v\u00e4\u00e4rib erilist t\u00e4helepanu, sest 1991. aasta s\u00f5ja keskkonnah\u00e4dadest pole see riik seni \u00fcle saada j\u00f5udnud.<\/p>\n
\nS\u00f5jast tingitud keskkonnakahjude all kannatavad Iraan ise ja k\u00f5ik Araabia poolsaare riigid.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Tollases \u00f6kokatastroofis saastusid k\u00f5rb ja viljakandev maa ning tekkis \u00fcks suurimaid merenaftareostusi ajaloos. H\u00e4vis taimkate ja reostus p\u00f5hjavesi, kadusid loomade elupaigad, kahanes (r\u00e4nd)lindude toidulaud, hukkusid roomajad ja putukad. Merereostus kahjustas mangroove ja mererohu kasvupaiku, surid kalad, merikilpkonnad ja merelinnud, rannad saastusid ja kalap\u00fc\u00fck kannatas aastaid. Nafta p\u00f5lemisest j\u00e4id maha raskemetallid, tahm ja m\u00fcrgised orgaanilised \u00fchendid, mille m\u00f5ju on tunda 30 aastat hiljemgi.<\/p>\n
Praegune s\u00f5da on L\u00e4his-Idas tekitanud laia ulatusega r\u00e4nga keskkonnakriisi, mis ohustab piirkonna \u00f6kos\u00fcsteeme, \u00f5hukvaliteeti ning vee- ja toidujulgeolekut. S\u00f5jategevuse t\u00f5ttu on vallandunud massiliselt kasvuhoonegaase, elupaigad on reostunud ning pikaajaline kahju \u00f5hule, pinnasele ja veekogudele s\u00fcveneb iga p\u00e4evaga. Kriisi on nimetanud \u00f6kotsiidiks<\/a> n\u00e4iteks Iraani v\u00e4lisminister Abbas Araghchi. Vaadelgem keskkonnam\u00f5jusid j\u00e4rjestikku.<\/p>\n
Maa, \u00f5hk, vesi<\/p>\n
Sellest anal\u00fc\u00fcsist<\/a> j\u00e4reldub, et juba ainu\u00fcksi s\u00f5ja algusn\u00e4dalail paiskus kasvuhoonegaase Maa atmosf\u00e4\u00e4ri kiiremini, kui 84 v\u00e4hima s\u00fcsinikuheitega riigil kokku. Konflikti kahe algusn\u00e4dala v\u00e4ltel vallandus hinnanguliselt \u00fcle 5 miljoni tonni CO\u2082 ekvivalendi. See \u00fcletab n\u00e4iteks Islandi aastakogust ning on v\u00f5rreldav keskmise fossiilk\u00fctustest s\u00f5ltuva riigi (n\u00e4iteks Kuveidi) aastase s\u00fcsinikujalaj\u00e4ljega.<\/p>\n
Umbes 2,4 miljonit tonni emissioone tekkis hoonete jm rajatiste purustamisest, ligi 1,88 miljonit tonni naftap\u00f5lengutest ning \u00fclej\u00e4\u00e4nu lahingutehnika ja laskemoona kasutusest. L\u00e4his-Ida \u00f5huruum ja mereteed suleti nii suures ulatuses, et tsiviillennukid ja kaubalaevad on sunnitud pikki \u00fcmbers\u00f5ite tegema. Teekondade pikenemine suurendab<\/a> globaalset k\u00fctusekulu ja seega s\u00fcsinikuheidet veelgi.<\/p>\n
