Pikk rahuperiood Euroopas l\u00f5i olukorra, kus ohvitserid olid nagu tegelased N\u00f5ukogude Liidu multifilmist “Seente ja herneste s\u00f5da”, kus tehnika oli \u00e4ge ja jutt oli tark, ent s\u00f5ja pidamiseks valmis poldud, r\u00e4\u00e4kis endine kaitsev\u00e4e juhataja Martin Herem saates “V\u00e4listund”.<\/p>\n
Koos Heremiga saates olnud julgeolekuekspert Meelis Oidsalu s\u00f5nul on viiendat aastat kestva Ukraina s\u00f5ja k\u00e4igus kiirenenud innovatsioonits\u00fcklist r\u00e4\u00e4kimine saanud juba kli\u0161eeks, ent see vastab siiski t\u00f5ele.<\/p>\n
“Sellist kohanemistantsu on 20. sajandi s\u00f5jad t\u00e4is,” leidis ta ning t\u00f5i n\u00e4iteid alates esimesest maailmas\u00f5jast, kus kuulipildujate vastu loodi kaitsekraavid aga ka tankid ja gaas, kuni Vietnami s\u00f5jani, kus USA ja N\u00f5ukogude Liidu \u00f5hut\u00f5rjed innovatsioonis omavahel v\u00f5idu jooksid.<\/p>\n
Heremi hinnangul on s\u00f5jalist innovatsiooni kannustanud lihtsalt traditsiooniliste vahendite puudumine.<\/p>\n
“Ei j\u00e4tkunud m\u00fcrske – m\u00f5eldi v\u00e4lja droonid mingisuguse laenguga, mida saab kellelegi p\u00e4he visata. Ei olnud piisavalt luureandmeid – mindi drooniga luurama ja v\u00f5eti kasutusele see, mida igap\u00e4evaselt tsiviilist kasutab,” selgitas ta.<\/p>\n
Heremi s\u00f5nul on need muutused k\u00fcll toonud s\u00f5japidamisse teised tehnilised lahendused, kuid s\u00f5japidamist ennast see muutnud pole.<\/p>\n
Seda, et droonid oleks aga nii odavad kui v\u00e4idetakse, endine kaitsev\u00e4e juhataja ei uskunud.<\/p>\n
“\u00d6eldakse, et m\u00f5nisada eurot maksev droon ja mitmemiljoniline tank on katki. Tegelikult neid droone kulub rohkem ja \u00fche drooni taga on h\u00e4sti palju inimesi.”<\/p>\n
Kuigi on r\u00e4\u00e4gitud, et venelased pommitavad suvaliselt tsiviilobjekte, siis seda Herem ei usu, sest Venemaal pole nii palju ressursse, et seda valimatult teha.<\/p>\n
“Vahest v\u00f5ivad asjad m\u00f6\u00f6da minna ja tabada elumaju. Vahest v\u00f5ib \u00f5hut\u00f5rje v\u00f5i midagi muud m\u00f5jutustegevus m\u00f5jutada nii, et see kukub elumajja. Aga v\u00e4ga tihti lastakse elumajasid, haiglaid, koole ja k\u00f5ike muud sihtotstarbeliselt,” \u00fctles ta ning selgitas, et selle eesm\u00e4rgiks on murda tsiviil\u00fchiskonna ps\u00fchholoogilist selgroogu.<\/p>\n
Heremi s\u00f5nul on pikk rahuaeg L\u00e4\u00e4ne-Euroopas tekitanud arusaama, et isegi nooremohvitserid on pigem diplomaadid kui s\u00f5jamehed.<\/p>\n
“Selle tulemusel, ma julgen arvata, kasvas l\u00e4\u00e4neriikides \u00fcles terve p\u00f5lvkonda ohvitsere, kes enam ei armastanud s\u00f5dida,” s\u00f5nas ta ning t\u00f5i n\u00e4ite N\u00f5ukogude okupatsiooni aegsest multifilmist “Seenete ja herneste s\u00f5da”, kus k\u00f5ik tegelased n\u00e4gid head v\u00e4lja, neil oli \u00e4ge tehnoloogia ja nad r\u00e4\u00e4kisid marutarka juttu.<\/p>\n
Ukrainas toimuv meenutas aga ka l\u00e4\u00e4neeurooplastele, et ka kaevikut tuleb osata kaevata ja venelased diplomaatiast suuremat ei hooli.<\/p>\n
