Tartu \u00dclikooli teadlased kaardistasid v\u00e4rskes uuringus Eesti sotsiaalmeedias tegutseva laenu\u00e4ri, mis hiilib k\u00f5rvale riiklikest regulatsioonidest. Teadust\u00f6\u00f6st selgub, et ametliku kontrollita turg p\u00fcsib elus t\u00e4nu ebaseaduslikele lepingutele ja karmidele raha sissen\u00f5udmisv\u00f5tetele.<\/p>\n
Kui kuulete s\u00f5na laenuhai, kangastub ilmselt paljudele pilt s\u00fcngest allilmast ning kurja n\u00e4oga tursketest mafioosodest. Nagu t\u00e4nap\u00e4eval ikka kombeks, on aga p\u00f5randaalune laenu\u00e4ri muundunud hoopis teistsuguseks, digitaalseks ja s\u00fcstematiseeritumaks \u00f6kos\u00fcsteemiks, mis tegutseb meile k\u00f5igile tuttavas sotsiaalmeedias t\u00e4iesti avalikult.<\/p>\n
Kristjan Pulk ja Laura Inno Tartu \u00dclikoolist anal\u00fc\u00fcsisid Eesti Facebooki laenugruppide postitusi ning intervjueerisid laenuv\u00f5tjaid, -andjaid ja v\u00f5lan\u00f5ustajaid. Andmeid oli neil uuringu tarvis oodatult raske koguda, sest oma tegevusest ei tahtnud r\u00e4\u00e4kida kumbki osapool. Uurijad v\u00f5tsid kokku \u00fchendust 125 laenajaga, kellest soostus vestlema vaid 12. Kahek\u00fcmne neljast laenupakkujast andis intervjuu viis. Lisaks r\u00e4\u00e4kis paar veel k\u00e4put\u00e4ie v\u00f5lan\u00f5ustajatega.<\/p>\n
Vaatlusperioodil oli laenuturg m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne \u2013 Eesti laenugruppidel oli kokku 45 000 liiget. Neist suurimasse kuulus 14 000 inimest, kuid aktiivselt pakkus selles laenu k\u00f5igest 25\u201330.<\/p>\n
Intervjuudest selgus, et suurem osa inimestest v\u00f5tab sotsiaalmeediast laenu esmavajaduste katteks, sest pankade jutule nad enam ei p\u00e4\u00e4se. Laenuandjad \u00f5igustasidki oma tegevust tihtipeale eetilise kaalutlustega, pakkudes v\u00e4idetavalt eluliselt vajalikku raha neile, kes on ametlikust krediidis\u00fcsteemist v\u00e4lja t\u00f5rjutud. Teisi laenuv\u00f5tjaid peibutas aga krediidi kiire ja lihtne k\u00e4ttesaadavus, olgugi et keskmine intressim\u00e4\u00e4r k\u00fc\u00fcndis ligi 600 protsendini. V\u00f5rdlusena on Eestis seadusega lubatud tarbimislaenude maksimaalne krediidi kulukuse m\u00e4\u00e4r 45 protsendi juures.<\/p>\n
Intervjuudest selgus seegi, et suur osa laenudest l\u00e4heb hapuks. M\u00f5ni pakkuja peab korstnasse kirjutama iga kolmanda laenu. \u00dchel \u00e4\u00e4rmuslikul juhul j\u00e4ttis raha tagastamata tervelt 75 protsenti laenajaist.<\/p>\n
Kuidas selline riskantne ja ebaseaduslik turg siiski elus p\u00fcsib? Selle taga on p\u00f5hjalik taustakontroll ja karmid sissen\u00f5udmisv\u00f5tted. Laenajate maksev\u00f5imet ja isikut p\u00fc\u00fctakse piltide ja pangav\u00e4ljav\u00f5tete abil k\u00fcll hoolikalt hinnata, kuid s\u00fcsteemis on auke. Teadlasteni j\u00f5udis n\u00e4iteid nii identiteedivargustest kui ka olukordadest, kus laen v\u00e4ljastati teov\u00f5imetule inimesele.<\/p>\n
Kui klient j\u00e4\u00e4b maksega hiljaks, ei anna laenajad asjadele ametlikku k\u00e4iku. Selle asemel riputavad nad enamasti v\u00f5lgniku pildi ja nende eravestlused avalikku h\u00e4biposti. Hirm selle ees on niiv\u00f5rd suur, et inimesed soostuvadki n\u00f5utud summasid tasuma. Sageli ei ole laenuv\u00f5tjad samas isegi teadlikud, et tegelikult puudub neil igasugune juriidiline kohustus liigkasuv\u00f5tjalikke tasusid maksta. Laenuandjad ise hoiduvad aga kiivalt kohtusse p\u00f6\u00f6rdumast, sest ametlik sekkumine t\u00fchistaks nende lepingud ja paljastaks varjatud \u00e4ri.<\/p>\n