\nSademetega veekogudesse, p\u00f5ldudele jm langenud m\u00fcrgised \u00fchendid t\u00e4hendavad kohalikele elanikele pikaajalist terviseriski.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Iisraeli ja USA \u00f5hul\u00f6\u00f6gid Iraani naftarafineerimistehastele ja k\u00fctusehoidlatele Teherani \u00fcmbruses ja l\u00f5unarannikul Khuzestani provintsis Mahshahris p\u00f5hjustasid n\u00e4dalateks hiiglaslikke p\u00f5lenguid. Geograafilises m\u00f5ttes asetseb Teheran otsekui kausis \u2013 Iraani pealinna \u00fcmbritsevad m\u00e4ed \u2013, nii et siinne intensiivne liiklus ja t\u00f6\u00f6stuslik tegevus p\u00f5hjustavad iga aasta s\u00fcgis- ja talvekuudel suduperioode, mil \u00f5hukvaliteet on terves regioonis halvim. N\u00fc\u00fcdne s\u00f5da t\u00f5i atmosf\u00e4\u00e4ri lisaks tahma, v\u00e4\u00e4vli\u00fchendeid, raskemetalle ja m\u00fcrgiseid s\u00fcsivesinikke.<\/p>\n
\u201eApokal\u00fcptiline must vihm<\/a>\u201d ajas elanikke linnast v\u00e4lja. N\u00e4iteks mu tuttavad, varem valitsusvastastel protestidel osalenud Neema ja ta t\u00fcdruks\u00f5ber s\u00f5itsid m\u00e4rtsis kodulinnast m\u00e4gedesse autoga, mis oleks otsekui olnud kleepuva sopaga \u00fcle valatud. Saasteaineid kogunes Teheranis ja selle l\u00e4hikonnas atmosf\u00e4\u00e4ri sedav\u00f5rd, et see p\u00e4\u00e4dis saastunud musta vihmaga. Sademetega veekogudesse, p\u00f5ldudele jm langenud m\u00fcrgised \u00fchendid t\u00e4hendavad kohalikele elanikele pikaajalist terviseriski (sh hingamisteede haiguste ja v\u00e4hkkasvajate kujul), pealegi on p\u00f5llumaad kahjustada saanud.<\/p>\n
P\u00e4rsia laht ja rannik<\/p>\n
Pikemat t\u00e4helepanu n\u00f5uavad kahjustused mere\u00f6kos\u00fcsteemidele. P\u00e4rsia lahe \u2013 mida Araabia maades armastatakse kutsuda Araabia laheks \u2013 looduskeskkond on lausa \u00fclemaailmse t\u00e4htsusega.<\/p>\n
Inimesed, kes on \u00f6\u00f6sel istunud Omaani v\u00f5i Bahreini rannas ning imetlenud bioluminestseeruvat planktonit, mis muudab liivakaldad t\u00e4histaevaks ja laineharjad sinakalt s\u00e4ravaks, hingematvalt kauniks virmaliste m\u00e4nguks, m\u00f5istavad, millest ma r\u00e4\u00e4gin. Rannikuala on lindudele r\u00e4ndekoridorina oluline. Rahumeelse pastelselt oran\u017ei p\u00e4ikeseloojangu ilus j\u00e4lgida graatsilisi flamingosid veest koorikloomi kammimas v\u00f5i mangroovisaludes haigruid uitamas on loodusearmastajale imeline kogemus.<\/p>\n
Mereandide austaja tunneb end otsekui paradiisis, sest turgudel pakutakse peadp\u00f6\u00f6ritavalt laia valikut eksootilisi kalu, karpe, v\u00e4hke, kalmaare, krevette jne. Korallrahud olid kliima soojenemise t\u00f5ttu niigi ohus. S\u00f5jal on negatiivsed tagaj\u00e4rjed sellele k\u00f5igele, aga n\u00fc\u00fcd heitkem pilk mitmele eriti unikaalsele liigile, kes saavad kannatada.<\/p>\n
Nimelt elab P\u00e4rsia lahes, eriti Araabia \u00dchendemiraatide, Katari ja Bahreini vetes, Austraalia j\u00e4rel suuruselt teine dugongide populatsioon maailmas. Troopilist mererohtu laiub ise\u00e4ranis suurte v\u00e4ljadena Hormuzi l\u00e4heduses. Kuna \u00fcks dugong s\u00f6\u00f6b p\u00e4evas 30\u201340 kg mererohtu, on selle kasvualad tema elutegevuseks h\u00e4davajalikud. 2026. aastal alanud konflikti t\u00f5ttu on keskkonnaorganisatsioonid v\u00e4ljendanud muret<\/a>, et naftalekked, s\u00f5jalaevade liikluse tihenemine, sonarid ja veealused plahvatused ohustavad dugonge ja nende elupaiku ning sunnivad neid loomi otsima uusi toitumisalasid. Mererohi on v\u00e4ga haavatav, sest selle kasvamist v\u00f5ib p\u00e4rssida isegi \u00f5huke naftakiht v\u00f5i setete hulga suurenemine.<\/p>\n