“See, mida ukrainlased t\u00e4na teevad, kus nad oma k\u00e4situlirelvadega lasevad droone, on sisuliselt sama, mida me 1990-ndatel \u00f5ppisime helikopterite vastu – jagu v\u00f5i r\u00fchm laseb relvadest \u00f5hku ja enne seda keegi vaatleb ja kuulab,” \u00fctles Herem.<\/p>\n
Oidsalu lisas, et Ukraina s\u00f5ja j\u00e4rgne \u00e4rkamine on j\u00f5udnud ka NATO-ni, kus kollektiivkaitset on esimest korda peale k\u00fclma s\u00f5da t\u00f5sisemalt v\u00f5tma hakatud.<\/p>\n
“Sellel t\u00f5sisemalt v\u00f5tmisel on mitmed eeldused kaitset\u00f6\u00f6stuse vaates, muuhulgas ka see, et \u00fcldse rahastatakse kaitsesektorit. Veel paar aastat tagasi k\u00e4idi seletamas, et tegemist ei ole prostitutsiooni ja hasartm\u00e4nguga,” \u00fctles julgeolekuekspert ning lisas, et t\u00e4naseks on olukord muutunud.<\/p>\n
Kuigi Eesti suunab j\u00e4rjest enam raha kaitse-eelarvesse, siis suurenenud summat ei suudeta lihtsalt \u00e4ra kasutada. Heremi s\u00f5nul on asi liigses perfektsionismis.<\/p>\n
“Riigid k\u00fcsivad tihtipeale midagi sellist, n\u00fc\u00fcd vabandan kui ma kuidagi naeruv\u00e4\u00e4ristan, mida ollakse n\u00e4htud telekas v\u00f5i mida kujutatakse ette. Ehk siis mingisugune riistapuu, mis hommikuks teeb v\u00f5ileibu, m\u00e4ngib stereoraadiot, on k\u00fclmkapi eest ja t\u00f5rjub tanke ka.”<\/p>\n
Endise kaitsev\u00e4e juhataja s\u00f5nul ei peaks niisiis n\u00f5nda valiv olema, vaid k\u00f5ige t\u00e4htsam nimetaja peaks s\u00f5jatehnika juures olema k\u00e4ttesaadavus.<\/p>\n
“Ma arvan, et ka Eesti inimesed, ka s\u00f5jav\u00e4elased, ei ole v\u00e4ga veendunud selles, et Venemaa v\u00f5iks meile kalale tulla,” lisas ta eurooplaste ja eestlaste ohuhinnangu kohta.<\/p>\n
Oidsalu hinnangul on Euroopa kaitset\u00f6\u00f6stus ka liialt killustunud.<\/p>\n
“Miks peab olema kaheksa liikursuurt\u00fcki mudelit, kui v\u00f5iks v\u00f5ib-olla kolm [mudelit] omavahel konkureerida?”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Pikk rahuperiood Euroopas l\u00f5i olukorra, kus ohvitserid olid nagu tegelased N\u00f5ukogude Liidu multifilmist “Seente ja herneste s\u00f5da”, kus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":237925,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,590,31,32,21,43796,40078,28,29,17474,2801,54,19,25,52064,23,24,124,22,20,30],"class_list":["post-237924","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-liit","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kaitse-eelarve","tag-kaitsevaldkond","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-martin-herem","tag-meelis-oidsalu","tag-nato","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-sojaline-innovatsioon","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ukraina-soda","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116992365422589236","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/237924","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=237924"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/237924\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/237925"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=237924"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=237924"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=237924"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}