{"id":238532,"date":"2026-07-28T07:52:13","date_gmt":"2026-07-28T07:52:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/238532\/"},"modified":"2026-07-28T07:52:13","modified_gmt":"2026-07-28T07:52:13","slug":"remo-kirss-riik-peab-investeerima-koigisse-uhendustesse-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/238532\/","title":{"rendered":"Remo Kirss: riik peab investeerima k\u00f5igisse \u00fchendustesse | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Julgen \u00f6elda, et Eesti on teinud olulise ja strateegilise valiku, et Rail Balticu ehituse k\u00f5rval ei ole maanteede ehitust ootele pandud. 2026. aasta riigieelarves suunatakse teedeehitusse ja kohalike raudteede ehitusse ning hooldusesse \u00fcle poole miljardi euro, millele lisandub 435,7 miljonit Rail Balticule.<\/p>\n<p>Aastate 2026\u20132029 riigiteede teehoiukava maht kokku on \u00fcle miljardi euro, milles sisaldub investeeringuid nii p\u00f5himaanteede uuele klassile viimiseks kui ka rekonstrueerimiseks, lisaks tolmuvaba katte ehitamist kruusateedele, aga ka liiklusohtlike kohtade \u00fcmberehitamisele.<\/p>\n<p>Need kokku pole pelgalt objektide v\u00e4ljaehitamised vaid neis peegeldub strateegiline regionaal-, majandus- ja julgeolekupoliitika elluviimine.<\/p>\n<p>Logistikasektorist vaadates on teedev\u00f5rgustiku kvaliteet konkreetne kulupotentsiaal. Viletsas seisukorras teed t\u00e4hendavad suuremat aja- ja k\u00fctusekulu, aga ka suuremaid veeremiga seotud jooksvaid hooldus- ja remondikulusid, mis v\u00f5ib v\u00e4ljenduda ka prognoosimatumas teenuse kvaliteedis.<\/p>\n<p>Kui teenust tuleb osutada m\u00f6\u00f6da auklikke v\u00f5i raskesti l\u00e4bitavaid k\u00f5rvalteid, j\u00f5uab see l\u00f5puks ka teenuse hinnastusse. T\u00e4nap\u00e4evastel, hooldatud ja ka kaubavedu arvestavatel teedel-t\u00e4navatel muutub ettev\u00f5tte ukse ette teenindamine kuluefektiivsemaks ja sujuvamaks.<\/p>\n<p>Eesti tugevus on regionaalne mitmek\u00fclgsus<\/p>\n<p>On hea, et Tallinn ei v\u00f5rdu Eestiga. Kvaliteetsetel ja kiiretel \u00fchendustel, olgu selleks maantee- v\u00f5i rongi\u00fchendus, on v\u00e4ga suur roll. Mida rohkem neid juurde tekib, seda rohkem on n\u00e4ha, et inimesed julgevad elada t\u00f6\u00f6kohast kaugemal.<\/p>\n<p>Kui elukohad kanduvad hajusamalt, leiab ka ettev\u00f5tlus v\u00f5imalusi tegutseda mujal kui Tallinnas, mis omakorda v\u00f5imaldab teenuse hinnal jaguneda \u00fcle terve riigi v\u00f5rdsemalt. Kokkuv\u00f5ttes ei peaks keegi peale maksma, et elada v\u00e4ljaspool pealinna ega tegema allahindlust oma elukvaliteedilt.<\/p>\n<p>Kui vaatame n\u00e4iteks l\u00f5unanaabrite poole, siis 45,6 protsenti L\u00e4ti elanikest elab nn suures Riia regioonis ning pealinnas Riias resideerub 31,9 protsenti kogu riigi elanikkonnast. Erinevalt Eestist ei ole L\u00e4tis kujunenud Tallinna\u2013Tartu laadis kahe keskuse loogikat, kus teine linn kannab olulisi \u00fcleriigilisi t\u00f5mbekeskuse rolle ning mis on ka rahvusvaheliselt \u00fchendatud. L\u00e4ti avalikus debatis on teravalt \u00fcleval kohalike teede remondiv\u00f5lg ja aastatepikkune rahapuudus. K\u00fcllap tajuvad seda vahet oma rataste all ka eestlased, kes l\u00f5una poole reisides p\u00f5himaanteedelt tugiteedele satuvad.