\nKui kilpkonnadele olulised mererohuv\u00e4ljad h\u00e4vivad v\u00f5i kattuvad \u00f5likihiga, j\u00e4\u00e4vad nad peamisest toiduallikast ilma.<\/p>\n<\/blockquote>\n
2026. aasta s\u00f5da ja Hormuzi v\u00e4ina kriis m\u00f5jutavad kahte merikilpkonnade liiki, kellele P\u00e4rsia laht koos Hormuzi v\u00e4inaga on toitumiseks v\u00f5i pesitsemiseks olulised. Karettkilpkonn (Eretmochelys imbricata), kes pesitseb Iraani, Omaani, Araabia \u00dchendemiraatide ja Katari randadel, on kriitilises seisundis liik. Tema peamised pesitsusalad asuvad Iraanis Qeshmi, Lavani ja Shidvari saarte \u00fcmber, millest mitu on t\u00e4navu naftareostusest ja s\u00f5jategevusest r\u00e4situd. Satelliidipildid Shidvari saare \u00fcmbrusest kujutavad naftareostuse levimist kaitsealuste pesitsuspaikade ligidusse. P\u00e4rsia lahe rannikumadalad on peamiseks toitumisalaks ka rohekilpkonnale (Chelonia mydas), kelle eelajaloolisena m\u00f5juvaid kogukaid v\u00e4\u00e4rikaid emasisendeid v\u00f5ib regiooni rangelt reguleeritud kaitsealadel \u00f6\u00f6siti n\u00e4ha hiiglaslikke auke kaevamas ja munemas. Kui kilpkonnadele olulised mererohuv\u00e4ljad h\u00e4vivad v\u00f5i kattuvad \u00f5likihiga, j\u00e4\u00e4vad nad peamisest toiduallikast ilma.<\/p>\n
Konflikti k\u00e4igus on P\u00e4rsia lahes juba k\u00fcmned tankerid ja s\u00f5jalaevad pihta saanud. R\u00fcnnakud Bandar Abbasi ja teiste sadamate vastu on p\u00f5hjustanud ulatuslikku naftareostust<\/a>, mis ohustab tundlikku mereelustikku, sh paljusid kalaliike.<\/p>\n
\u00c4rme piirdu vaid lindude-loomade ja k\u00fcmnete tuhandete inimestega, kelle toidulaud ja sissetulek on seotud meres\u00f5idu v\u00f5i kalastamisega. Samuti on kaalul miljonite inimeste joogivesi. Suures osas tuleb seda ju L\u00e4his-Idas mereveest toota. Magestamisjaamad kujutavad endast ahvatlevaid sihtm\u00e4rke ning neid ongi r\u00fcnnatud: n\u00e4iteks Qeshmi saarel Iraanis, Kuveidis ja Bahreinis. Jaamade kahjustamine v\u00f5i naftalaikude triivimine<\/a> jaamade sissevooluavade juurde \u00e4hvardab joogiveest ilmaj\u00e4\u00e4misega miljoneid inimesi.