<\/p>\n<p>Eestis ei ole tingimata k\u00f5ik suurep\u00e4rane. Riigiteede rahavajaduse anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas, et riigiteede hea seisundi hoidmiseks oleks meil vaja veelgi rohkem raha. Aastas keskmiselt umbes 218 miljonit eurot. Transpordiameti teehoiu rahastuse ja t\u00f6\u00f6mahtude anal\u00fc\u00fcsiski tuuakse v\u00e4lja, et iga-aastane rahavajadus teedele liigub kiiremas kasvutempos, kui eelarves planeeritud investeeringute maht.<\/p>\n<p>Praegused investeeringud ei tohi seega j\u00e4\u00e4da \u00fchekordseks pingutuseks. Taristu vajab valitsustest ja poliitikast s\u00f5ltumatut, prognoositavat r\u00fctmi, mitte aeg-ajalt tehtavaid suuremaid j\u00e4releandmisi. N\u00f5udluse kunstlik \u00fclesajamine ja sellega ehitussektoris tipuperioode tekitamine materjalidele ja t\u00f6\u00f6j\u00f5ule t\u00e4hendab kokkuv\u00f5ttes kallemaid ehitushindu.<\/p>\n<p>Autorongide lubamine teedele t\u00f5statab ohutuse k\u00fcsimuse<\/p>\n<p>V\u00e4hem t\u00e4htis pole see, missuguseid teid me ehitame. 2+1 lahendus v\u00f5ib teatud l\u00f5ikudel olla m\u00f5istlik vaheetapp, kuid Eesti p\u00f5hisuundadel \u2013 Tallinn\u2013P\u00e4rnu\u2013Ikla ja Tallinn\u2013Tartu\u2013Luhamaa \u2013 ei asenda see l\u00f5puni 2+2 tee vajadust. Seda eriti alates 1. juunist, kui Eesti teedele lubati eriloa alusel s\u00f5itma 25,25 meetri pikkused ja kuni 60-tonnised EMS-autorongid.<\/p>\n<p>Selle muudatusega paraneb k\u00fcll kaubaveo t\u00f5husus, kuid nendega koos lisatakse teedele uut liiki koormust ja ohutusm\u00f5\u00f5de, m\u00f6\u00f6das\u00f5iduohutus. Transpordiameti j\u00e4rgi hakkavad EMS-id liikuma k\u00fcll kindlatel marsruutidel, peamiselt Tallinn\u2013Narva, Tallinna ringteel ning Tallinna\u2013P\u00e4rnu ja Tallinna\u2013Tartu suunal.<\/p>\n<p>Kuigi igap\u00e4evaliikluses on 2+2 s\u00f5idumugavuse k\u00fcsimus, ei ole see kindlasti mitte ainuke p\u00f5hjus, miks me oma teid t\u00e4nap\u00e4evaseks ehitama peaksime. Olulisim olgu ikka ohutus, majanduse edendamine, tarneahelate t\u00f6\u00f6kindlus, keskkonnam\u00f5ju ja loomulikult ka kaitsev\u00f5ime. Kui pikk autorong veab sama kaubakoguse v\u00e4hemate s\u00f5idukordadega, tekib sellest m\u00f5\u00f5detav kasu ainult siis, kui teedev\u00f5rk toetab seda ohutult.<\/p>\n<p>&#8220;Transpordi- ja logistikasektoril on oma andmete n\u00e4ol v\u00e4ga hea \u00fclevaade, millistel kellaaegadel, suundadel ja piirkondades kaubavood liiguvad.&#8221;<\/p>\n<p>Taristu arendamisel ja planeerimisel v\u00f5iks riik senisest rohkem teha koost\u00f6\u00f6d erasektoriga. Transpordi- ja logistikasektoril on oma andmete n\u00e4ol v\u00e4ga hea \u00fclevaade, millistel kellaaegadel, suundadel ja piirkondades kaubavood liiguvad. See ei t\u00e4henda, et ettev\u00f5tted peaksid osutama, kuhu riik tee ehitab, k\u00fcll aga aitaks see sisend v\u00e4ltida seda, et mitu ehitust sulgevad korraga sama piirkonna tuiksooned v\u00f5i et ajutised \u00fcmbers\u00f5idud koormavad \u00fcle kohalikke teid.<\/p>\n<p>Ehitusaegsed ebamugavused on paratamatud ja seet\u00f5ttu on t\u00e4htis, et need oleks nutikalt ja l\u00e4bim\u00f5eldult juhitud. Enamik transpordiettev\u00f5tteid kannatab ajutise ebamugavuse \u00e4ra, kui tulemuseks on pikas vaates parem, ohutum ja t\u00f6\u00f6kindlam teedev\u00f5rk. Kehvalt ajastatud ehitus on aga puhtalt puuduliku planeerimise tulemus.