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6stus- ja k\u00fctuserajatiste pommitamise tulemuseks on ohtlikud j\u00e4\u00e4tmed ja s\u00f5jaline saaste. Kemikaalid ja k\u00fctusej\u00e4\u00e4gid imbuvad pinnasesse ja p\u00f5hjavette. Teine t\u00f5sine probleem on laskemoona ja rakettide plahvatamisel vabanevad raskemetallid ja \u201eigavesed kemikaalid\u201d: m\u00fcrgised per- ja pol\u00fcfluoralk\u00fc\u00fclid (PFAS-\u00fchendid). Kui nad looduses lagunevadki, siis v\u00e4ga aeglaselt. Neid settib pinnasesse, p\u00f5hjavette ja veekogudesse. Inimeste ja loomade organismi kuhjudes p\u00f5hjustavad nad erinevaid haigusi ja terviseprobleeme. Samuti muudavad need p\u00f5llumajanduslikult olulised piirkonnad (Iraanis n\u00e4iteks Khuzestani provintsi) kas pikaks ajaks viljatuks v\u00f5i seal kasvatatud toiduainete tarbimise eluohtlikuks.<\/p>\n
\nMagestamisjaamad kujutavad endast ahvatlevaid sihtm\u00e4rke ning neid ongi r\u00fcnnatud: n\u00e4iteks Qeshmi saarel Iraanis, Kuveidis ja Bahreinis.<\/p>\n<\/blockquote>\n
N\u00e4iteks on Iraani poolametlik uudistekanal Fars News kajastanud<\/a> ulatuslikku naftareostust Hormozgani provintsi rannikul; Bushehri provintsi rannikul on t\u00e4heldatud mere- ja rannareostust<\/a>. Khuzestani provintsis on r\u00fcnnakute j\u00e4rel registreeritud mulla ja \u00f5hu saastumist, eriti nafta- ja naftakeemiarajatiste \u00fcmbruses. Hoiatatakse, et sademete ja j\u00f5gede kaudu leiavad saasteained viimaks tee P\u00e4rsia lahte.<\/p>\n
Tasub meeles pidada, et Iraani meediat tsenseeritakse nii tugevasti, et sellest reostuse avameelset k\u00e4sitlust leida on keeruline, samuti on v\u00e4lismeedia ligip\u00e4\u00e4s piiratud. Kuna keskkond ja vajadus seda kaitsta v\u00f5ivad inimesi \u00e4rgitada uusi organisatsioone looma, on need teemad Iraani re\u017eiimile ebamugavad ning keskkonnaorganisatsioonide eestvedajaid on re\u017eiim varasemalt korduvalt taga kiusanud. Sestap ei lubatagi neid teemasid p\u00f5hjalikumalt avada. V\u00f5ime vaid spekuleerida, et olukord on kajastatust m\u00e4rksa halvem.<\/p>\n
Riskidel tuumarajatistele ei hakkaks selles \u00fclevaates pikemalt peatuma, sest Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) on kinnitanud, et l\u00f6\u00f6gid Iraani tuumarajatistele (nagu Bushehri elektrijaam ja Natanzi rikastamiskompleks) pole veel tuvastatavat radiatsioonileket p\u00f5hjustanud. Radioaktiivse saaste oht p\u00fcsib siiski k\u00f5rge, sest uus r\u00fcnnakulaine haarab ka ohutsooni.<\/p>\n
On selge, et olukord on v\u00e4ga t\u00f5sine. K\u00f5igele eelnevale lisaks tuleb r\u00f5hutada, et selle s\u00f5ja suurimad kliimam\u00f5jud ei pruugi tuleneda lahingutegevusest endast, vaid purustatud linnade \u00fclesehitamisest, uute relvade tootmisest, h\u00e4vinud energia- ja t\u00f6\u00f6stusrajatiste taastamisest. S\u00f5jast kaudselt tingitud heited v\u00f5ivad j\u00e4rgnevate aastate jooksul mitu korda \u00fcletada s\u00f5ja otseseid heiteid.<\/p>\n
Kas t\u00f5esti rohep\u00f6\u00f6re?<\/p>\n
K\u00fctusehinna h\u00fcpe Hormuzi v\u00e4ina kriisi tulemusena m\u00f5jutab erinevatel hinnangutel negatiivselt ligi kolme miljardit inimest Aasias ja Aafrikas. Seejuures k\u00f5ige suurem kahju ei tabanud tingimata riike, kes s\u00f5ltusid enim Hormuzi v\u00e4ina kaudu toimuvast kaubaliiklusest. Suurimad kaotajad olid hoopis need, kus langesid kokku kolm tegurit: suur s\u00f5ltuvus imporditavast energiast, k\u00f5rge riigiv\u00f5lg ja v\u00e4hene eelarveline man\u00f6\u00f6verdamisruum. Nende sekka kuuluvad Pakistan, Sri Lanka, Filipiinid, India ja Indoneesia. Neis riikides leidis ja leiab aset kas v\u00e4ga suur toidu- ja k\u00fctuseinflatsioon, hinnat\u00f5use pidi riiklike toetustega kompenseerima ning hinnah\u00fcppel oli suur m\u00f5ju t\u00f6\u00f6stusele.<\/p>\n
N\u00e4iteks Pakistanis l\u00fckati edasi osa maanteeprojekte, energiaprojektide rahastus v\u00e4henes, kaitsekulude osakaal kasvas. Sri Lankal k\u00fclmutati taristuinvesteeringud ja mitmed elektriv\u00f5rgu projektid l\u00fckati edasi. Filipiinidel suunatiosa transpordi- ja energiainvesteeringuid \u00fcmber k\u00fctusetoetusteks. Esmatasandi toetusi ehk toidu- ja k\u00fctusesubsiidiumeid pakkusid ka Nepal ja Bangladesh, et hoida \u00e4ra elanikkonna massilist vaesusesse langemist.<\/p>\n
Kuna k\u00fctuse ja ehitusmaterjalide (eriti terase ja tsemendi) sisseveokulud on kasvanud ning riiklikud eelarvepuhvrid ammendunud, on mitmed kohalikud ettev\u00f5tted kogu regioonis sattunud h\u00e4tta tellimuste t\u00e4itmisega. See on toonud kaasa avaliku sektori projektide, sealhulgas koolide renoveerimiste ja tervishoiuasutuste laiendust\u00f6\u00f6de edasil\u00fckkamise v\u00f5i t\u00fchistamise. On t\u00e4heldatud<\/a>, et kriisi j\u00e4tkumine v\u00f5ib vaesemate riikide jaoks t\u00e4hendada, et uusi koole ei ehitata, haiglaid ei laiendata ja teid ei remondita.<\/p>\n
\nMitmes Aasia riigis toimus v\u00e4ga suur toidu- ja k\u00fctuseinflatsioon, hinnat\u00f5use pidi riiklike toetustega kompenseerima ning hinnah\u00fcppel oli suur m\u00f5ju t\u00f6\u00f6stusele.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Saates rohep\u00f6\u00f6rde n\u00e4itena mainitud p\u00e4ikeseenergia levikut USA-s ning elektriautode ostu kasvamist Euroopas umbes kolmandiku v\u00f5rra<\/a> v\u00f5ib parimal juhul liigitada julgeolekukeskseks energia\u00fcleminekuks (security-driven energy transition). Elektriautode m\u00fc\u00fck kasvas Euroopas juba enne kriisi, p\u00f5hjusteks rangemad CO\u2082-eesm\u00e4rgid, uued (eriti Hiinas toodetavad) odavamad mudelid, parem laadimistaristu ja mitmes riigis ostutoetused. Pealegi olid fossiilk\u00fctused kallinenud juba Ukraina s\u00f5ja t\u00f5ttu. Elektriautode m\u00fc\u00fcki ei suurendanud \u00fcksnes USA kallaletung Iraanile, millega kaasnes fossiilk\u00fctuste hinnah\u00fcpe. Ostuotsuseid m\u00f5jutavad endiselt auto hind, laadimisv\u00f5imalused, intressim\u00e4\u00e4rad ja riiklikud stiimulid. Kui k\u00fctusehinnad langevad, v\u00f5ib kriisi p\u00f5hjustatud t\u00e4iendav huvi hakata hajuma.<\/p>\n