<\/p>\n<p>N\u00f5udlus ei tohi olla investeeringu ainus kriteerium<\/p>\n<p>Liikluse ja liikuvuse loogika kandub ka energeetikataristu temaatikasse. Andmekeskused, t\u00f6\u00f6stus ja elektrifitseeruv transport vajavad v\u00f5imsust enne, kui investeering Eestisse tuleb. Rahvusvaheline energiaagentuur prognoosib, et andmekeskuste elektritarbimine maailmas kahekordistub aastaks 2030 umbes 945 TWh-ni. Paraku kipub energiataristu planeerimise ajahorisont olema pikem kui tehnoloogiasektori investeerimisotsused.<\/p>\n<p>Eesti puhul on meil muna ja kana probleem. Kas ootame, kuni suur investor on lepingu allkirjastanud ja hakkame alles seej\u00e4rel v\u00f5rku ehitama, v\u00f5i loome eeldused varem valmis, et investoril oleks \u00fcldse p\u00f5hjust Eesti poole vaadata?<\/p>\n<p>Elektritootjate ja suurtarbijate v\u00f5rguga liitumise kiirendamine ning kulude prognoositavamaks muutmine on vajalik, aga neist \u00fcksi ei piisa. Investeerimisotsused taristusse ei tohiks s\u00f5ltuda n\u00f5udlusest, hoopis taristu, mis on n\u00f5udlusest \u00fcks samm ees, loob ise n\u00f5udlust ja paneb majanduse elama.<\/p>\n<p>Kiirraudtee, p\u00f5himaanteed ja elektriv\u00f5rk ei ole tingimata eraldi teemad. K\u00f5igi puhul on tegemist Eesti tuleviku majanduse jaoks t\u00e4htsate valdkondadega, milles debati raskuskese asetub sellesse, kas ehitame need valmis v\u00f5i parandame tagantj\u00e4rele pudelikaelu.<\/p>\n<p>Eesti valitsuse olulisim \u00fclesanne, s\u00f5ltumata sellest, mis valimists\u00fcklis me parasjagu ka pole, on veenduda, et elu ei koonduks ainult pealinna \u00fcmber. Selleks peavad kaup, inimesed, energia ja info liikuma kiiresti ja t\u00f6\u00f6kindlalt \u00fcle kogu riigi.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Julgen \u00f6elda, et Eesti on teinud olulise ja strateegilise valiku, et Rail Balticu ehituse k\u00f5rval ei ole maanteede&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":238533,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[70328,94841,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,7165,5958,28,29,10065,3157,19,25,2268,1313,94842,58391,19794,18892,23,24,398,22,20,30],"class_list":["post-238532","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-22-maanteed","tag-autorongid","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-investeeringud","tag-kaubavedu","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-logistika","tag-maanteed","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rail-baltic","tag-raudtee","tag-remo-kirss","tag-suurinvesteeringud","tag-taristu","tag-teed","tag-top-stories","tag-topstories","tag-transport","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116996521856549194","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/238532","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=238532"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/238532\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/238533"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=238532"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=238532"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=238532"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}